Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 67833 0 pikir 17 Jeltoqsan, 2010 saghat 09:46

Jeltoqsan qúrbandary

«Qazaq SSR-ynda 1986 jylghy jeltoqsan oqighalary kezindegi qylmystyq isteri ýshin sottalghandargha qoldanylghan sharalar» turaly respublika prokuraturasynyng komissiyagha bergen aqpar-derekteri boyynsha 99 adamnyng tizimin kitapqa kirgizuding sәti týsti.

Áuelde olardyng aty-jónderin baspasóz betterinen tirnektep terip jýrdim. Biraq, qyryq shaqtysyn kezdestirip, jazyp alghanymmen kónil tolmady, tizim tolyq bolmaytyn siyaqty.

Sodan komissiya tóraghasy M. Shahanovqa jolyghyp, az-kem әngimelesip, sol adamdardyng tizimin tauyp beruge kómektesuin ótindim. Sonday-aq "Jeltoqsan" qozghalysynyng belsendi mýshesi, komissiyagha belsene kómektesken, ózi de esh aighaqsyz, dәlelsiz aiyp taghylyp týrmening tar qapasynda otyryp kelgen A. Nәlibaevpen de jolyghyp súhbattastym. Olardyng kómegine rizalyq sezimimdi bildire otyryp, jazyqsyz jalamen sottalghan jәne týrmege qamalghan qaharmandardyng tizimin berudi oilastyrdyq.

Namys ýshin bas tikken úlandar:

«Qazaq SSR-ynda 1986 jylghy jeltoqsan oqighalary kezindegi qylmystyq isteri ýshin sottalghandargha qoldanylghan sharalar» turaly respublika prokuraturasynyng komissiyagha bergen aqpar-derekteri boyynsha 99 adamnyng tizimin kitapqa kirgizuding sәti týsti.

Áuelde olardyng aty-jónderin baspasóz betterinen tirnektep terip jýrdim. Biraq, qyryq shaqtysyn kezdestirip, jazyp alghanymmen kónil tolmady, tizim tolyq bolmaytyn siyaqty.

Sodan komissiya tóraghasy M. Shahanovqa jolyghyp, az-kem әngimelesip, sol adamdardyng tizimin tauyp beruge kómektesuin ótindim. Sonday-aq "Jeltoqsan" qozghalysynyng belsendi mýshesi, komissiyagha belsene kómektesken, ózi de esh aighaqsyz, dәlelsiz aiyp taghylyp týrmening tar qapasynda otyryp kelgen A. Nәlibaevpen de jolyghyp súhbattastym. Olardyng kómegine rizalyq sezimimdi bildire otyryp, jazyqsyz jalamen sottalghan jәne týrmege qamalghan qaharmandardyng tizimin berudi oilastyrdyq.

Namys ýshin bas tikken úlandar:

  1. Rahmetov Qúrmanghazy Ádenúly - QazMU-dyng studenti, 7 jyl.
  2. Juandyqov Bolat Dýisenúly - et kombinatynyng júmysshysy, 5 jyl.
  3. Tilegenov Jarmúhanbet - Almaty teatr-kórkemóner institutynyng studenti, 5 jyl.
  4. Meyirbekov Erkinbek Bókenbayúly - SMU-23-ting elektrmen dәnekerleushisi, 4 jyl.
  5. Rasaliyev Núrlybay Joldybayúly - SMU-23-ting betonshysy, 4 jyl.
  6. Dekelbaev Erlan Ábdirashúly - "Radiotehnika" magaziyn-salonynyng injeneri, 6 jyl.
  7. Qalmúratov Qúrbanbay Hayrullaúly - júmyssyz, 5 jyl.
  8. Asylbaev Moldaghaly Moldahanúly - júmyssyz, 7 jyl.
  9. Múzafarov Alik Qúndaqbayúly - SMU-23-ting tas qashaushysy, 4 jyl.
  10. Shynybaev Núrman Álibekúly - poliytehnikum studenti, 8 jyl.
  11. Ermekov Toqtar - AGTHY studenti, 5 jyl.
  12. Otarbaev Kenjebay - SMU-11-ding pisirushisi, 6 jyl.
  13. Nәlibaev Amanjol - Ishki ister ministrligining búrynghy kapitany, 5 jyl.
  14. Qúdaybergenov Rasylhan Omarúly - Kinotehnikum studenti, 5 jyl.
  15. Biysembaev Erlan Bermahanúly - Almaty zoovet institutynyng studenti, 8 jyl.
  16. Baybolov Dýisenbek - baylanys tehnikumynyng studenti, 5 jyl.
  17. Isabekov Sәbit Qaldyqazyúly - SMU-30-dyng betonshysy, 4 jyl.
  18. Aymahanov Qúttybek Áuelbekúly - SMU-11-ding betonshysy, 5 jyl.
  19. Moldybaev Ádil Ábdetúly - UPTK-nyng betonshysy, 5 jyl.
  20. Ramazanov Amandyq Sәbiytúly - Kirov atyndaghy zavodtyng júmysshysy, 5 jyl.
  21. Esbosynov Amanjol Ásetúly - SMU-39-dyng baltashysy, 3,5 jyl.
  22. Ruziyev Abaydulla Abdullaúly - Kirov zavodynyng júmysshysy, 5 jyl.
  23. Baysymbekov Erlan Mamyrhanúly - auylsharuashylyghy institutynyng studenti, 5 jyl.
  24. Taubaev Baqytqaly Artypbayúly - RSU-dyng baltashysy, 4 jyl.
  25. Egizekov Arystan Nazymbekúly - Almaty ýy qúrylysy kombinaty №5 sehynyng júmysshysy, 4 jyl.
  26. Ramazanov Askar Rayymbetúly - júmyssyz, 5 jyl.
  27. Shabarov Altay Qonysbayúly - Almaty ýy qúrylysy kombinatynyng júmysshysy, 3 jyl.
  28. Esimbaev Qadyr Seyithanúly - ADK-ning júmysshysy, 3 jyl.
  29. Imanbaev Ermek Qoshtayúly - Talghardaghy №4 SPTU oqushysy, 3 jyl.
  30. Ábilqayyrov Qasym Berdiqojaúly - Almaty sәulet-qúrylys institutynyng studenti, 5 jyl.
  31. Mәlibekov Erjan Ábdirahmanúly - №1 avtopark slesary, 5 jyl.
  32. Bayghandiyev Tilek - №1 avtopark jýrgizushisi, 6 jyl.
  33. Dәuletov Jenis Sadyqúly - AGTHY studenti, 4 jyl.
  34. Esjanov Typyshbek Qarlybayúly - SHY studenti, 5 jyl.
  35. Esirkepov Uyzbek Shәkirúly - SHY studenti, 5 jyl.
  36. Orazbaev Duman Pyshanúly - SHY studenti, 3 jyl.
  37. Rahmetov Qayrat Rahatúly - AASY studenti, 4 jyl.
  38. Áuezov Jәlel Áuezúly - AZVY studenti, 5 jyl.
  39. Ábdireev Elaman Kenesúly - qúrylys tehnikumynyng studenti, 4 jyl.
  40. Arymbekov Janas Quatbekúly - "Porsheni" zavodynyng tokari, 5 jyl.
  41. Qambarov Qaldybek Bahytbayúly - AZVY studenti, 5 jyl.
  42. Bekbosynov Asqarbay - qúrylys tehnikumynyng studenti, 2 jyl.
  43. Ábdiqúlov Myrzaghaly - Shamalghan ATP kursynyng oqushysy, ólim jazasy.
  44. Júmajanov Erikjan Dosanúly - SHY studenti, 3 jyl.
  45. Qayranbekov Bauyrjan Oqtashúly - AASY studenti, 3,5 jyl.
  46. Mýlikbaev Ótkirhan Qoshqarúly - júmyssyz, 3,5 jyl.
  47. Quandyqov Ermúhamed Ábdikerimúly - QazMU
    studenti, 5 jyl.
  48. Ábdiqadyrov Berikbol Nýsipúly - júmyssyz, 2 jyl.
  49. Qojahmetov Hasen Kәripjanúly - Qazaq televiydeniyesining redaktory, 4 jyl
  50. Qarabaev Shora Halyqúly - QazMU prorektorynyng kómekshisi, 6 jyl.
  51. Týkenov Qanat Jenisúly - AZVY studenti, 3 jyl.
  52. Ysmaghúlov Oral Álmenúly - QazMU studenti, 3 jyl.
  53. Jolboldin Berikjan Elemesúly - júmyssyz, 3 jyl.
  54. Rysqúlbekov Qayrat Noghaybayúly - AASY studenti, ólim jazasy.
  55. Tәshenov Týgelbay Túrmanúly - SMU-37-ning baltashysy, 15 jyl.
  56. Tayjúmaev Jambylbek - Almaty elektrotehnikum studenti, 14 jyl.
  57. Kýzembaev Qayyrgeldi Qaliaqparúly - SMU-40-tyng júmysshysy, 14 jyl.
  58. Qasenov Rýstembek Qadyrbekúly - ADK júmysshysy, 2 jyl.
  59. Qanetov Amanbay Dýisenúly - AGTHY studenti, 3 jyl.
  60. Aytmúrzaev Qúrmanghazy - AGTHY studenti, 4 jyl.
  61. Imanqojaev Baqtybek Júmabekúly - AGTHIY
    studenti, 3,5 jyl.
  62. Qasenbaev Meyramghazy Jaynarúly - AGTHIY
    studenti, 2 jyp.
  63. Kópesbaev Ertay Tónirbergenúly - AASY studenti, 4
    jyl.
  64. Uaqov Árken Battalúly - AASY dosenti, 8 jyl.
  65. Shaymerdenov Erik Túrlyghazyúly - AZVY studenti, 3 jyl.
  66. Shekerbekov Múratbek Jandarbekúly - №67 shahtanyng prohodchiygi (Jezqazghan obl.).
  67. Arynghaziyev Bolat Tóleghazyúly - Algha qalasy jasóspirimder mektebining jattyqtyrushysy, 2 jyl 6 ai.
  68. Teleuov Bolat Qoyshybayúly - 2 jyl 6 ai.
  69. Qalbókenov Berik Qútyrbayúly - Algha qalasy SPTU-2 dene tәrbiyesining jetekshisi, 2 jyl.
  70. Bayanghazin Azamat Maqúlbekúly - Titan-magniy kombinatynyng (Óskemen) slesari, 1 jyl.
  71. Ardynqanov Erbol Jaryqjanúly - peduchiliyshe studenti (Óskemen), 1 jyl.
  72. Saqatov Túrsynhan Selyhanúly - tau-ken tehnikumynyng studenti (Óskemen), 2 jyl enbek týzeu jazasy.
  73. Aqtanov Erbol Dәrkenúly - pedinstitut studenti (Óskemen), 1 jyl 6 ai.
  74. Mashanlo Rýstem Ibragiymúly - pedinstitut studenti (Taldyqorghan), 2 jyl.
  75. Nýkenov Amangeldi Temirshotúly - auylsharuashylyghy institutynyng studenti (Selinograd), 3 jyl.

Sonymen 2 azamatqa ólim jazasyn beru turaly ýkim shygharylghan, 72-in bas bostandyghynan aiyrghan, bireui enbek týzeu jazasyn alghan.

El men erding namysyn tu etken qyzghaldaqtay jas arular:

  1. Sәbitova Jansaya Álkeyqyzy - Almatydaghy №19 júmysshy jastar orta mektebining oqytushysy, 5 jyl.
  2. Salyqova Naghima Askarqyzy - Almaty bas kiyimder fabrikasynyng buhgalteri, 3 jyl.
  3. Espenbetova Qanshayym Múhatqyzy - "Porsheni" zauytynyng tokari, 3 jyl 6 ai.
  4. Mahmetova Aytkýl Ábdirahmanqyzy - №1 baspahananyng júmysshysy, 2 jyl.
  5. Ábilqayyrova Gýlnar Berdiqojaqyzy - bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 3 jyl.
  6. Paninova Gýlvira Tólebayqyzy - bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.
  7. Shamaeva Galimat Ábenqyzy - bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.
  8. Lepesbaeva Gýlnar Sabyrghaliqyzy - bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.
  9. Raqymjanova Gýlmira Ákimjanqyzy - bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.
  10. Imanbaeva Qayyphan Súltanqyzy - "Porsheni" zauytynyng tokari, 3 jyl.
  11. Ramazanova Ghaliya Fayzullaqyzy - tiginshi-motoristka, 1 jyl (enbekpen týzeu jazasy).
  12. Mergenova Baqsha - mýgedektigine baylanysty júmys istemegen, 3 jyl.
  13. Áliyeva Raushan - Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining studenti, 1 jyl.
  14. Erkinbekova Áliya Tórehanqyzy - Qaraghandy medisina institutynyng studenti, 1 jyl 6 ai.
  15. Dosanova Janat Ábdirahmanqyzy - Qaraghandy medisina institutynyng studenti, 1 jyl 6 ai.
  16. Musina Gýlden Qanafiyaqyzy - Qaraghandy medisina institutynyng studenti, 1 jyl 6 ai.
  17. Sәrsenbekova Raisa Myrzabekqyzy - buhgalter-revizor, 2 jyp.
  18. Kәrimghazina Gýljan Ghaziyzqyzy - kooperativ tehnikumynyng studenti, 1 jyl.
  19. Serekenova Anar Jemishanqyzy - Zang tehnikumynyng studenti, 1 jyl 6 ai.
  20. Aytjanova Janat Nәukenqyzy - pedinstituttyng studenti, 1 jyl 6 ai.
  21. Shynyqúlova Lәilә Bekenqyzy - pedinstituttyng studenti, 1 jyl enbekpen týzeu jazasy.
  22. Shoqaeva Ghaliya Qúdysqyzy - jataqhana vahteri, 2 jyl.
  23. Musina Mәnshýk Janatqyzy - yuristik tehnikumynyng studenti, 1 jyl 6 ay qara júmysqa jiberilgen.

Sóitip, 20 jas aru bas bostandyghynan airylghan, 2-ne enbekpen týzeu jazasy berilgen, bireui qara júmysqa jiberilgen.

Zerdeley kelgende neni bayqaymyz: 99 adamnyng ekeuine - Q. Rysqúlbekov pen M. Ábdiqúlovqa ólim jazasy berilip edi, keyin olardyng isi qayta qaralyp 20 jyl bas bostandyghynan aiyrumen almastyryldy, әuelde bir adam - T. Tәshenov - 15 jylgha, ekeui - J. Tayjúmaev pen Q. Kýzembaev -14 jylgha, ekeui - 8 jylgha, ýsheui - 7 jylgha, tórteui - alty jylgha, jiyrma eki adam 5 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan bolatyn.

Jogharydaghy adamdardyng attary qolyma týsken resmy oryndardyng tizimi boyynsha keltirildi. Ol tizim mening qolyma 1990 jyldyng ayaghyna taman týsip edi. Al "Jas alash" gazetining 1992 jylghy 5 qyrkýiekte shyqqan sanynda sol tizim jaryq kórdi. Tizimde joq bolghanmen tórt adamdy bólek aitpaqpyz. Olar - Bólekov Ghabiyden (65-bap boyynsha aqtalyp, oghan 177-bap taghylady), Joltyshev Hamidolla (erkinen tys emdeuge jiberiledi), Núrmúhambetov Qayrat (isti oblystyq prokuratura japqan), Saghypaev Asqar (psihikalyq aurugha baylanysty bólek iske audarylghan).

Sonymen is qozghalyp, sotty bolghandar 99-da, 102-de, 103-emes, 110 bolyp otyr. Izdestirse әli de tabyluy mýmkin.

Kópshilik qauymnyng talaptary eskerilip olardyng isteri kayta qaralyp, jaza merzimderi qysqartyla kelip, keybireuleri merzimdi uakyttaryn ótep, bәri derlik týrmeden bosap shyqty. Tek 1991 jyldyng ayaghyna deyin týrmeden bosatylmaghany ekeu, olar T. Tәshenov pen M. Ábdikúlov. Al 38-i aqtalmay jatyr.

Aqiqattyng joly qiyn da qaterli. Qalayda bas tikken qauym soghan qol jetkizdi, sotty bolghan, әrtýrli jaza alghan azamattar týpting týbinde bes jylghy sergeldennen keyin aqtaldy. Saviskiydi óltirdi degen kinә taghylghan Qayrat Rysqúlbekov te aqtaldy. Átteng dep tilindi tisteysin, kesh aqtalghanyna ókinesin. 1992 jylghy 21-aqpan kýni ótken respublika Jogharghy Sotynyng qúrbandardy aqtaghan plenumy kesh qaldy. "Eshten de kesh jaqsy" demekshi, búl kezde Qayrattyng jaryq dýniyeden ketip qalghany qabyrghagha batsa da, onyng tolyq aqtalghanyna shýkirshilik etesin.

Resmy orynnyng aqparat tiziminde sottalghan 99 adamnyng ghana kórsetilui kýdik tughyzatyn siyaqty. Sotty bolyp, jaza alghandar odan artyq boluy kerek. Olay deuimizge dәlelimiz mypau: mysaly sol tizimde Qasymhan Mayqanov degen azamattyng esimi joq, al onyng ózi bylay deydi: "Men de qaharly jeltoqsan tútqyndarypyng birimin. Maghan tanylghan "ayyp" negizinde Sibir ólkesinde bir jarym jyl kesimdi jazamdy ótep qayttym. Ras, keyin aqtaldym". ("Almaty Aqshamy", 17. 10. 1991). Q. Mayqanov "Jeltoqsan" partiyasynyng mýshesi, qúrylysshy bolyp istegen. Ol 1991 jyldyng qyrkýiek aiynda Almatydaghy ortalyq әmbebap dýkenining aldyndaghy alanda ashtyq jariyalap, respublika ýkimet basshylaryna tómendegidey talaptar qoydy:

-"1986 jylghy 17-18 jeltoqsannyng qúrbandaryn tolyq aqtap, olardyng tartqan moralidyq jәne materialdyq shyghyndarynyng ótemi tólensin;

- Solardy jazalaghan basshylar (partokratiya) jauapqa tartylsyn".

Ne kerek, jazyqsyz jeltoqsan tútqyndarynyng qasyretin oigha alyp, jazalaushylardy jauapqa tartatyn sharalar koldanatyn janashyr basshy shyqpay otyr. Sonday-aq, sanatqa әdeyi qosylmady ma, әlde basqa bir qúpiyalylyq bar ma, kim bilsin, Q.Mayqanov siyaqty tar qapasqa otyrghyzylyp, biraq prokuratura tiziminen tys qalghandar joq degenge endi sene alar ma ekenbiz. Ómirlerin yzghar qaryp, ýsik shalghan, jas jandary japa shegip, adamdyq arlaryna daq týsken, keudesin zil batpan basyp, kónili jýdegender, iz jasyru maqsatynda sottalghandar qatarynan óshirilip tastalghandar әli de tabylatynyna kýmәn etuimiz jaramas.

Qazaq SSR densaulyng saqtau ministrligining deregi boyynsha jeltoqsan oqighasynda jaraqat alyp auruhanalargha týsken adamdardyng sany 83. Olardyng 82-si qazaq, bireui bashqúrt azamaty. Olar №2, №4, №5 qalalyq klinikalyq, densaulyq saqtau ministrligining 4-shi Bas basqarmasynyng Ortalyq jedel dәrigerlik jәrdem beru, ortalyq qalalyq klinikalyq, Almaty oblystyq auruhanalaryna, hirurgiya institutyna jatqyzyldy. Qaqtyghys kezinde 44 adam bas sýiegi men miyna jaraqat alghan eken. Búl neni bildiredi? Áskerler, milisiya qyzmetkerleri, jasaqshylar bar qaruyn, negizinen, qorghansyz jeltoqsanshylardyng bastarypan ayausyz úryp, asqan qatygezdik istegen. Auruhanagha týskenderding ishinde miy qozghalghandary, omyrtqasy omyrylghandary, jaq sýiekteri, qabyrghalary, ayaq-qoldary, bet-auyzdary jaraqattanghandary qanshama. Poliytehnikalyq instituttyng studenti N. Sadyqovtyng keudesine pyshaqpen kóptegen jara salynghan. Miy qozghalghan 21 adamdy ómir boyy mýgedek bolyp qalmaydy dep kim aita alady.

Auruhanalargha jatpay ambulatoriyalyq emdeu jolymen medisinalyq jәrdem kórsetilgen adamdar sany 286. Olardyng 281 qazaq, 5 basqa últ ókilderi - әrtýrli jaraqat alghandar. Alghash qorqyp, qashqaqtap jýrgen, bara-kele janyna batqan, sóitip dәrigerlerge kóringen olardyng ishindegi 20 adamnyng myiy qozghalghan. Kópshiligi basynan jaraqattanghan.

Sóitip, soqqy jegen, izolyatorlarda otyrghan, sottalghan, júmystan quylghan, oqudan shygharylghan, partiyadan, komsomoldan quylghan jastardyng bәri dýrbeleng qúrbandary. Ádiletsizdikting ashy dәmin tatqan olar "basqa týsse baspaqshyl" kýy keshti, әuelde esh jerden, eshkimnen qorghan taba almady.

Toqtar Beyisqúlov,  jazushy

«Jeltoqsan yzghary» kitabynan

Suret: alashainasy.kz

http://qazaq.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5525