Býgin Astanada Qazaq músylmandarynyng besinshi qúryltay ótip jatyr. Astanadan alyp, úshyp jetken habarlargha qaraghanda,  qúryltaygha  BAQ-ynyng ókilderi kirgizilmegen. Azattyq radiosynyng jazuynsha, memlekettik BAQ ókilderi ghana bes-on minutqa kirip shyqqan. Qalghan jurnalisterdi kýzetshiler qayqaytyp, qoyday iyirip aidap shyqqan.

Sonymen, songhy jetken habarlar boyynsha, qazirgi bas mýfty qayta saylanghan. Tipti, bas mýftiyge balama kandidat tabylmaghan kórinedi. Qúryltaygha seksennen astam delegat qatysypty. Jaqyn shetelderden de qonaqtar kelipti.

Al, qúryltayda ne turaly әngime bolghany jayly aqparat joq. Jurnalister  «Núr-Astana» meshitining manynda qúryltaydan júma namazgha keletin ýlken moldalardy kýtip jýrgenge úqsaydy. Endi, el bәrinen habardar bolugha tiyisti ghoy.

Alayda, әlemdegi eng demokratiyaly, qanday da bir qúqyqtyng búzyluyna qarsy Islam dini ekenin eskersek, bizding bas mýfty jәne onyng mýritteri jabyq jaghdayda jan bitkennen jasyrynyp ótkizgen qúryltayynda ne sóz bolghanyn Qúdaydan jasyryp qalamyn dep oilady  ma  eken sonda?! Jәne endi qay núrly betterimen Allanyng ýii meshitke barmaq?! Eldegi diny ahual memleketting tútastyghyna qauip tóndirip jatqanda bú neghylghan jasyryn jiyn?! Tipti, qyzmet qúmarlyqtyng ózi sharighatqa shet nәrse ekenin bas mýfty bile me eken?! Jinalghandar da?!

Býgin Astanada Qazaq músylmandarynyng besinshi qúryltay ótip jatyr. Astanadan alyp, úshyp jetken habarlargha qaraghanda,  qúryltaygha  BAQ-ynyng ókilderi kirgizilmegen. Azattyq radiosynyng jazuynsha, memlekettik BAQ ókilderi ghana bes-on minutqa kirip shyqqan. Qalghan jurnalisterdi kýzetshiler qayqaytyp, qoyday iyirip aidap shyqqan.

Sonymen, songhy jetken habarlar boyynsha, qazirgi bas mýfty qayta saylanghan. Tipti, bas mýftiyge balama kandidat tabylmaghan kórinedi. Qúryltaygha seksennen astam delegat qatysypty. Jaqyn shetelderden de qonaqtar kelipti.

Al, qúryltayda ne turaly әngime bolghany jayly aqparat joq. Jurnalister  «Núr-Astana» meshitining manynda qúryltaydan júma namazgha keletin ýlken moldalardy kýtip jýrgenge úqsaydy. Endi, el bәrinen habardar bolugha tiyisti ghoy.

Alayda, әlemdegi eng demokratiyaly, qanday da bir qúqyqtyng búzyluyna qarsy Islam dini ekenin eskersek, bizding bas mýfty jәne onyng mýritteri jabyq jaghdayda jan bitkennen jasyrynyp ótkizgen qúryltayynda ne sóz bolghanyn Qúdaydan jasyryp qalamyn dep oilady  ma  eken sonda?! Jәne endi qay núrly betterimen Allanyng ýii meshitke barmaq?! Eldegi diny ahual memleketting tútastyghyna qauip tóndirip jatqanda bú neghylghan jasyryn jiyn?! Tipti, qyzmet qúmarlyqtyng ózi sharighatqa shet nәrse ekenin bas mýfty bile me eken?! Jinalghandar da?!

Búnyng artynda biylik, naqtyraq aitsaq, Diny ister jónindegi komiytet túr dep estip jatyrmyz. Osy biylik diny ahualdyng ushyghyp túrghanyn aiqyn biledi. Búl jaghday saqtala berse el de, memleket te býlinetinin týsinedi. Sonda mәseleni qalay sheshpek? Búghan deyin eldegi diny jaghdaygha eshbir yqpal jasay almaghan diny basqarmanyng eski qúramymen qalay jasamaq?! Álde olar biring ólip, biring qal dep otyr ma?! Qaramaghyndaghy halqyn dýmshelikting doyyrlyghynan qalay qútqarmaq?! Búl da sharighatqa jat nәrse myrzalar!

Sóitip, qazaq biyligi de, onyng diny basqarmasy da, bas mýfty de Islamnyng qaghidalaryna qarsy keletin jaghdayda qúryltay ótkizip kýnәgha batyp qana qoymay, ózderining qyzmetqúmarlyq nәpsilerine bos ekenin barsha júrtqa pash etti.

Bizding aitar osy. Qalghanyn qaqtap jeseniz de óziniz biliniz!

«Abay-aqparat»