47 jyldan beri kórermenning kóz aiymy bolghan «Qyz Jibek» filimi arqyly qazaqtyng Tólegeni atanghan kino jәne teatr akteri, Qazaqstannyng halyq әrtisi Qúman Núrmaghanúly Tastanbekov 17 jeltoqsanda mәngilik sapargha attandy. Qúman Núrmaghanúly 1945 jyldyng 10 nauryzynda Almaty oblysy, Sarqan audany Ekiasha auylynda dýniyege kelgen. 1969 jyly Qazaq Memlekettik Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyanyng teatr fakulitetin bitirgen. 1969 jyldan bastap M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynyng artiysi.

Qúman Núrmaghanúly «Qyz jibek» filiminen basqa da «Adam-jel», «Aqqular janghyryghy», «Aghamnyng qalyndyghy»,  «Bizding Ghaniy», «Qosymsha saualdar, «Qys – suarmaly kezeng emes», «Mahambet», «Múnda aqqular úshyp keledi», «Kimsing sen, salt atty?», «Qarasha qazdar qaytqanda», «Alang jiyeginde»,  «Provinsialdy roman», «Órnek» siyaqty kóptegen kinolargha týsken.

Qúman Tastanbekting qazaq kinosy men teatryndaghy jarqyn beynesin eske alyp, qazaq eline kónil aitu maqsatynda birneshe óner adamdarymen habarlasyp, kónil sherin aqtarudy súraghan edik. «Qyz Jibektegi» Tólegenning qarsylasy, Bekejan rólin oinaghan Qúman Tastanbekovtyng ómirdegi aghasy, dosy, san mәrte teatr sahanasynda birge oinaghan Qazaqstannyng halyq әrtisi Asanәli Áshimov búl qazanyng óte auyr tiygenin aita kelip, qazirgi kezde Qúman Tastanbekov turaly birdene aitugha kýiining joqtyghyn eskertti.

Bolat Ábdilmanov

"Qazaq ónerindegi ýlken bәiteregi tamyrynan júlyndy, asqar tauymyz qúlaghanday boldy" dep kýrsingen Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng akteri Bolat Ábdilmanov: «Allanyng isine eshkim qarsy kele almaydy. Dәm-túzymyz tausylghan kýni bәrimiz mәngilik túraqqa attanamyz. Kelu barda - ketu bar. Biraq, qalay ketesin? Berilgen az ghana ghúmyrda ne istep ketesin? Qanday iz qaldyrasyn? Búl jaghynan Qúman aghamyzdyng istegen isi, oinaghan róli  eshqashan óshpeytin  qazaq kino ónerinning tólqújatyna ainaldy.  Qazirgi kinonyng úly kóshine ilesken, ónerdi erikkenning ermegi sanaytyn kino týsirgishter qaptap ketti. Sol kezde kino qalay bolu kerek, qazaq kinosy qay baghytta jylju kerek degende әrqashan «Qyz Jibekke» ýnilemiz. «Qyz Jibek» býkil qazaqtyng ghana emes, әlemning altyn jauhary. Mine altyn jauharymyzda basty róldi qanday oinady desenizshi? Adam balasy eki nәrseden qatelespeu kerek deydi. Qúman aghamyz  sol jar tandaudan da, mamandyq tandaudan da qatelespegen. Óneri arqyly, «Qyz Jibektegi» róli arqyly qazaq basyna kóterdi. Eli erkeletti. Memleket te oghan ataq beruden, marapattaudan sharshaghan emes. Ózining bir basyna jeter ataq – marapaty bar.  Jary Meruert jeneshemiz perishte aspanda bolady desek, ómirde de perishte bolatynyn dәleldegen adam. Esh uaqytta Qúman aghamyzdyng qabaghyna kirbing týsirmey, әr uaqytta ózining «Tólegenin» Jibektey sýiip, Jibektey mәpelep, Jibektey kýtken adam. Sondyqtan, Qúman aghamyz ómirde de, ónerde de baqytty adam. Qúman aghamyzdyng endi ekinshi ómiri bastaldy. Endigi jerden keler úrpaqqa Qúman Tastanbektey qazaqtyng úly túlghasyn mәngi qaldyru jónindegi júmystar jalghasady degen oidamyn» dep Qúman Tastanbekovtyng eshqashan ólmeytinin, ónerimen qazaqtyng jýreginde mәngi saqtalatyndyghyn aityp ótti.

Jogharyda Qúman Tastanbekovting bir basyna jeter ataq-marapaty bar dep aitqanday, Qúman Tastanbekov 2008 jyly "Qúrmet", 2016 jyly "Parasat" Ordenimen», «Qazaqstan tәuelsizdigine 25 jyl» medalimen marapattalghan.

Aqan Ábdiuәli

Qúman Tastanbekov Almaty oblysynda tuyp-óskendikten Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalovtan bastap oblys әkimdigining qaramaghyndaghy qyzmetkerlerding marqúmdy aqtyq sapargha attandyrugha tabanynan tik túryp qyzmet jasaugha dayyndalyp jatqan Almaty oblysynyng Mәdeniyet basqarmasynyng basshysy, QR enbek sinirgen qayratkeri Aqan Ábdiuәli: «Ol kisi qazaqtyng sýiikti adamy. Biz Tólegen men Qyz Jibekti kórgen joqpyz. Bala kýnnen Tólegendi de, Qyz Jibekti de osy kisilerge qarap osynday bolghan shyghar dep oilap óstik. Men ózi «Qyz Jibek» dastanyn jyrlaymyn. Sol jyrlaghan kezde kóz aldyma Qúman aghamyz ben Meruert apamyz keledi. Ekeuin elestetip otyryp jyrlaytynmyn. Qúman aghamyz ómirde pәk, tap-taza kýiinde ketken adam. Adam ómirde ataq-danq, lauazymdargha jete berui mýmkin. Biraq, ómirden taza, pәk ótu qiyn. Ol kisining ishki dýniyesi de, syrtqy dýniyesi de taza boldy. Qúman Tastanbekovting el sanasyndaghy orny qanday ekenin qaytys bolghaly barsha qazaqtyng shulap jatuynan anyq bayqaugha bolady" dedi.

Asylbek Boranbay

Qúman Tastanbekov kinoda bolsyn, teatrda bolsyn artynan ergen ini-qaryndastaryna ýlken ústaz bola alghan adam. Sol shәkirtterining biri Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng akteri Asylbek Boranbay: «Qúman aghamyzdy qazaqtyng naghyz nar túlghasy, darabozy, naghyz tarlany dep bilemin. Óte qarapayym, parasatty, óte aqyldy adam. Biz ónerge jana kelgende kóp kómegin kórsetti. Ózining tәjiriybesimen sahanada qalay túru kerek, qalay sóileu kerek, qalay mәdeniyetti bolu kerek, róldi qalay alyp shyghu kerek, obrazgha qalay enu kerek degen siyaqty  nәrselerding bәrin bizge ýiretip, izettiligin kórsetip jýretin keremet aghamyz edi. Óte qarapayym boldy. Qúman aghamyzgha kórik berip túratyn qarapayymdylyghy edi. «Jezde» dep qaljyndaytynmyn, әzilimiz jarasatyn. 15 jeltoqsan kýni ekeuimiz Aqtauda kezdesip edik. Áuejayda demala almay qinalyp otyr eken. "Jezdeke, ne boldy?" dep edim auyryp otyrghanyn aitty. Sosyn bir-birimizge amandyq-saulyq tiledik. Kinodaghy, teatrdaghy songhy rólderimdi kórgenin aityp, batasyn berdi. Aghamyzdy songhy mәrte kórip túrghanymdy qaydan bileyin.  Jatqan jeri jayly, topyraghy torqa bolsyn, imany joldas bolsyn, Alla aldynan jarylqasyn!» dep tilek bildirip, mahabbattyng simoly bolghan Qúman Tastanbeovting qazasy bar qazaqtyng qabyrghasyn qayystyryp otyrghanyn aitty.

Qúman Tastanbek qazaqtyng әigili rejisseri Ázirbayjan Mәmbetovting mektebinnan bastaghan Teatr sahanasynda  M. Áuezovting «Abayynda» - Aydar, «Ayman-Sholpanynda» - Álibek, «Qaragózinde» - Narsha, «Enlik-Kebekte» - Abyz, O. Bókeevting «Qúlynym menindegi» - Jan, «Vietnam júldyzyndaghy» - Úshqysh, Á. Núrpeyisovting «Qan men terinde» - Tәnirbergen, Gh. Mýsirepovting «Aqan seri-Aqtoqtysynda» - Aqan, S. Múqanovtyng «Shoqan Uәlihanovynda»  - Shoqan, Sh. Aytmatovtyng «Ana-Jer-anasynda» - Qasym,  «Aq kemesinde» - Qúlbek,  E. Dombaevtyng «Bizding klastyng qyzdarynda» - Tólegen qataly keyipkerlerdi óz biyigine jetkizedi.

Shynar Janysbek

"Teatrda qanyrap qalghanday boldy" dep pikir aitqan, sahnada talay róldi birge oinaghan ónerdegi qaryndasy, Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng aktrisasy Shynar Janysbek: «Qúman agha «Enlik – Kebekte» Abyzdy oinady, men Enlikti oinadym. «Jýreyik jýrek auyrtpayda» oinadyq.  Ol kisi ýlken master. Osy teartgha kelgen 28 jylda birge bolghan, sóilesken kezderimizde bizge kóp nәrse ýiretti. Dayyndyqta aldynghy qatarda birge otyramyz, sol kezde ózining rizashylyghyn «ym-ym» dep basyn iyzep, kózining qarasymen bildirip otyratyn. Ol kisi bólek adam. Jany súlu adam. Óz basym ol kisilerding janyna baryp, әngimeleskendi, janyna jaqyn jýrgendi jaqsy kóretinmin. Qastaryna jәy baryp otyryp-aq, energiya alyp ketetinmin. Ol kisige qúday ishki jәne syrtqy súlulyqty birdey bergen súlu adam. Jýrgen jýrisi, túrghan túrysy, sahanadaghy bolmysymen әrqaysymyzgha ústaz. Aqyl-parasatymen de kәsby sheberligimen bizge ýlgi boldy» dep ol kisige úqsay bilu kerek dep jýrek tebirenisin bildirdi.

«IYeng qayda, aqboz at?» dep joqtaghan qazaq halqynyng jadynda Qúman Tastanbek qazaqtyng Tólegeni bolyp qalary haq. «Qyz Jibek» te, Tólegen de, Qúman Tastanbekov te qazaq halqymen birge ghasyrdan ghasyrgha aman jete bermek. Biz Abai.kz aqparattyq újymynyng atynan qazaqtyng Tólegenining barsha kórermeni men otbasyna, jaqyn dostaryna, jәne barsha qazaq halqyna kónil aitamyz!

Túrdybek Qúrmethan

Abai.kz