Alash qayratkeri Biahmet Shegedekúly Sәrsenov turaly alghash ret sonau ótken ghasyrdyng 70-jyldary әkem marqúmnan estigen bolatynmyn. Ol jyldary «Baqsay» kensharynyng shaghyn ferma ortalyghynda kitaphananyng ashyluy bizder siyaqty oiyn balalary ýshin ýlken oqigha edi. Sol kitaphanadan әkem S.Seyfullinnin  1977 jyly «Jazushy» baspasynan jaryq kórgen «Tar jol, tayghaq keshu» atty tarihiy-memuarlyq romanyn alyp kelip, az-aq kýnde oqyp bitirgeni esimde. Dastarhan basynda «búl kitapta jerlesterimiz, «alashordashyl» S.Qaratileuov, A.Kenjinder turaly, bir qyzyghy kelin Gýlsharanyng әkeleri de atalady eken»,- dep әngimening úshyn shyghardy. Ájemiz eleng ete týsip, «E-e, qúdalarymyzdy bayaghy bay-qúlaq»,- degen bolar dep erinin bir sylyp etkizip, terlep-tepship shayyn soraptay týsip, «sonda hýkimet ne deydi, olardyng aruaghyn qozghap»,- dedi. Kommunist әkemiz әjemizge «Ne desin»,- dep dýnke ete týsti. Sonymen dastarhan basyndaghy «qúdamyz turaly» әngime tәmam bolghan siyaqty.

...Búl әngimeden keyin osy kitapqa degen qyzyghushylyghym oyandy. Kitapty oqy otyryp alghash ret «Alash», «Alashorda», A.Baytúrsynov, Á.Bókeyhanov, M.Dulatov, B.Sәrsenov t.b. esimderimen tanysqanmen, olardyng barlyghy da jau lagerinde bolghan degen týsinik qalyptasqany da jasyryn emes.

Ghalihan Sәrsenovtyng Shymkent qalasynda túrghan Gromov kóshesining №26 ýii.

Ghalihan Biahmetúly Sәrsenov

Úshqysh Ghalihan

Biahmet Sәrsenov

Es jiyp, etek jighannan keyin bayaghy әngimeni әkem ózi aityp bergen. Alashordashyl Biahmet Sәrsenovtyng tughan inisi Janahmetting qyzy Gýlshara әkeyding nemere inisi Pariyhqa túrmysqa shyqqan. Parih kókemizding әkesi Tabyldy bizding atamyz Ahmettin  tughan aghasy bolatyn. Kókemiz Almaty qalasyndaghy Qazaq poliytehnikalyq insituttyn injener, Gýlshara jeneshemiz S.M.Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetin geolog-geograf mamandyqtary boyynsha tәmamdaghan. Oqularyn ayaqtaghan jas mamandardy joldamamen Guriev (Atyrau) oblysy sharuashylyqtaryna jiberedi. Parih kókemiz 60-jyldyng ortasyna deyin Inder audanynyng «Puti Iliicha» kensharynda bas injener qyzmetinde boldy. Keyin Almaty qalasyna qonys audardy. Parih Aldongharov 1979 jyly Almaty qalasynda qaytys boldy. Atasy Aldonghar turaly birer sóz ol Atyrau ónirine belgili Mekkege ýsh ret barghan qajy, el arasynda «Bandy atanghan ataqty Amanghalidyn» atasy. Aldonghar qajy Qaraqúlúlynyng Mekkege baruy jónindegi materialdar Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik múraghatynyng 78-qorynda saqtalghan. Jeneshemizding әkesi Janahmet  ústazdyq qyzmet atqarghan, asa mәdeniyeti, músylmanshyldyqqa berik kisi bolghan.

Abaytanushy ghalym Qayym Múhamedhanov Biahmet Sәrsenovtyng Semey múghalimder seminariyasyna 1905 jyly, al onyng inisi Janahmetting 1908 jyly oqugha týskeni jayly jazady. Janúyalyq alibomda Janahmet Sәrsenovting 1908-1912 jyldar aralyghynda oqyghandyghyn aighaqtaytyn foto suret saqtalghan.

Tarihtan belgili 1917 jylghy Aqpan revolusiyasynan  song patsha taqtan týsip, Uaqytsha ýkimet ornaghan tústa qazaq dalasynda da júmysshy,  sharua jәne soldat deputattary kenesteri, qazaq komiytetteri jәne zemstvolyq basqarmalary siyaqty jana biylik tarmaqtary ómirge keldi. 1917 jyldyng kókteminde elde jappay oblystyq, uezdik jәne bolystyq dengeyde qazaq komiytetterining qúryla bastauyna baylanysty, eldik mýddeni kózdegen Alash qayratkerlerining shaqyruymen Biahmet Sәrsenov Semey qalasyna keledi. El ómirinde oryn alyp jatqan alasapyran sayasy jaghdaygha baylanysty osy jyldyng 7 nauryzynda Semey oblystyq qazaq komiyteti qúrylyp, Biahmet sol komiytetting basqarmasyna mýshelikke saylandy. Ókinishke qaray Biahmet Sәrsenov 1921 jyly 36 jasynda oba dertine shaldyghyp, mezgilsiz qaytys boldy.

Sәrsenovter әuletine qysqasha toqtala ketsek. Bay Shegedekting eki әielinen segiz úl, 4 qyz taraydy. Osy segiz úldyng ishinde Biahmet, Janahmet, Halel, Dәlel jәne Salyq oryssha-qazaqsha oqyghan, sayasy sauatty azamattar boldy.  Taghy bir erekshe ekpin týsirip aitarymyz, tarihtan belgili Sәrsenovter әuleti Alash qozghalysyna belsene qatynasqan.

2000-2003 jyldary Almaty qalasynda ghylymy júmystarymmen jýrgen kezimde uaqyt tauyp, Pariyh  kókemizding shanyraghynyng amandyq-saulyghyn bilip shyghugha bas súghyp túratynmyn. Birde jeneshem Gýlshara shay ýstinde әkesi Janahmet, onyng aghasy Biahmet turaly әngime qozghady. Ángime arasynda janúyalyq alibomdy aldyryp, әkesining Semey seminariyasynda oqyp jýrgendegi suretin kórsetip, kelesi bettegi surettegi jas jigitting beynesine ýnsiz qarap, bir kýrsindi de әngimesin odan әri jalghastyrdy. Surettegi jas jigit әkesining aghasy Biahmetting jalghyz úly Ghalihan eken. Ákesi esimin Alash kósemi Álihannyng qúrmetine Ghalihan qoyghan. Onyng qiyn taghdyry turaly jengemizding aituynsha Ghalihan aghasy da Kenes ókimeti kezinde «alashordashyl», «últshyldyng balasy» degen ataqqa ie bolyp birtalay, qysym men teperish kórgen. 0l 1918 jyly dýniyege kelgen. Al Ghalihan Sәrsenúly 1995 jyly óz qolymen toltyrghan ómirbayanynda «1917 jyly dýniyege keldim» dep  jazady. Degenmen de, 1931 jyldyng 3 aqpanynda múghalim Janahmet Sәrsenovke Semey ólkelik kooperativtik tehnikumynyng diyrektory Stashevskiydin  bergen №195 anyqtamasynda Ghalihandy 13 jasta dep kórsetedi. Jastay jetim qalghan Ghalihan әkesining inisi Janahmetting tәrbiyesinde bolghan. Ol 1925 jyly mektep-medresesining birinshi synybyn ayaqtaghan. 1926 jyly Semeydegi №6 mektepting 3 synybyn bitirip shyghady. Súm zamannyng keritartpa sayasatynyng salqynymen búl mektepten «alashordashyldyn» balasy degen jeleumen oqudan shygharylady. 1931-32 jyldary qaladaghy irrigasiya tehnikumynda oqidy, aghasy Dәlelding qaytys boluyna oray oquyn Almatydaghy tehnikumda jalghastyrady. 1934 jyly eki birdey institutta, yaghny Qazaq kommunistik jurnalister jәne tau-ken institutynyng geologiya-barlau fakulitetinde bilim alady. 1936-39 jyldary Tambov qalasyndaghy aviamektepte úshqysh-istrebiyteli mamandyghynda oqidy. 1939 jyly әskery bilimin jetildiru maqsatynda teniz әue kýshteri kursynda oquyn jalghastyrghan. Ákesining Alashorda ýkimetine belsendi qyzmet etkeni ýshin, oghan senimsizdik bildirilip, jas úshqyshqa úshugha rúqsat berilmegen. Ókinishke oray «alashordashyldyng balasy» degen ataq, izinen qalmay sayasy senimsiz kadr retinde әskery bólimge jiberilmedi. 1940-41 jyldary  aeroklubta U-2 samoletining núsqaushysy bolyp qyzmet atqardy. Áskery ataghy kapitan. Búghan jasymaghan  talantty jas 1940 jyly Moskvanyng shetel tilderi institutynyng fransuz, aghylshyn jәne nemis tilderi fakulitetining syrttay bólimin ayaqtaghan. Til mamany retinde aghylshyn, fransuz jәne nemis tilderinde erkin sóilegen. Gýlshara jengemizding aituynsha soghysta tútqyngha týsip, odan qashyp shyqqan song Gollandiyadaghy Qarsylasu maydanynyng sarbazdary qúramynda úrys qimyldaryna qatynasqan.

Soghys ayaqtalghan song 1945 jyldyng tamyz aiynan bastap nemis, fransuz, aghylshyn tilderining tilmashy retinde ýsh jyl Gollandiya (Niyderlandiya) memleketining aumaghynda Kenes ýkimeti tarapynan qúrylghan aiyryqsha toppen birge atalghan memleketting Amsterdam, Roterdam, Utreht qalalarynda júmys jasady. Búl toptyng negizgi mindeti men maqsaty ekinshi dýniyejýzilik soghys uaqytynda fashistik Germaniya tarapynan eriksiz júmysqa alynghan Kenes eli territoriyasyndaghy ukraindyqtar men belorustardy jәne ólim lagerindegi soghys tútqyndaryn elderine qaytaru bolatyn. Sonymen, 1945-48 jyldary soghys tútqyndaryn elderine qaytaru turaly halyqaralyq komissiyalardyng birining qúramynda tilmashtyq qyzmet atqarady. Sol kezde ol Niyderland memleketining búrynghy korolining ortanshy qyzy, hanshayym Ioke Muliderspen tanysyp, taghdyrdyng jazuymen oghan ýilenedi. Olar 1947 jyly Herat esimdi úl sýiedi. Búl turaly jurnalist J.Qanapina (Informburo) «Turkestansy vo Vtoroy mirovoy voyne: iz plena v Soprotivleniye» atty  maqalasynda tarih ghylymdarynyng doktory, professor G.Mendiqúlovanyng Fransiya arhiyvinen Gh.Sәrsenovting koroldyng ortanshy qyzyna ýilengeni turaly mәlimetting saqtalghany jóninde derek keltiredi.

Búl derekterdi Ghalihan Biahmetúly 1995 jyldyng 9-mausymda óz qolymen toltyrghan ómirbayanynda jazyp, rastaydy. Alayda 1940-45 jyldar aralyghyndaghy qyzmeti turaly eshqanday mәlimet bermeydi. Biraq ta Úly Otan soghysynyng ardagerimin dep jazady. Sonday-aq, onyng 8 orden, 13 medalimen marapattaluy kóp nәrseni aighaqtaydy degen pikirdemiz. Búlardyng barlyghyn beybit kezende aluy mýmkin emes ekendigi belgili.

Sonymen 1948 jyly Ghalihan Biahmetúly elge әieli men balasyn alyp kele jatqan kezde shekarada tekserip, jas nәresteli Ioke shetel azamaty bolghandyqtan shekaradan óte almay, Kenes ýkimetining qatigez de qatang zandarynyng tarmaqtaryna «biografiyasy men geografiyasy» say kelmey, púshayman bolyp keri qaytady. 1948 jyly Ghalihan Biahmetúly Shymkent jaqta Anna Dubova degen orys qyzymen tanysyp, ýilenedi. Shanyraqta ýsh úl dýnie esigin ashady. Janúyasy turaly túnghysh úly 1992 jyly kisi qolynan opat bolghandyghyn, ekinshi úly 21 jasynda (1971) qaytys bolghanyn,  ýshinshi úly anasymen Reseyding Tveri qalasynda túratyndyghyn jazady. Ghalihan Biahmetúly elge kelgenen keyin orta mektepterde shet tili múghalimi jәne Ontýstik Qazaqstan oblysy gazetterinde jurnalist qyzmetterin atqarghan. 1977 jyly zeynetkerlikke shyqqan. Bir qyzyghy 1950 jyldardyng ayaghynda Ghalihannyng atyna Moskvadaghy sheteldik elshilikten arnayy shaqyrtu qaghazy keledi. Ony shaqyrtushylar – Moskvagha halyqaralyq delegasiya qúramynda kelgen  sonau Gollandiyada qalghan әieli Ioke men úly Herat eken. Moskvagha bara almau sebebin ózining auruly ekendigimen týsindiredi.  Biraq ta ókimet tarapynan resmy rúqsat bolmaghan song olardyng jýzin kóre almauy da mýmkin degen pikirdi de joqqa shygharugha bolmas. Sol kezendegi Kenes ýkimeti tarapynan azamattargha qatang baqylau bolghandyghy býgingi kýnderi qúpiya emes ekendigi belgili. Shymkent qalasynyng Abay audanynda túratyndyghyn jazady. Búl derekterdi býgingi kýnderi Semey qalasynda túratyn Janahmetting nemeresi Ámirtay Álimhanúlynyng jeke arhiyvinen alghan bolatynmyn.

Biahmetting talayly taghdyrly úly  82 jasynda 2000 jyly Shymkent qalasynda qaytys boldy.

...Alashtyqtar erkelete «Biash» ataghan Biahmetting jalghyz úly Ghalihannyng qily taghdyry osylay ýziledi.

Aqqaly Ahmet, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining professory, tarih ghylymdarynyng doktory

Abai.kz