Júma, 22 Qarasha 2024
Ómirding ózi 5674 2 pikir 28 Jeltoqsan, 2017 saghat 14:10

Tobyrdyng qolshapalaghy

(Novella)

Jazushy ózin elitaly toptyng adamynday kórsetedi. Kóshege shyqsa,  bar әdemi kiyimin kiyip, tozyghy jetken qara etigin maylap shyghady. Ýstine sonau kenes zamanynan qalghan súr plashyn ilip, ayaghyn alshang basyp kóshe basynan qarasy kórine sala búl kóshening túrghyndary (qoly bos әielderden basqasy) jym-jyrt bola qalatyn. Tipti, bir-birimen aghashtan oiyp jasalghan oiynshyq ýshin talasyp, shyr-pyr bolghan múrynboq balalar da shuylyn basa qoyatyn.

Biraq, nege osy kisi alystan kórine bere adamdar momaqan bola qalatynyn ózderi de týsinbeytin. Bar biletinderi, jazushynyng bir auyz sóz aityp, kez kelgenining jýrek týkpirin tilgilep, shalqasynan týsiretin qúdirettiligi bar ekendigin sezetin.

Ómirde tym kóp sóilemeydi. Otyrystarda adamdar ekeuara kýrbing kýrbing sóilese qalsa, jazushy bәrin syrttay baqylap, eshkimmen sharuasy joq adamday otyrady da qoyady. Barsha jangha kóz qiyghymen qarap, myrs etedi de jónine kete beredi. Únamaytyn әldebireu aldynan kese kóldeneng shyqsa, sóz talastyrugha ózin ghana emes, sózin de, jýikesin de ayaydy.

Kópshilik jinalyp, әrnәrseni sóz qylugha kóshkende, kitaphananyng songhy sóresinen tauyp alghan jyrym-jyrym kitabyn betine jauyp, eshtene estimegen, úiqysyrap otyrghan janday selsoq kýy tanytady. Daraqy kýlkige basqan tobyrdyng jaghymsyz, әri jiyirkenishti ýninen denesi bir sәtke titirkene qalady da,  boyyn tez jiyp ala qoyady.

Áne, sol jazushy úzyn kóshe boyymen barsha kórshilerin artynan qaratyp, qolyna kitap salghan kenep qabyn arqalap, bәzbireulerge belgisiz jaqqa asyghyp barady. Onyng kýnde osy qalpymen tang atqannan kesh batqansha qayda baryp keletinin eshkim bilmeydi. Talay jan syrt kózge  qúpiya kórinetin jazushyny andyp da, týni boyy sham jaryghymen pәterin toruyldap ta kórgen. Biraq, basqalargha qauipti, selk etkizer jaghdaydy bayqamaghan song bayaghysha jaybaraqat kýige kóshken.

Bir kezderi onyng syrtynan «ol qúpiya barlau úiymynyng mýshesi eken, qyzmeti qatal, qiyn, asa kóp tekserudi, qauipsizdikti qajet etetin bolghandyqtan tuystarymen, otbasymen aralaspay ketipti» degen әngimeni de kórshileri taratqan.

Salqynqandylyq pen ústamdylyq boyyn әbden biylep alghandyghy sonshalyq, júrt japatarmaghay kinәlap, balaghattap jatsa, da toqmeyilsumen ózin basatyn.  Sebebi, tobyrdyng jenil sózge, jalpaq úrangha әues ekendigin jaqsy biletin. Kezinde ózi de sol tobyrlarsha oilap, solarsha ómir keshkendigin esine alsa túla boyy jiyirkenish sezimine tola bastaydy. Sәl kitap oqyp, qara qalammen qaghaz betine әldeneni shimaylay bastaghanda kónili jaylanatyn.

Jaz kelse sasyq iyisten basy ainalatyn eski ýiding túrghyndary kóshe basyndaghy shaghyn kólemdi birneshe ýstelderdi jaghalay  keshqúrym jinalyp otyratyn. Tangha deyin ystyghy basyla qoymaytyn búl aumaqtyng aua-rayyna etteri ýirengen olar, bastary qosyla qalsa jazushy shaldyng jayyn sóz etedi.

– Bayghús keshe týni boyy kóz ilmey shyqty. Ana eski kenep qabyna salyp әkelgen kitaptaryn әri-beri aqtarumen boldy. Solardy qaraghannan birdene tabatynday nesine oqy beredi eken?! – dedi ýii jazushy pәterine qarsy túratyn jas kelinshek.

– IYә, qyz-au, shynymen kitap aqtaryp, eski qoljazbalardy aqtarghannan bireu birdene beredi deydi me eken? Bala-shaghasynyng ortasynda nemerelerining qyzyghyna toymay jýretin shaghynda eski jazbalardyng betine shúqshiyp otyrady da qoyady,  – dedi taghy bir әiel

– Osy shal nemenesine jetisip kerdiyip jýredi eken? Ýiining jóndeu kórmegenine neshe jyl boldy, qabyrghalary sarghayyp, týsqaghazdary týrtseng betine jalp etetin týri bar. Onymen qoymay, júrtqa aqyl aitqanda bәledey. Aqyldy bolsa nege bay emes? – dep birinen song biri dabyrlasa jóneldi.

Búl sәtte jandarynan  ótip bara jatqan jazushy shaldy sózqúmar kelinshekter bayqap qaldy. Syrtynan aiqaylap:  «Áy, shal kóshede ne bar saghan, odanda pәlsafalyq kitaptaryndy oqysanshy», – degen.

Jazushy moynyn sәl artqa búryp: «Kóp oqyghan ziyan, ilim úryp ketui mýmkin. Sol siyaqty qatty pysyq bolghan da ziyan, kóz ótip ketui mýmkin»,  – dedi de sharuasymen kete bardy.

Dәl sol sәtte jazushy úzaq jyldar boyy tyrashtanghan enbegi baghalanyp, sonyng marapattauyna asyghyp bara jatqan edi. Ertesine ol túratyn býkil shaghyn audannyng túrghyndary qoldaryna onyng sureti basylghan jyltyraq әdeby jurnaldy alyp, tamasana, әri maqsatynyshpen qarap otyrghan.  Sóz arasynda «búl bizding qúday kórshimiz, óte tatu-tәtti túrdyq, tipti, alystaghy aighayynymyzdan jaqyn syilas, syrlas boldyq» dep aityp qoyady.

Biri «osy jerde bizben kórshi túrghanda-aq ózin basqalardan erekshe ústaytyn edi. Múrnyn shýiirgende, nemenege jetisip boyyn asqaq ústaydy eken dep qaraytyn edik. Sóitsek, búl shal ataq men marapat alatynyn sezip jýrgen eken ghoy. Kim biledi aldyn-ala joghary jaqtan bir dókeydi saylap qoyghan shyghar. Áytpese, aidalada jazushylar ortasynan tys jýrgen beybaqty kim elep, eskere qoysyn?! Tamyr-tanystyq qolúshyn sozghany anyq», –  dep kýnkildep qoyady.

Býgin elge belgili otandyq arnadan jazushynyng shygharmashylyq keshi kórsetiledi. Ony búrynghy kórshileri kóruge bir ýige jinalyp otyr. Mejeli uaqyt bolghan. Jazushy keshinde әdebiyet salasynyng nebir ýzdikteri sóz sóiledi. Qazaqstan jazushylary onyng qalamynyng úshqyrlyghyn sóz etti. Ekrannyng bergi jaghynan qarap otyrghan búrynghy kórshileri de qolshapalaqtap:  «Jaradyn, jazushy, Erkeksin», – dep qoyady ózi qúralpy azamattar.

***

Jazushy 10 jyl ghúmyryn marapat alghan shygharmasyn jazu ýshin Almatydan shaghyn qalagha qonys audarghan. Shaghyn qalanyng kózge týse bermeytin audanynan eski pәterdi jalgha alyp, 10 jyl boyy shygharmashylyqpen ainalysqan bolatyn. Qazir sonsha jyl boyy jalghyzdyghymen qarapayym ómirin qymbat qúrylys zattarynan salynghan zәulim ýidegi baqytty shaghyna almastyrghan. Kóshege shyqsa eshkim syrtynan «bayghús shal, sening jazghandaryng ózinnen basqa kimge kerek»,  – dep ghaybattamaydy. Bәri tanidy. Óz jolymen ótip bara jatqan taksister de barar jerine tegin jetkizip tastaydy. Nemerelerine ertegi aitady. Qazaq batyrlarynyng jyrlaryn jatqa soghady.

Biraq, búrynghy ómirinen sarqynshaq qalghan. Ol – súr plashy. Búl kiyimdi tastau – jazushy ýshin azap. Eski súr kebine oghan shabyt beretindey. Qayda barsa da ony ýstinen tastamaytyn qariyany oqyrman qauym «Súr plashtaghy jazushy» dep atap ketken.

Shapaghat Serdәliqyzy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270