Shyrshany shygharghan – I Petr
1699 jyly 20 jeltoqsanda orys patshasy I Petrding búdan bylayghy jerde jyl basyn qayyrudy, yaghny Jana jyldy 1 qyrkýiekten emes, 1 qantardan bastap atap ótetin bolamyz degen Jarlyghy jaryq kórdi. Osy orayda 1699 jyl – Resey tarihynda 1 qyrkýiek pen 31 jeltoqsan aralyghyn qamtyghan, bar-joghy 4 ailyq eng qysqa jyl bop qaldy.
Petr patsha ózining jarlyghynda әrbir orys 1700 jyldyng 1 qantarynan bastap, ýiining tórin shyrsha, qaraghay bútaqtarymen kórkemdep, bir-birin mindetti týrde jyl basymen, Jana jylmen qúttyqtaudy mindettegen. Búl dәstýr nemis últynyng kónezamandyq jabayy saltynda ólgen adamnyng ýstin shyrsha bútaqtarymen jabudan qalghan әdet edi. Yaghni, «eski jyl óldi, jana jyl tudy» degendi bildiruge úmtyludan tuyndaghan.Petr jarlyghyna say, qazirgi Qyzyl alannyng orny – qalanyng ortalyq bazar alanyna zenbirekter shygharylyp, 31 jeltoqsan kýni týnde otshashu jasap, әskeriyler myltyqtan, zenbirekten aspangha oq atyp, jalpy myltyghy bar әrbir adam tarsyldaq úiymdastyruy kerek boldy. Eng alghashqy janajyldyq shyrsha da Petrding túsynda, 1704 jyly Petremporda ornatyldy.
Keyinnen, I Petr qaytys bolghannan keyin, shyrsha qúru, ýiding ishin shyrsha, qaraghay bútaqtarymen әrleu dәstýri toqtap qaldy. Búl әdetti HIH ghasyrdyng basynda qayta janghyrtqan I Nikolay patsha edi. Qysqy qiynshylyqqa tap bolghan orys halqyn aldarqatu ýshin, jappay ishkilikke elitip, zinaqorlyq, qyzghanysh, tóbeles, ereges sekildi týrli kelensizdikpen basyn shatyp, ayaghyn matap qon qajet boldy. Sol sebepti, orys patshalary búl merekeni janghyrtyp, 1852 jyly Petrempordaghy Ekaterina vokzalynda kópshilikke arnap ýlken shyrsha tikti.
Áuelde eskilikting sarqynshaghy dep qarsy bolghan bolishevikter de búl jasandy merekening biylik ýshin asa qajet sayasy qúral ekenin tez týsindi.
Ayaz ata obrazy revolusiyagha deyin payda bolsa, onyng janyna Qarsha qyzdy qosu ótken ghasyrdyng 30-jyldarynda qoldanyla bastady.
Jalpy, Jana jyldy túraqty týrde jappay shashylyp atap ótu Kenes Odaghynyng 50–60-jyldardaghy sayasy yqpalymen jalpyhalyqtyq sipat aldy.
Qanat Eskendirov
Abai.kz