Ómirzaq Aqjigit. Bayannyng "Bayan súlugha" parodiyasy
Qazaqtyng produserleri men rejisserleri!
Qazaqtyng epostary men ertegilerine jolamanyzdarshy,
Qúday ýshin!
Eposqa parodiya
Aldymen nege «Qúday ýshin!» dep otyrghanymyzdy týsindire keteyik.
…Múhammed payghambar (s.ә.s.) kóshede kele jatsa tayaghyn ýiirip quyp jetip qalghan qojayynynan qalay qútylaryn bilmegen bir bayqús qúl: «Aghatay, Qúday ýshin, myna bәleden qútqarshy!» dep onyn artyna tyghylypty. Payghambar (s.ә.s.): «Men ne istesem myna beysharany azat etesin?» dep súrapty. Shirengen bay: «Iә aqshasyn tóle, iә ózing qúlym bol!» deydi. Suyryp beretin aqshasy bolmaghan payghambar (s.ә.s.) qúl bolugha kelisip, baymen ilesip kete barypty.
Bolsa da bir kýn ótpey-aq dostary, ýmmetteri ony izdey bastaydy. Ol zamannyng payghambary býgingining әrtis-әnshisi emes qoy, júrttyng bәri birdey tanidy deymisiz, biraq, izdegen song tauyp alady. Qúldyng aqshasy tólenedi. Dostary: «Rasulolla, nege siz qúl bolugha kelisim berdiniz?» dep súraydy ghoy. Sonda Allanyng Elshisi: «Ol maghan «Qúday ýshin!» dep jalyndy ghoy, Allanyng atyn atap túrghan song qalayda azat etuim kerek boldy» degen eken…
Biz әdette salmaghy qara jerdey auyr búl sózding mәnisin bilmegen song jii qoldanamyz. Al, men amalym qúryghannan jazyp otyrmyn. Mening amalymdy qúrtqan – Bayany bar bolghyrdyng atyshuly «Qozy-Kórpesh – Bayan súlu» serialy. Búl serialda qazaqtyng últtyq maqtanyshyna ainalghan qúndylyqtyng iyisi de joq ekenin aitpaghan qazaq qalmaghan shyghar. Men ózim de joramal jasap jәne onyng ókinishke qaray shyndyqqa ainalghany jóninde eki kishkentay post jazyp, «kinony kórmey auyrayyn» dep tynysh jatyr edim, Bayannyng әkesining maqalasy eriksiz qolgha qalam alghyzdy…
Men 1965 jyly 5-klasqa kelgende 1959 jyly shyqqan, «Qobylandy», «Alpamys», «Er Targhyn», «Qambar batyr», «Qozy-Kórpesh-Bayan-súlu», «Qyz-Jibek» pen «Ayman-Sholpan» bar qalyng kitapty auyldaghy atalarym men әjelerime oqi-oqy alghashqy tórteuin men jatqa aitatyn boldym. Jelisi qyzyq bolsa da, «Qozy men Bayandy» azyraq oqitynmyn, óitkeni ol 11-12 buyndy, jattaugha qiyndau edi. Al, myna filimde lirikalyq epostyng aty ghana qalghan… Epostyng jelisi túrmaq, qazaqy salt, әdet, ghúryptan júrday. Tipti adamy qisyndy tappaysyz. Maqsat aghamyz qyzyn arashalau jolynda, «úyalghan tek túrmasqa» salyp «…bir otar qoydy ýsh adamnyn baghuy fantastika janrynan emes, kýni keshe bir otar qoydy bir janúya bolyp baqqan joq pa!» deydi. Qoydy әdette bir ýili jannyng bireui ghana baqqan, al, múnda kino bastala sala 3 birdey qoyshy «bes qaruy say 4 qaraqshy 6 qoydy alyp ketti» dep, kýzgi japyraqtay qaltyrap túr. O, toba, qazaqtyng QOY BARYMTALAGhANYN estigen kim bar? Aldarynan salyp quyp ketkeni, iya 1,5 qoydan óngerip әketkeni belgisiz… Bayan súlu bolsa dýniyeqonyzdyqtyng simvolyna ainalghan әkesinen ozyp túr: «Býgin malyndy alsa, erteng ýiine tiyedi!» dep, «qaraqshylardy» quugha ózi attanady. «Barmashy!» dep shylbyryna oralghan eki qoyshyny atpen qaghyp úshyryp jiberse, ýshinshi bayghústyng tamaghyna qanjaryn taqaydy! Bes qoy ýshin! Mine, Bayan týsirgen «Bayannyn» syiqy…
Qazaqtyng izdegeni, kórgisi kelgeni osynday Bayan ba edi? Búl epizodtan keyin telearnany auystyrghan adamgha min taghugha bola ma? Men ózimdi zorlap eki seriyasyn ghana kórdim. Búnday soraqylyqtardy (keyingi 4 seriyada qanshasy baryn kim bilsin) aqtap almaq bolghan Maqsat Múhitdenov (siltemeden oqynyz) aghamyz “kinodaghy – әkesin tyndamaytyn, ónmendegish, ýlken-kishini aiyrmaytyn, eserleu, beyәdep Bayan men jyrdaghy Bayan arasyn salystyra oilaudyng ózi – kýnәday” – depsiz. ”Kýnәday” bolmasyn salystyryp kóreyik» dep bastap, «Birinshiden, Bayan baydyng jalghyz, demek, erke qyzy etip kórsetken jyrdyng «Babalar sózinin» 55-tomyndaghy Bekmúrat Maqanov núsqasynan; ekinshiden, beyәdep etip kórsetken Dәndibay Aytbaev núsqasynan (búl da sol tomda);ýshinshiden, Bayan qanisher» dep kórsetken: “Qara kýnning kórgenin Bayan bildi, Úiqyly – oyau seskenip túra keldi. «Baryp әke-shesheme aita ma» dep, Seziktenip búl kýndi óltiredi» degen, jyrdyng Qonqabay Meyirmanúly núsqasynan ýsh ýzindi keltiredi. Sóitip, «Qúrmetti Anar Tóleuhanqyzy, myna dәlelderden keyin jyrdaghy Bayan men kinodaghy Bayandy shatastyryp alghanynyz ýshin «Qozy-Kórpesh» teleserialyn týsirgenderden keshirim súraysyz-au degen jaman oiym bolyp túr. Janynyzgha Isa gh.s. men Barmanbekovany ertip alghanynyz dúrys bolar edi» dep týiindeydi.
Oypyrmay, adam balasy tyrnaq astynan kir izdeymin dese, qalayda tabady eken ghoy! Áytpese, qazaq tarihshylarynyng atasy әigili Álkey Marghúlan 1985 jyly shyqqan «Ejelgi jyr-anyzdar» atty ataqty shygharmasynda «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyryna 18 taraudyng 3 tarauyn, 361 betting 66 betin arnaydy. Jәne onda «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyrynyng eng kólemdi, әri kórkem, әri eng eski týrining biri – ataqty Janaq aqyn varianty» (320-bet) dep atap kórstedi. Qazaq arasyna eng kóp taraghany da sol. Sebebi, onda toqsan myng jylqynyng sonynan erip Qarabaydyng býgingi qazaq jerindegi barmaghan, qalmaghan aimaghynyn bәrining atauy túr. Ony azsynsanyz jyrda Ay, Tansyq, eki qyzdyng «Baghanaly, Baltaly, el aman bol» degen qoshtasuynan bastap, Aybas batyrdyng Bayan súludyng sәlemdemesin alyp (kinoda 16 jasar Bayan Qozynyng atyn da estimegen) Ayakózge kele jatqanda jolay joghaltqan búiymdarynyng atynan:
Kóktaymen batyr Aybas tómen shapty,
Mәnisin tamam joldyng oimen tapty.
Qyzdyng bergen belbeui týsip qalyp,
«Qyzyl belbeu», «Qúba jon» qoya sapty.
...Bir suytqan aighyry shyghyp ketip,
«Shúbar aighyr jorgha» dep qoya sapty.
…Qyzdyng bergen meyizi týsip qalyp,
«Meyizek» dep tau atyn qoya sapty.
…Qyzdyng bergen qarqarasy týsip qalyp,
«Qarqaraly» dep tau atyn qoya sapty.
…Janyndaghy shideri týsip qalyp,
«Shiderli» degen sózi sodan qapty» dep, jarty Arqanyng atauy túnyp túr. Al, әrbir qazaq tarihynan habary bar adam qazaqtyng jer atyn óte dәl tauyp qoyatynyn, әr ataudyng artynda ýlken oqigha jatqanyn jaqsy biledi.
Mine, bizding aldymyzda Shoqan varianty bastaghan, Janaq varianty qostaghan, ghylymgha da eng kóp belgili – Radlov, M.J.Kópeev, Potaniyn, Shóje, Iliminskiy jәne Dәuit núsqasy berilgen, 2002 jyly «Qazaq eposynyng shoqtyghy» degen atpen shyqqan 692 bettik «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jinaghy jatyr. Onda M.Múhitdenov kórsetken núsqalardyng bireui de joq! Nege? Jauaby belgili – kórkemdik dengeyi, tarihy shynayylyghy, t.b. tolyp jatqan kriyteriy jóninen nashar bolghandyghy sebepti kirgizilmegen.
Mynau jyrgha qiyanat bolmaghanda ne qiyanat bolady?
Al, Maqan bolsa: «…Anar Tóleuhan qyzy, jurnalistsiz ghoy, endeshe, bilip qoyynyz, eshkim “Qozy Kórpesh-Bayan súlu” eposyna qiyanat jasaghan joq. Búl epostyng 12-15 shaqty núsqalary bolsa kerek. Menin ózimde 8 varianty bar. Sol varianttardyng negizinde “Qozy Kórpesh-Bayan súlu“ degen 6 seriyalyq teleserial týsirildi. Al epostargha qiyanat jasau ýshin olardy bilmeu kerek. Filimning ssenariyin jazghan adam jyrdyng varianttaryn bilmedi dep aita almaymyn».
Au, aghayyn, mynau qiyanat bolmaghanda ne qiyanat bolady? Sonda Bayan Maqsatqyzynyng maqsaty 15 núsqanyng ishinen eng soraqysyn qaldyryp, jamandaryn jaryqqa shygharu bolghany ghoy, solay ma? Olay emes dese nege jogharydaghy eng kóp taraghan 8 núsqanyng eshqaysysyn tandamaghan? Nege Múhitdenovtyng qolyndaghy sol 8 varianttardyng negizinde týsiriledi? (Menin, tipti, sol «Múhitdenov núsqalaryn» negizge alghanyna da ýlken kýmәnim bar, ekspromtqa úrynghan ba dep qorqamyn…). Epostardyng ishindegi pendeshilikti emes (batyrlar men súlular da qam sýt emgen pende ekeni belgili, kez-kelgen pendening Múqaghaly aitqanday: «Arylayyn desem de pendelikten. Arylatyn bolmadym. Ol nelikten?» dep ókinetini de, opynatyny da ras), batyrlyqty, adaldyqty, mahabbatty, shynayylyqty, sypayylyqty, tәlim-tәrbiyeni, El men Jerdi sýiydi, uәdede túrudy, t.s.s. naghyz adamy qasiyetterdi joghary kórkemdik dengeyde jyrlaytyndary ghana ghasyrlar syrnaghyna tótep berip, úrpaqtan úrpaqqa ótip, jyr-dastandardyng klassikasyna (latynshadan audarghanda – ýlgi ) ainalyp, ýlgili-ónegeli shygharma sanatyna qosylmaytyn ba edi?!.
«Barmanbekovadan: «Sen baqytty bolugha tiyistisin» deydi, Bayandy shygharyp salyp túryp anasy. O zaman da bú zaman, qazaq anasy ketip bara jatqan qyzyna búlay sóilemegen, «Bir Allagha tapsyrdym», «Jaratqan IYem jar bolsyn», «Barghan jerinde baghyng ashylsyn» degen». …Sonda ne myna kinodaghy «tәrbiyesi kemis ana» ketip bara jatqan qyzyna «sen barghan jerinde baqytty bolugha tiyisti emessin» dep aituy kerek pe?! Logikamen dos bolu kerek ardager, jurnalist.»
Mynaday sóz saptastan, mynaday sóilem qúrudan keyin men «mәdeniyettanushy Múhitdenov» bar dep eseptemeymin…
«Anar hanym deyin desem, “hanym” tek qana handa bolar-dy. Anar biyke, Anar biykesh deyin desem, auyryp qalypsyz, jastar auyrmaydy (?) ghoy, Anar biyshe deyin desem, júbayynyz – kýmәn, bayda ghana biyshe bolady (bәybishe/baybiyshe)».
Búl sóz be, joq, sózding b… ma? Áyelin «bәibishe» dep kýmәnsiz ataytyndardyng mandayynda Allanyng basqan «Búl – bay!» degen móri, nemese qolynda adamdar bergen «Pәlenshe Týgensheúly «bay» atalatyn adamdar sanatyna qosyldy» degen sertifikaty bola ma eken? «Bay» sanalmasa da 2 әieli bar jandar jetkilikti, olar sonda birinshi әielin qalay atauy kerek?..
«Nemese myna bir túsqa nazar audarynyz: «Qúshaghyna ózi kelip qúlaghan qyzdan bas tartatyn qanday jigitsin?». Serialdaghy jigitke ózi asylghan qyzdyn sózi…» Ardager Barmanbekova epostyn búl beti de siz ýshin qúpiya eken, tanqalyp túrsyz ghoy. Úyyqtap jatqan Qozynyn janyna kelip Bayannyn aitqan sózi: ”Jalghyzym, men qasyna kelip túrmyn, Kónilimdi shynymenen berip túrmyn. Japangha jalghyz bitken sen bir shynar, Qúlyn-tayday aiqaspay boldym qúmar”. Babalar sózi. “Qozy Kórpesh – Bayan súlu” Dәndibay Aytbaev núsqasy. 58 bet».
Filimde jigitti bar-joghy ekinshi ret kórip, endi tanysyp túrghan qyz osylay deydi. Eposta Bayan úiyqtap jatqan Qozygha ekeuining ómiri ayaqtalardyng aldynda ghana keledi. Aytbaev núsqasyn oqymasaq ta, boyyn ghashyqtyqtyng ghalamat ot-jalyny sharpyghan Bayannyng jan-dýniyesindegi arpalysty, sol sәttegi, dramanyng shyrqau shynyndaghy kónil-kýiin әrbir eresek adam payymday alady dep oilaymyn. Endi osy eki jaghdaydyng arasyndaghy aiyrmashylyq jer men kóktey ekeni kórinip túrghan joq pa? Búl jerde dana Abaydyng sózi eske týsedi.
«Abay jolynda» shәkirtterimen otyrghan Abaygha: «Osy júrt meni «qyrt» dep qoymaydy. Kóp sóileytin adam qyrt atanar bolsa, onda keshe Qúnekem, býgin Abay atanuy tiyis edi, nege mening qyr sonymnan qalmaytynyn…» dep Júman qyrttyng shaghymdanatyny, oghan Abaydyn: «Aqsaqal, qyrt atanu ýshin kóp sóilep әurelenuding qajeti joq. «Qatyn, boran bastalmay túryp t…p alghanym aqyl bolghan eken» degen sóz jetedi» dep jauap beretini bar emes pe? Bizde de sonyng keri kelip otyr ghoy deymiz.
Olay deuimizge taghy bir sebep, tarihshy, týrkolog, mәdeniyettanushy aghamyz maqalasynyng «bismillәsin» bylay bastaydy: «Baylyghym 5 myngha taman kitap, fonotekamda bir mynnan asa kýi, bir mynnan asa әn, termeler, býkil derlik europa klassikasy bar. Bayan osy atmosferada ósti, sondyqtan keyde eshki apa bola alady, al jezdeng teke degen týsinik joq. ”Áke – balagha synshy”, sondyqtan da “Alash” syilyghynyng iyegerinen (Qazybek Isany menzegeni) óresi әldeqayda joghary». Bokstan 1964 jylghy Tokio olimpiadasynyng chempiony, Val Barker kubogyn iyelengen jalghyz kenes sportshysy, MVTU týlegi, tehnika ghylymynyng kandidaty Valeriy Popenchenkonyng «…Y vechnyy boy» degen tamasha kitaby bar. Avtor ózin osynday biyikke jetuining bir sebebin jas bozbala kezinde ózinen bir-eki jas ýlken, «stilyaga» jigitting jazdykýni bolsa da, teri kostum-shalbar kiyip jýrgenin, sonshalyqty ersi ekenin bayqamaghany ýlken oy salghanyn, sol kýnnen bastap ózine syrtqy synshy kózben qaraudy, ózin ýnemi qadaghalap otyrudy ýirengenin jazady. Maqsat aghamyz da ózine syn kózben qarap ýirenbegendikten, sonshama kitaptyng Bayangha qazaq tilin ýirenuge septigin tiygize almaghanyn, al, últynyng tilin bilmegen, onyn, әsirese, qazaqtyng tendessiz jyrlaryn, ólenderin, ertegi-anyzaryn oqyp-týsine almaytyn adam eshuaqytta qazaqtyng janyn úghyna almaytynyn (búl sóz tek Bayangha ghana emes, barlyq orystildi qazaq úl-qyzgha qatysty), úghyna almaghandyqtan ol jýz jerden Tayburylday dara túlpar bolyp tusyn, Kóbiktining Kókalasyna qansha tyryssa da «12 kýnning kemdiginin» kesirinen jete almaytynyn, sol sebepti últyma qyzmet ettim degenderding keybir iygi oily isining ózi «hotel kak luchshe, poluchilosi kak vsegda» bolyp shyghatynyn týsine almay otyr. Sondyqtan da, qyzyn “Alash” syilyghynyng iyegerinen óresi әldeqayda joghary» dep, bos armandap ta qoyady. Qazaqtyng daryndy aqyny, últ mýddesin qorghaushy kýresker, qogham qayratkeri Qazybek Isa men Bayan Alagózovanyng órelerining arasy jer men kóktey ekenin elding bәri bilip, әke qiyalyna ishtey kýlip te otyr. Belgili jurnalist Gýlmәriya Barmanbekovany sotpen qorqytyp qoyady da, ózining jas balasha «Isa gh.s» dep, qazaq aqynynyng babasynyng atyn kelekege ainaldyryp otyrghany naghyz zang aldynda jauap beretin әreket ekenin jetpisten asqansha jetesine jetpegenine tanym bar. Ókinishti-aq. Kinodaghy Bayan ózin-ózi qorghay almaydy, ómirdegi Bayan bolsa ózin, qazaqsha týsirgen «Bayan Súluyn» oryssha qorghap әlek. Onyng ýstine jelilerde serialdy qarjylandyrudan korrupsiya iyisi mýnky bastaghany da jazyluda. Kino, da y toliko…
«Qazaqtyng salt-tәstýrining bәri túnyp túrghan bilim»*
Sózimiz sonynda nege «qazaqtyng produserleri men rejisserleri, qazaqtyng ertegisi men epostaryna jolamanyzdarshy!» degenimiz jayly bir-eki auyz sóz. Biz kenes kezeninen qalghan ertegini kinogha (qanday týri bolsyn) týsirsek tonyn teris ainaldyryp jiberetin jaman әdet bar. Mysaly, bir ghana «Er Tóstikti» alayyq. Álkey Marghúlan atamyz «eng eski dәuirde shyqqan, eng maghynaly, eng súlu jyr» dep baghalaghan ol ózining Saqqúlaq, Tausoghar, Kóljútar, Jelayaq siyaqty keyipkerleri arqyly әlemdik mifologiyada dara túrghan dýniye. Sony biz osydan biraz jyl búryn «Boysya, vrag, devyatogo syna» dep kinogha týsirdik. Úmtypasam, basty rólde Núrmahan Jantórin oinaydy-au deymin. Biraq, filimde dostardyng ornyna «Tas bol! Tas bol!» dep jýrgen siqyrshyny kóresin.
Serialdyng eki seriyasynyng ózinde attyng jýgenin almay otqa jibere salady; qymyzdy kesege jartysyna jetkizbey qúyady; bir top er adamnyng dәl aldynan әiel bala kesip ótedi; shayqasyp jatqan qaraqshylargha kómek kelip qalghanda Qozy atyna qaray úmtyludyng ornyna qashyp taldyng arasyna tyghylady; Qodar Qarabaygha «mening úryn kelgenimdi elge tegis habarla(?)!» deydi, t.t., qisynsyzdyqty aityp tauysu qiyn,
IYgi jaqsylar! Qazaqtyng salt-dәstýrin búzyp, ertegi-anyz ben epos-jyrlardyng jelisin ózgertip kórsetuge eshkimning haqysy joq! Óitkeni, onyng bәri – oi, bilim! Súryptalghan saf altyn! Biz eng bolmasa orystar sekildi dayyn jelimen týsire almaydy ekenbiz, onda ózimizshe ózgeris engizip, ótkenderden dana bolugha tyryspayyq, odan-daghy óz qolymyzdan keletin býgingi kýn jayyn qauzay bereyik. (Bayan әnshi qyzdar tobyn qalay qúrghany jayly bir emes on seriya týsirsin…).
Bilimdi, eski iydeologiyamen ulanbaghan jana, jas úrpaqtyng ósip jetilgenin kýteyik. Ótinish – tiyispenizdershi. Qúday ýshin!
*Semenov-Tyani-Shanskiyding sózi
Ómirzaq Aqjigit