Áne-mine degenshe 2017 jylymyz ótip, kýntizbelik It jylyna ayaq bastyq. Jana jyl keldi, jana jyl bastaldy desek te, baspasózimiz ben internetimiz әli de eski jyldyng taqyryptaryn kemirip, qoghamdy óner júldyzdarynyng dau-damayymen asyrap keledi. Qay saytty ashyp qalsaq ta kóretinimiz bir jylda familiyasyn ýsh auystyrghan Bayan, týngi klubta qyzdardy sheshindirgen Bayzaqova, kórermenderin boqtaghan әnshi Tóreghali, taghysyn taghy. Eger basqa elden kelgen bireu-mireu qazaq baspasózin sholityn bolsa: «Myna qazaqtar qanday baqytty halyq! Talqylaytyn taqyryptary qalmay, óner júldyzdaryn kýni-týni talqylaydy!» deytindey halge keler edi...

Shyndap keler bolsa, qazaq talqylaytyn taqyryp bastan asady. Shetelde qúryqtalyp jatqan Últtyq qordyng 22 milliard dollary bolsyn, ertenimiz osyghan qaraydy ghoy dep tirnektep, bala-shaghanyng auzynan jyryp alyp jinalyp jatqan zeynetaqy qory qarajatynyng talan-tarajgha týsui bolsyn, eldi jegidey jegen jemqorlyq kesirinen әrbir derlik iri budjet baghdarlamasynyng pysyqaylar men úrylardyng memastauy men jemsauyna ainaluy bolsyn, bәri de qogham nazary men qyzyghushylyghyn tudyratyn taqyryptar. Búdan assaq elimizding shynayy tәuelsizdigi, memleketimizding birligi men tútastyghy, eki alpauyt kórshining Qazaqstandaghy sayasaty, elimizding biregeyligi men dildik yntymaqtastyghyn arttyru taqyryptary mәngilik taqyryptar. Elimizdegi jemqorlyq mәselesi, demokratiyalyq instituttar men azamattyq qoghamdy qalyptastyru, baspasóz bostandyghy men oy erkindigin bayandy etu qazaqqa kerek emes dep kim aita alady? Al bolashaq úrpaqty tәrbiyeleytin mektep mәselesi, mekteptegi bilim dengeyi, ýshtildilik degen sayasat, ústazdardyng  jalaqysy, eldegi ekologiya, auru-sarsannyng taraluy, dәrigerlerimizding jayy esi týzu qoghamdy bey-jay qaldyra ala ma? Halqy bosap jatqan auyldarymyz, qala men auyl ainalasyndaghy jer mәselesi, júmys izdep, kýnin kóru ýshin qalagha sabylyp kelip jatqan qazaq mәselesi, jabayy urbanizasiya, eldegi júmyssyzdyq, jalaqylardyng tómendigi men әdiletsizdigi júrtty qyzyqtyrmaydy degendi kim aityp edi?

Al biz neni talqylap jatyrmyz? Bizding baspasózimiz ben internetimiz, odan qala әleumettik jelilerimiz neni bas taqyryp qylyp, ne ýshin qyryqpyshaq bolyp qyrqysyp jatyr? Oibay, Bayan qyzymyz «Bayan súludy» qorlapty, byt-shyt kinoserial týsiripti! Oibay, Tóreghaly konsertte kórermenderin boqtapty! Oibay, ana әnshi bayynan ajyrasyp, basqagha tiyipti! Oibay, analar arsyz eken, júrt kózinshe sýiisip túr eken! Oibay, ana molda qatyndardy qamshymen sabau kerek depti! Oibay, ana әkim preziydentke kiripti, ana ministr ýiqamaqta otyr eken, búnda qanday gәp bar eken, ә? Oibay, ana pysyqay preziydentti ólgenshe maqtapty, kabiynetine sabynsyz kiripti, tufliyin dúrystap túryp jyltyrlatypty! Osyny talqylamasaq, osyny aitpasaq, qazaqtyng kýni qaran! Aqyrzaman degen osy bolar! Qazaqtyng kýni qaran! Elim-ay! Qayran qazaghym-ay! Abylaydyng týsi-ay! Bittik, osymen, bittik!

Shynymen de aqyrzaman degen osy ma? Mening oiymsha, naghyz aqyrzaman osy taqaryptardy kýni-týni talqylap, taqyryp qylyp, ailar boyy ezip otyrghanymyz! Óitkeni, myndaghan ózekti problemasy bar elding әnshining omyrauy men biyshining kóilegin talqylap otyruy naghyz beysharalyq, ya kózsizdik, ya aqymaqtyq, bәlkim kózsiz aqymaqtyq!

Mәselening ekinshi de jaghy bar. Jurnalisterimizge, redaktorlarymyzgha qúlaq asatyn bolsaq, mәseleni oqyrmandar jaghyna qaray yghystyratyn siyaqty. «Jazuyn jazyp jatyrmyz, aituyn aityp jatyrmyz! Ýlken, ózekti taqyryptardy alyp, kәdimgidey enbektenip jazamyz, sayttargha salamyz, әri ketse, 100 adam oqidy. Esesine atalmysh Alagózova turaly kishkentay ghana dýniyeni salsaq, myndaghan adam kórip, pikir jazyp jatady. Bizge de nan tabu kerek, bizge de oqylym kerek, oqyrman kerek, әitpese jarnama da joq, tapsyrys ta joq» - dep jatady jurnalister. Olardy da týsinuge bolatyn shyghar. Olar da qazaqtyng balasy, olargha da kýn kórip, bala-shagha asyrau kerek deyik. Degenmen...

Jalpy alghanda, býgingi kýnning basty mәselesining biri – oryssha aitatyn bolsaq «chernuha». Oryssha jazdy dep eshkim ókpelemes, búl sózding qazaq tilinde balamasy da joq siyaqty. Teledidarymyz, baspasózimi, internetimiz, әleumettik jelimizding barlyghy derlik «júmaq» pen «tozaqty» tandap alghan. «Júmaghy» - baspasózge mindetti ýgit-nasihat, preziydentti maqtau, onyng sarabdal sayasatyn óle-ólgenshe jyr qylu. «Tozaghy» - janaghy «júldyzdarymyz», atyp ketti, shauyp ketti, zorlap ketti, tonap ketti. Óz basym kriminaldyq janalyqtardy jazbau kerek dep otyrghan joqpyn. Aytu da, jazu da kerek. Biraq, qylmystyn, kriminaldyng da orny boluy kerek qoy! Osy «chernuhadan» kóz ashpaghan 90-shy jyldardy da bastan ótkerdik. Toqsanynshy jyldary dýniyege dúrys baspasóz kelip, osy «chernuha» qaptap ketpegende halyq barsha qúqyqtary men arman-múrattaryn býgingi biylikting qolyna kózsiz-oysyz, súrausyz ústatyp ber me pe edi? Kim bilgen? Sonymen qorektenip ósken qoghamnyng moraldyq jәne etikalyq túrghydan jarymaghanyn, keremet bir dәrejege jetpegenin býgingi qoghamnan-aq aiqyn kóruge bolady emes pe? «Júmaq» - jogharyda, «tozaq» - tómende. Olardyng ortasynda kýibeng tirlik jasap, ayaghymen jer basyp jýrgen qazaq taqyryp retinde joghalyp bara jatyr.

Búghan ne isteuge bolady?

1.Qazaq baspasózining qazaq aldyndaghy missiyasyn qalpyna keltiru, sol missiyagha adal bolu.

Eger eldegi orystildi baspasóz o bastan lenindik «partiyanyng sózin ýgitteushi, top pen tapty úiymdastyrushy» retinde dýniyege kelip, býgin tek nasihatshy, halyqty ermekpen qamtushy, qamtamasyz etushi bolatyn bolsa, qazaq baspasózi dýniyege últtyq partiya, aghartushy bolyp dýniyege kelgen joq pa edi? Qazaqtyng túnghysh tól gazeti «Qazaq» gazetining alghashqy sandarynyng birinde «Gazet – halyqtyng ýni, kózi hәm qúlaghy» dep Aqan, úly Ahmet Baytúrsyn atamyz mәngilik baghdarlamasyn jazyp ketken joq pa edi? Gazetting basty mindeti – esinen tanyp, kóldeneninen qúlap jatqan halyq dengeyine týsip, qasyna shalqayyp, tósek-kórpe salyp jatyp alu emes. Kerisinshe, gazetting basty mindeti – ensesi týsken halyqtyng kóniline medeu bolu, ruh beru, dengeyin kóteru. Júrttyng barlyghy bayan-bayzaqovany talqylap, tóreghalidy jyr qylyp jatyr eken dep kóshti bastap ketu týpkilikti missiyany satu, últtyq múratty ayaqasty etu. Bayan elden kóship ketse de, Tóreghaly buddagha tabynyp, monah bolyp, Tiybet auyp ketse da qazaq qalady, qazaqtyng problemalary qalady. Qazaq baspasózining basty mindeti osylardyng әr aitqan-istegenin tәptishtep jazu emes, kerisinshe, júrttyng kónilin, nazaryn dúrys arnagha búru. Bәlkim, kenes kezindegidey ýndi shәii men gruzin shәiin aralastyryp satu da kerek shyghar, biraq basty mindet oqyrmannyng kózin ashu, ony oilanugha, izdenuge iytermeleu, jalghan taqyryptan shynayy kýn tәrtibine qaray búra bilu. Sonyng jana, tyng joldaryn tabu, oqyrmannyng estetikasyn, mentaliytetin eskere otyryp jana formattardy izdeu.

2.Orta jolgha týsu, әleumettik optimizm kózderi men negizderin tabu.

Shyndap keletin bolsaq, býgingi qazaq qoghamy «júmaqtan» da, «tozaqtan» da sharshaghan synayly. Joghary jaqty óle-óshenshe maqtaghannan da, biylikti týp-túqiyanyn qaldyrmay boqtap-dattaghannan da sharshady. Monohromdy, jalpaq ómir kartinasy ainalyp kelgende qoghamdy, kórermendi, oqyrmandy mezi qylyp bitti. Resmy teledidar men baspasózden internet alanyna kóshken qoghamdy biylik taghy da quyp jetip, internettegi nasihaty men ýgitin halyqtyng jelkesinen shygharyp jatyr.

«Júmaq» pen «Tozaqtyn» ornyn nemen almastyrugha bolady? Mening oiymsha, olardyng ornyna shynayy, búrmalausyz ómir kelui kerek. Qarapayym adamdardyng bolmysyn ashatyn, qarapayym eldimekenderding kýndelikti kýibeng tirshiligin kórsetetin aqparat kerek. Sonymen qatar bolashaqty josparlau, jarqyn bolashaqtyng jolyn ashatyn, júrtqa baghdarsham bolatyn, týnek arasyndany shamshyraq bolatyn tyng aqparat auaday kerek. Aldaghy uaqytta qoghamnyng izdeytini «biylik júldyzdary», «óner júldyzdary», «qylmys júldyzdary» bolmaydy! Býginde qoghamgha keregi qarapayym adam, kýresip jýrgen, kәsibin adal atqaryp, nәtiyjege qol jetkizgen, kýndelikti ómirinde dúrys tandau jasap, jeniske jetip jýrgen qogham ókili bolmaq. Osy kýrdeli ómirde biylikti qúlay sýigender emes, biylikti qaratýnek tudyryp qarghaushy emes, az da bolsa әleumettik, ómirlik optimizm syilaghan túlghalar men taqyryptar súranysqa ie boluy qajet. Búnyng ózi jana jurnalistikany, jana jurnalisterdi talap etedi. Sebebi, ya tek maqtaugha mashyqtanghan, ya tek dattaugha dayyndalghan jurnalister men baspasóz ómir shyndyghyn joghalta bastaydy, ómirding kýrdeliligin, sanaluandyghyn, kóptýrligigin, kóptýstiligin sezuden qalady.

3.Jana zamannyng jana batyrlary men simvoldary payda boluy tiyis.

Jana jyl qarsanynda Ayaz atanyng shyrshasyna barghan balalarymyz Gollivud nasihattaghan obrazdargha say kiyinip bardy. Biri – Spaydermen boldy, biri – Malifiysenta boldy degendey. Ózimizding últtyq eposymyz ben ertegilerimiz dúrys nasihattalmaghandyqtan, olardyng júrtqa ýirenshikti obrazy, imidji qalyptaspaghandyqtan sheteldik kiyim kiige mәjbýr boldy. Alayda elikteytin obraz tek býldirshinderge ghana qajet bolmaydy. Eresekterge, ýlkenderge de elikteytin, ara sýieytin obrazdar auaday qajet. Tipti bәsekelestik ýshin de, múqalmay, sharshamay ghúmyr keshu ýshin de adam bireuge elikteydi, sonymen jarysady, bәs talastyrady.

Osy kezge deyingi memlekettik aqparat qúraldary, memtapsyrys jasaqtaghan barsha obrazdar men zamana batyrlary týgel derlik infliyasiyagha dushar boldy. Memleketting ózi, memleketke qatysy barlyqtyng ózi maqtanyshtan góri úyat, senimnen góri sezik, ýmitten góri kýdik tudyryp jatyrghan zamanda qazaq baspasózining basty mindeti jana obrazdar men simvoldardy ótkennen ghana izdey bermey, býginnen izdep, býginnen tauyp, oqyrman-kórermenge pash etkeni kerek. Býgingining basty geroyy – keshegining batyry ne hany ghana emes! Dúrys, aqyl-esin saqtaghan, potensialyn damytqysy kelgen qogham ýshin zamandas-zamanauy batyrlar, elikteytin obrazdar, keyipkerler kerek. Mysaly, óz qyzmetin adal atqarghan múghalim men dәriger, kәsiby maman, úrlyqsyz, parasyz biznes jasap, jana enbek ornyn qúryp jýrgen shaghyn jәne orta otandyq kәsipker, janalyq ashyp, ómirdik qiyndyghyna, budjetting tapshylyghyna qaramay júmys istep jýrgen ghalym, otandyq jәne әlemdik konkurstarda, ghylymy olimpiadalarda jeniske jetken býldirshinderimiz. Osylardyng barlyghy da bizdi «júmaq» pen «tozaq» arasyndaghy tandausyz tandaudan, aq pen qaranyng monohromdyghynan alyp qala alatyn túlghalar. Búl biylik jasaghan «Jana jýz esim» jobasy da emes. Búl nasihattaugha shyn layyqty, ómir shyndyghynan airylmaghan, esinen janylmaghan, baghytynan taymaghan adamdarymyz ben azamattarymyz turaly shynayy, býkpesiz, asyp-tógusiz, ashyp-shashusyz jana jurnalistika men jana publisistikalyq tildi qajet etetin júmys.

Bizding elimiz tarihy uaqyty tar, ken-baytaq jeri bar, úshy-qiyry joq kenistik. Búnday jerdi iygeru ýshin, uaqyt pen kenistikting iynersiyasy men inflyasiyasyna, qysymy men entropiyasyna tótep beru ýshin eki nәrse auaday kerek: biri – senim, ekinshisi – ýmit. Búlardy býgingi biylik pen biylik qúrghan ýgit-nasihat jýiesi qoghamgha bere almaydy. Jarylyp ketse de shyny osy. Jana zamandy, jana Qazaqstandy jasaytyn, jasaqtaytyn biylik te emes, ózin naghyz oppozisiyamyz dep jýrgen әblyazovshyl toptar da emes, jer betinde jana halifat qúramyz dep ýmittengen әsire dinshilder de emes. Jogharyda aitylghan patriot kәsipkerler, kәsiby mamandar, aumaly-tókpeli zamanda salqynqandy oi-zerdesin, ózindik pikiri men pragmatikalyq aqyl-esin saqtaghan, bylyqqa batpaghan, jalghannan sharshaghan, ýmitin ýzbegen, armanyna adal myndaghan, milliondaghan qazaq azamattary. Olar partiya bastamas, qozghalys qúrmas, biylikke talaspas. Biraq, últtyq ekonomikany jәne әleumettik ortany jasaytyn osylar. Osylardan basqa eshkim jasay almaydy. Basqasha aitsaq, aita-ayta jauyr bolghan orta tap, últtyq burjuaziya, shynayy intelliygensiya, ziyansyz ziyalylar. Qazaq baspasózi osylardy nasihattap, osylardyng sózin aityp, osylargha әleumettik optimizm, tarihy optimizm syilay bilui mindet. Osy tapty, osy topty aman alyp qalsaq, el basyna kýn tughan kezde olar da eldi aman alyp qala alady. Osylargha qyzmet qyla bileyik!

Aydos Sarym

Abai.kz