(maniyfest)

Árbir últtyq mektep mәdeniyetti zertteuding ózindik jolyn tapty. Túrandyq órkeniyetting mәdeny dinamikasy, úzaq damuda últtyq mektepterge bólshektenip, endi qayta biriguding qajettilin әli sezine qoyghan joq. Tek sayasy paradigmalar túrghysynan sezingenmen mәdeny aspektiler qalys qalyp túr.

Tәuelsizdik alghan uaqyt biz oilaghannan әldeqayda kýrdeli bolyp shyqty. Elimizding baylyghy halqymyzgha jetetininen, bәsekege qabiletti biyikke kóterilgen ekonomikasy barshamyzdy jarylqaytyny kýressiz bolmaytyny әbden týsindik. Kapitalistik qoghamgha enumiz qara kýshterding gýldeuine әkeldi. Adamdar ekige bólindi. "Mahabbat" pen "ghadauat", «perishteler» men «hayuandyqtyn» maydany jýrude. Ortada eshkim qalmady. Din qorghay ma desek basqa diny sektalardy qoyyp óz islamyzdyng qyryq pyshaq bolyp,   qazaq ruhaniyatyna tikeley ishten irite bastady. Últtyq sport, muzyka  men úly aitys ónerin diny fanatizmmen  auyzdyqtau bastaldy.

Úly Abay reformashyl, jәdidshil boldy. Sol kózqaraspen qazaq sanasyn úly kóshke búrdy. Al ony týsindiretin ghylymgha býgingi  qúldyq sana qarsy. Búl mysal bizding dýniyetanymdaghy úly taqyryptyng biri ghana.

Al qazirgi uaqytta týrli ónerdegi baghyttardyn  kózqarastarynyng qaqtyghysy bolyp otyr. Osy saldarlar bizge romantizmdi kóteru kerek ekenin algha tartuda. Romantizm de basqa stilder siyaqty qoghamdyq qúrylys talabyna say dýrkin dýrkin qaytalana beretin qúbylys. Ol Eurapagha ghana tiyesili emes, barlyq halyqtardyng tarihy damuynyng aldynan shyghatyn qúbylys. Biraq birin biri qaytalamaytyn qúbylys bolyp tariyhqa enedi.

Býgingi ómir ol ótken tarihtyn, sol kezdegi jobalar men kýresting jemisi. Al ertengi ómir býgingi uaqyttyng kýresi men joba men iydeyalarynyng nәtiyjesi bolady. Qazirgi uaqyt laylanghan aghyndy ózen siyaqty. Al taza su ishu ýshin aghystyng basyna baru kerek. Sonda ghana Túran órkeniyetinin, últ órkeiyetining túnyq bastauyna, shynyrau tereninen, shyrqau biyigine shygha alamyz. Bizding Romantizmning estetikasynyn  talaby da osy. Biz әlemdi ruhany eki poluske bólip  sezemiz, solay beyneleymiz. Sonda ghana biz ótken tarihtyng oilauynyng sebepkeri bolamyz. Bizding Úly tarihymyz Kóne kontiynent Mudy eseptemegende Euraziya dalasynyng Arkaimnan bastalyp býkil әlemge sәule shashqanyn eshkim joqqa shyghara almaydy.Álemde birinshi bolyp metallurgiyany iygergeninen bastasang búl degen adamzattaghy eng úly tarih bolady. Túran turaly kózqarastardyng bastauyda eng úlysy da aqyn Maghjan Júmabaydyng dýniyetanymy.Túran órkeniyetining fenomen ekenin dәleldeu ýshin kýres jýrude.Barlyq ghalymdar sezgenmen dәledeuge әli uaqyt kerek.

Bolashaqta býkil Túran júrty Euraziya kenistigindegi ózara yqpaldasyp birigetinimiz anyq. Sondyqtan biz tandaghan baghyt "Túran romantizmi" dep atalady. Ýngy ýnilu ýshin tereng úghynu ýshin býgingi  ónerge  belsendi romantizm joly eng kerekti jol. Romantizm týsingen adamgha kýrdeli de jan –jaqty qúbylys jәne ónerding kórkemdik ayasynyng kenenuine yqpal etedi.

Mynau dýbirli dýiim dýniyening ózi romantizm úghymyna yqpal ete alady. Keshegi Patshalyq Reseyding qirauynyng basy men Kenes Odaghynyng qirauynyng basy azattyqtyng qozghaushy bolghan tarihymyz ýshin biz maqtanamyz. Erlik taqyryby, túlgha taqyryby, tarih jolyndaghy neshetýrlik ótkelder kezeni, uaqtyng ruh taqyryby, ótken men keleshek kenistigi bizge  negiz. Etnikalyq fenomender: últ túlghalary, úly oqighalar bәri bizding taqyrybymyz bolu kerek. Qazirgi suretshilerde taqyryp joq. Shyndyq osy. Kórkemónerdegi Romantizm baghyty últtyq janghyru men ónerdegi oilargha silkinis beretin baghyttardyng biri.Últtyq ónerding janghyruynda mәdeny múrany paydalanu, jasampazdyghyn kórsetu qazirgi qogham men ónerdegi negizgi mәsele. Romantik suretshiler bizding ruhany jәne intelektualdyq potensialymyz. Progresshildik pen ruhany múrany úshtastyrudy ózderimizge jana formada kórsetuge maqsat etemiz. Qazaqtyng "Túran romantizmi" osy maqsatqa júmyldyruy tiyis. Belsendi kózqarastar arqyly ónerdegi forma men sanagha silkinis kerek.

Ony jasaytyn ruhy myqty, kózqarasy anyq ziyaly  suretker ghana jasaydy. Qazirgi uaqyt intelektual suretshilerge zәru. Bir adamnyng iydeyasy mәdeniyet bolmaydy ony top jasaydy. Mәdeniyet eshqashan óz ózinen damymaydy. Damu ýshin mistikalyq substansiya qyzmeti de, zanda  kerek emes.

Ónerde qazirgi uaqyttaghyday jýiesizdik oryn alghanda tek romantizm ghana jol taba alady. Bizdi tyghyryqtan shygharatyn jol osy romantizm. Osy arqyly ghana bolmys, mәndilik, transsendenttilik úghymdary ózining mәnin algha shygharady. Úly iydeya men iydealdardy kerek etedi.

Al stili – iydeyalyq-etikalyq, qoghamdyq-tarihy mazmún birligine sәikestendirilgen beyneleu     jýiesinin, kórkem týrde suretteu qúraldary men  әdisterinin  tarihi  qalyptasqan     jalpy tútastyghy. Túran romantizmi arqyly múnday birlikke belgili  bir  shygharmashylyq  tәsil negizinde     qol  jetkize alamyz. Osy arqyly qoghamnyng әleumettik  jәne ekonomikalyq   jaghdayy,     halyqtyng ózine  tәn  erekshelikteri  men  salt - dәstýrleri  kórinis taba alady.

Biz ýshin stili «Tanymdy beyneleudin  kórkemdik múraty» dep  qysqa   da,   núsqa tújyrym aitamyz. Búl jerde «tanym» - filosofiyalyq, al «kórkemdik múrat» - estetikalyq kategoriya.

Tanym jeke kózqarastyng qorytyluy bolghandyqtan, kez-kelgen shygharmashylyq negizgi mәselede kórkem týrde  sheshiledi. Tanym  degenimizding ózi jay ghana abstraksiya emes, ol – naqtylyq, kóptegen  payymdaulardyn, oi  qorytular sintezining nәtiyjesi. Ol - oilaudyng óte jogharghy  damyghan formasy. Al shygharmashylyq - adamzat qyzmetinin  joghary  formasy  ekeni  belgili.  Ol joghary intelektinin, jýrektin  shabytty  shalquynyn   naqty kórsetiletin  sipaty. Al osyny basqarudyng joghary dengeyi sana men tanym bolyp tabylady.

Kórkemdik múrat ózining san-salaly  sipatymen,  mazmúnymen, suretkerdin   shygharmashylyq qiyalymen, sheberligimen iygerilip jasalady. Tanymy  joq, kózqarasy joq shygharmashylyqta esh qoltanba bolmaydy.Bizding kórkemdik múratymyz "Túran romantizmi".

Kez-kelgen shygharma  kórkemdik әdis arqyly  núrlanyp,  daralansa múnyng bәri týptin  týbinde  stilidin  ishine  kiretin komponentter. Belgili bir túraqty qaytalanyp otyratyn erekshelikter ýstemdigi - shyn mәninde   kórkemdik múratqa  kiretin  qúrylym  ghana. Shygharmashylyqtyn  negizgi  mәselesi  de  qalyptasqan  standartty  emes   mindetterdi janasha sheshu, onyng kýrdeli qúrylymyn estetikalyq jana biyikte, jana formada tabu.

Biz birden romantikalyq tanymdy iske asyru barysynda estetikalyq ýlgige kiremiz. Oilau shygharmashylyq kezinde iydealdy ýlgige ainalady. Ýlgi jasau men oy beynesin kórsetu - shygharmashylyqtyng negizi. Ol-múrat, kórkemdik múrat, estetikalyq oi-sana. Kórkemdik múrat tanymdyq   әreketting nәtiyjesi.

Forma – ol oidy beyneleudegi syrtqy kórinis. Ol - adam adam bolghaly dýniyetanuda, ónerge úmtyludan beri jasap, ýnemi jetildirumen keledi. Al kórkemdik múrat tanymdy beyneleuding erekshe bir formasy bolyp tabylady. Sondyqtan osynyng bәri   shygharmashylyq izdenuding jemisi. Jeke adamnyng ústaghan kórkemdik prinsipteri, birigip toptyq stilding ereksheligin kórsetedi. Búl aghymdar jeke individterdin  qoltanbasy arqyly saralanyp,   kórkemdik  әdis-tәsilder  arqyly  jalpylama kórkemdik maqsatqa júmsalady. Stiliding tuuy ýshin belgili   bir  aghymda  kórkem  bitim men   iydeyalyq mazmún  arasynda  janasha qatynas qalyptasqan  kezde  ghana  jýzege  asady. Ózindik  stili - ol sol estetikalyq talghamgha say  ózinshe  paydalanyp  damytu  jýiesi. Sondyqtan  jeke shygharmashylyqtaghy stili - eng aldymen, sheberlik mәselesi ol әrkimge tireledi.

Shygharmashylyq adamzat qyzmetining joghary bolmysy bola otyryp, joghary intellektining naqty baghyttalghan sipaty.Sondyqtan intelektisi joghary suretshilerdi biriktiremiz.  Kez-kelgen kórkemdik shygharmashylyqta kórkemdik múratty basqarudyng joghary dengeyi bolyp sana, yaghny tanym bolyp  tabylady. Tanymnyng mindeti - kórkem múratty, onyng kýrdeli qúrylymdyq mәselelerin sheshu ýshin qalyptasqan. Sondyqtan  tanym  shygharmashylyqta jetekshi ról  atqarady deuge bolady. Ol ýshin  ónerdegi - «mazmún» men «forma» úghymdaryn biriktiru kerek. Ónerdin  estetikalyq kórinisi tanymnyng manyzdylyq jemisi. Yaghni, dýniye  kórkemdik   túrghyda tanylyp, oghan kórkem bagha berilip, jana kórkemdik aqiqat  jasalady.   Al bizding kórkemdik  múrat  belgili  bir  estetikalyq  tújyrymdy  beyneleu  men   ornyqtyru qúraly bolyp tabylady. Kez-kelgen kórkemdik múrat dýniyetanym men tyghyz baylanysty. Sondyqtan tanym men kórkem múrat birin-biri tolyqtyrghanda ghana stili tuady.

Elimizding Tәuelsizdigining shiyrek uaqytynda biz mәdeniyet stiylinde, ónerdegi stilderdi qalyptastyra almadyq. Tarihy túrghydan janasha qarau prinsiypi ýshin de jana kózqaras kerek. Túran órkeniyetine degen qyzyghushylyq bizge miras bolyp qaldy. Býkil Túrandyq mәdeniyetting basyn biriktiru ýshin ruhany kýsh quaty bar qara shanyraq iyesi Qazaq eli bastau kerek. Búnday atau berip jәne alghashqy tu ústaushy da biz bolamyz. Ol býgingi úrpaq, azattyq zamandastary men úrpaqtary. Bizding romantizm ol suretkerlerding uaqty týsinuge degen ruhtyng ózin ózi sipattaugha úmtylysy bolmaq.

"Últqa qyzmet qylu - minezden" dep últ kósemi Álihan Bókeyhan aitqanday búl jerde óz ózin sózben de ispende kórsete alatyn naghyz azamattyq kózqarastary ornyqqan, belsendi intelektual suretkerler kerek.  Uaqyt ol bizge berilgen baqytty úrpaqtyng asqyn sanasynyng mistikalyq kýshi. Qazirgi óner ýshin jasyq, qorqaq bilimsiz tobyr kerek emes. Onyng bastauynda Suretshiler odaghyndaghy úiymdasqan sybaylas toptan bastalyp, algha úmtylmaytyn ne suretshi emes, ne ónertanushy emes toghyshar buynmen jalghasyp jatqan nadan buynnyng basshylyghy men basqarmasy úiytqy bola almay túr. Osyndaylardyng kesirlerinen ýkimetting iydeologiyasynan bólinip sayasy ekonomikalyq reformalar túsyndaghy últtyq kórkemónerding qoghamdaghy orny shet qaldy. Osynyng ózi ónerding ózin-ózi tanu men damuyna óte keri әser berip otyr.Suretshilerding kóbi jan tynyshtyghyn oilap, aq pen qara boyaudy, ajyrata almaytyn halge týsken.

Qazirgi ónerge týsinigi shamaly, ruhany bolmysy mesheu, minessiz, tobyrlyq sanagha tirelgen suretshiler qaptauda. Osy bir orta dengey barlyq shygharmashylyq quatardy semdirip jayylyp barady. Qazaqstan suretshilerinde, psihikalyq minezinde narsisizim auruy beleng alghan.Tek plener men tabighy kórinister salghandaryna mәz. Óner jigersiz keri ketken dýniyege ainalyp barady. Ónerdegi oisyzdyq pen jaybaraqattyq, iydealdardyng joghaluy, ónertanushylardyng tat basqan sanalary men ónerding bolashaghyn oilaugha degen niyetsizdigi, qazirgi ónerding kórkemdigin kózden bal búl úshyrdy. Búnyng bәri ónerimizding ishki qayshylyqtary.

Qazaqstan ónertanushylary zamanauy óner men postmodernistik ónerdi anyqtaugha óreleri jetpey otyrghanda birjaqty solardyng yghyna jyghylugha bolmaydy. Ruhany elekten ótpey orynsyz elikteu esh óner emes. Mәdeniyet biringhay abtraksiyagha ainalsa, ne postmodernistik baghytqa ketse tik qúrdymgha ketedi.

Suretshilerge týrtki kerek. Romantikalyq filosofiyalyq payym kerek. Uaqyt talaby osy. Uaqyttyng daghdarysynan shyghatyn tyng qorytyndy osy. Romantizm arqyly toghysharlargha soqqy berumiz kerek. Ónerdi janalau ýshin, jana formaly, jana yrghaqty, jana sipatty, biraq últtyq tarihymyzdy, úly túlghalarymyzdy, últtyq saltymyzdy jana uaqytqa layyqtap, jana satygha kórsetumiz kerek. Jana stildik problema algha shyqty. Uaqyt óte jyldam qozghaluda. Búl romantizm jana kórkem filosofiyalyq baghdarlama, búl dýniyeni týsinuding jana iydeologiyalyq qyzyghushylyghy, stildik satysy. Romantizm dem berushi ruh damytushy. Al ónerding postmodernistik aghymdarynda esh ruh joq.Talant olargha daryghan emes. Bir kýndik ónerdi nasihattaushylar batysta da sol qalpynda. Bizding ónertanushylar postmodernizmning esirik iydeyasymen әlek. Egerde ony progres dep qabyldasaq mәdeny múramyzdan aiyrylamyz. Modernizasiya últtyq dýniyetanymnyng janarugha qabilettiligmen ólshenu kerek. Eurpanyng qaytalaghany kerek emes, ol janalyqqa jatpaydy.

Ýsh ghasyrgha sozylghan otarlyq pen totalitarlyq qyspaqqa týsip,  últtyq sanany ulanghan  ónerdi erkin minezge tәrbiyeleu kerek.Últsyzdanudan aryludyng ruhany tiregi  osy "Túran romanitizmi", ol últtyq bolmystyn, tarihtyng kórinisi bolu kerek.

Ónerdi tek sheberlik dep týsinu qate. Taqyryp ol ruhany bolmys. Ýlken stilde ótken tarihtyng es jadtary saqtala otyryp uaqtyng sahnasyna alyp shyghady. Qazir bizde bos kenistik qalyptasqan. Bizding mindet osy kenistikti jana iydealdarmen tolyqtyru.

Romantizm, janr tazalyghyndaghy qalyptasqan qaghidalardy búzady. Romantikalyq stiliding basty erekshelikterining biri-qayghyly jәne kýlkili, әdemi jәne tanghajayyp keregharlyq negizinde keremet kombinasiyalardy aralastyru. Energiyalyq kýsh, belsendi obrazdar men iydeyalardyng kórinisi,  kórkemdiktikting erek kýshi, kýrdeli eksperessiyalyq forma, ishki dinamika, alasapyran boyau.

Biz oy sanagha tónkeris jasau ýshin,  belsendi romantizmdi tu ghyp kóteremiz. Uaqyttylyq prosessti qarasaq  romantizm jana reformalyq mәdeniyetting úiymdastyrushy formasy bolyp tabylady. Asqyn, alapat energiya bolmasa betbúrys jasalmaydy

Biz ýshin iydeal – sheksiz, absolutti, keremet, minsiz jәne júmbaq, әri tylsym mistika. Uaqyt bizding ruhymyzdyng beynesindegi mistikalyq kórinis,búl әlemdik ruhtyng kórinisi. Osyny sezinudin  ózi romantika.

Biraq beyneleu óneri naqtylyqty jaqsy kóredi. Týsindiruge jaqyndap, ruhty sinirip kórsetuge talpynady.

Romantizm teoretikterining biri V.Shlegeli bylay jazdy: «Áueli biz tek tabighattyng danqyn asyryp dәriptedik, qazir  biz iydealdyng danqyn asyryp dәriptep jýrmiz. Adamdardyng óte jii úmytatyny,búl nәrseler ózara tyghyz baylanysty, ónerde tabighat minsiz boluy kerek, al iydeal tabighy boluy kerek». Adam ruhyndaghy qarama-qarsy oilardyng úiytqysy retinde, qúshtarlyqtardan,tilekterden, romantikalyq psihologizmning prinsiypimen,  tiptendiru arqyly ghana kóre alamyz.  «Óner naqty shyndyqtyng sureti emes, iydealdy izdegen shyndyqtyng talaby» - dep Jorj Sand aitqan.

Biz osy iydealdar arqyly   Túran mәdeniyet stiylin bir qyryn ghana,  últtyq    mәdeniyetting «gendik jinaghy», tanymdyq ómir saltynyn   kórkemdik múraty dep úghyna alamyz. Sondyqtan, "Túran romantizmi"  stiyli, sol  Túran mәdeniyetining beynesinen, dәstýrli  qúndylyqtarynyn   dýniyetanymynan,   ózindik   kórkemdik beyneleudegi múrattarynan,  basqa  kóptegen   qúndylyq   qyrlarynan   habar  beredi.

Kez-kelgen mәdeniyet últtyng kýlli ruhani, әleumettik, estetikalyq   qúbylys  retinde,  tútas  bolmysyn  osy «tanymdyq  ómir  saltynyng kórkemdik múratyn» joghaltqanda ómir sýruin toqtatady. Al zamangha  say iykemdelse ómir sýruin jalghastyrady. Túran romantiyzimine birigetin suretshiler óz maqsattaryna adal, intelektisi joghary adamdardy ghana biriktiredi. Biz býgin naghyz ruhany soghystyng ýstindemiz. Bizding mindetimiz ata babalar miras etken múragerlikti boyymyzgha sinirip jana ónerding danqty jolyn bastau.

Uaqyt bizden alystap ketti. IYdeal arqyly jaqyndauymyz kerek. Dýniyeni iygerudin, ómir  sýru  saltynyng asa  manyzdy mazmúny  da,  shyn  mәnisinde osy estetikalyq múrat. Ol – absolutti  qajettilik. HHI ghasyr qazaq kórkemónerining janasha baghytta reformatorshyl "Túran Romantizmi" arqyly  payymdauymyz kerek. Erkindik onyng zany, onyng patshalyghy – ruh.

Janarbek Beristen, professor