Qanday da elding damuynyng negizgi tetigi ekonomika ekendigine eshkim de dau aita qoymas. Onyng qarqyndy da serpindi damuy bizding bәsekege qabiletti 30 elding qataryna qosyluymyzdyng aiqyn kepili. Mine, sondyqtan da jaqynda Elbasymyzdyng ózining Joldauyn «Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy damudyng jana mýmkindikteri» dep atauy da osy maqsatty kózdep otyr. Al endi ónerkәsiptik revolusiyanyng oidaghyday jýzege asuy ýshin aldymen elimizge shetelden kóptep investisiya tartyp, ony jana ónerkәsipter ashyp, el iygiligine qyzmet etuge baghyttau degenge kelip tireledi. Osy orayda bizding Qostanay oblysynda biraz iygilikti ister tyndyrylyp otyr desek, artyq aitqan bolmas.

Búl júmysty jýieli de tabandy týrde jýrgizu ýshin oblys әkimining investisiya tartumen ainalysatyn arnayy orynbasary taghayyndaldy. Múnyng ózi dúrys qadam edi. Óitkeni investisiya sekildi asa kýrdeli, sheshui qiyn týiini kóp mәselege belgili bir adam jauap berse ghana, bir nәtiyje shyqpaq jәne múnyng ózi ýkimetimiz qabyldaghan investisiya tartu jónindegi últtyq strategiyanyng talaptaryna tolyq say keledi. Qazir elimizding barlyq aimaqtarynda da osynday investisiya isin asa jetik biletin, shetel tilderine jetik, bilikti mamandar jiberilip otyr. Qansha degenmen investisiya tartu onay sharua emes, eger sen sol investordy myqty dәlel men búltartpas fakti arqyly ghana sendire alsan. Al qúr uәdege eshkim de aldanbaydy.

Oblysymyz investisiya tartudy eng bir týiindi mәseleden bastady. Bizde kópten beri Qarabalyq audany ortalyghynda qús fabrikasynyng berekesi ketip, kim bolsa, sonyng qolyna týsip, azyp-tozugha ainalghan edi, Kezinde oblysty ghana emes, býkil elimizdi qús etimen qamtamasyz etip, aty dýrkirep túrghan zauyttyng qazirgi jaghdayy adam ayarlyqtay. Oghan jan bitiru ýshin talay qadam jasaldy. Múnda aldymen Qazaqstan-Vengriya qory men jergilikti belgili kәsipker «Jas qanat 2006» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining diyrektory Qayrat Mayyshev shaqyryldy. Qayrat kәsiporyndy aralap shyqqannan keyin múndaghy qúral-jabdyqtardyng barlyghynyng da әbden eskirgendigin, olardy týbirimen janartu kerek ekendigin aityp, búl úsynystan birden bas tartty. Alayda oblys әkimi Arhiymed Múqanbetovtyng tikeley aralasuymen  «Shanyraq» kompaniyasynyng basqarushysy Aleksandr Lorenspen ortaq til taptyq. Kompaniyanyng qús sharuashylyghyndaghy tәjiriybesi mol. Onyng ózinde ghana bes qús fabrikasy bar. Alayda búl onaylyqpen bola qoyghan is emes. Onymen ótken jyldyng qarasha aiynda Astanada elimizding premier-ministri, auyl sharuashylyghy ministrining basshylyghymen birlese otyryp, arnayy mәjilis ótkizildi. Oghan Kazagro men Kazagrofinanstyng ókilderi qatysty. Aqyry kenese kele, júmys istemey túrghan әlgi zauytty «Shanyraq» kompaniyasyna beru jóninde sheshim qabyldandy. Osyghan oray kәsiporyndy iske qosu jónindegi asa tәptishtelgen jol kartasy jasaldy. Endi osy jobagha sәikes osy jyldyng tórtinshi toqsanynda Qarabalyq qús zauyty iske qosylyp, alghashqy ónimderin bere bastaydy.

Endigi kezek elimizdegi asa iri mayekstrakti zauytyna qatysty bolyp otyr. Alayda múny iske qosudyng ózi ýlken problemagha ainalyp otyr. Ókinishke qaray oghan layyqty investor tabu onaylyqqa týspey túr. Degenmen «Euraziya-Fuds» kompaniyasy onyng tehnikalyq-ekonomikalyq negizdemesin múqiyat jasap qoydy. Qazaqstannyng damu bankisinen kredit alugha tapsyrys ta berildi. Alayda zaymnyng payyzdyq stavkasy jayly kelisimge kelu qiyngha soghyp túr. Eger qarjy institutarynyng birimen kelisimge kelsek, búl joba osy jyldyng ózinde-aq qolgha alynady. Atalmysh zauyt ýshin arnayy jer telimi bólinip qoyyldy. Eger shiykizat mәselesine keler bolsaq, «Euraziya-Fuds» kompaniyasy sheteldik maman-sarapshylardan qorytyndy aldy. Olar zauyttyng óz ónimi oblysty tolyq qamtamasyz etetindigin anyqtap berdi. Búl eng aldymen Elbasy algha qoyghan egistik alqaptardy tolyq diyversifikasiyalaugha mýmkindik beredi. Oblys әkimining orynbasary Meyirjan Myrzaliyev jaqynda elmizde ýkimetting atynan sheteldik investorlarmen kelissóz jýrgizetin jalghyz úiym - «Qazaqinvest» basqarmasynyng tóraghasymen kezdesti. Orynbasar mәselening ondy sheshiletindigine senimdi bolyp qaytty.

Taghy bir mәsele - oblysymyzdyng Arqalyq qalasynda et úqsatu óndirisin iske qosu bolyp otyr. Múnyng ózi ónirimizding Torghay sekildi ónirinde mal sharuashylyghyn qarqyndy týrde damytugha zor mýmkindik  bereri sózsiz. Búl joba osy jyldyng alghashqy jarty jyldyghynda-aq jýzege asady. Polishadan әkelingen ónimdiligi joghary jana jabdyqtar ornatylady. Quattylyghy kýnine 10 tonnadan asyp jyghylady. Kәsiporynda et qana emes, sonday-aq shújyq sekildi basqa da ónimder shygharylady. Múnyng ózi qosymsha qúnnan payda tabugha bolady degen sóz. Eng bastysy múnda 120 jana júmys orny ashylady. Al negizgi maqsat - et ónimderining sapasyn arttyryp, bәsege qabiletti bolyp, eksportka jol ashu. Osy orayda Elbasynyng Joldauyndaghy "Shiykizatty qayta óndeudi qamtamasyz etip, әlemdik naryqtargha joghary sapaly dayyn ónimmen shyghuymyz qajet" - degen sóz búl isterding dúrys baghytta jýrip jatqandyghyn bildirse kerek..

Byltyrghy jyly bizding oblystyng bedeldi delegasiyasy biraz elderdi aralap qaytty. Maqsat - qaytkende de investisiyany kóbirek tartyp, sheteldikterdi bizding ónerkәsipti damytugha qarjylyq kómek kórsetui. Mәselen, Qytayda jergilikti birqatar iri kompaniyalarmen kelissóz jýrgizildi. Qytaydyng transúlttyq kompaniyasy Qostanayda avtomobili ónirisimen ainalysatyn «Allur kompaniya toby» kapitalyna kiredi. Olarmen kelissóz barysynda Qytay investorlary keleshektegi on jyl ishinde avtoónerkәsibimizge barlyghy 1.2 milliard dollar salatyn boldy. Búl aitugha ghana jenil asa qomaqty soma.

Oblys delegasiyasy Polishada da bolyp qaytty. Europada búl el agraralyq sektor jaqsy damyghandyghymen asa tanymal. Búl baghytta birneshe birlesken joba jýzege asyrylmaq. Onyng ishinde qúrylys industriyasyna da erekshe kónil bólinbek.

Minekey, qysqasha aitqanda oblysymyzdyng Elbasynyng Joldauyna jýzgege asyrugha baghyttalghan sharalarynyng birqatary osynday. Ómir toqtap qalmaydy. Investisiya tartu, sóitip ónerkәsiptik revolusiyanyng oidaghyday jýzgege asuyna ýles qosu qostanaylyqtardyng manyzdy mindetterining biri bolyp qala bermek.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz