Senbi, 23 Qarasha 2024
Aymaq 6263 2 pikir 18 Qantar, 2018 saghat 09:56

"Tobol" ýshin qor bolghan qayran baylyq?

Elimizdegi futbol klubtarynyng jayy baspasóz betinde jii qozghalatyndyghyn aitsaq, asa qatelese qoymaspyz. Onda da múndaghylardyng sheber oiyndarynyng tang qalyp, auyz ashqandyqtan emes. Múnday quanyshqa jaqyn arada jete qoymaspyz. Jalpy bizding jigitterding europalyq nemese amerikalyq ayaqdobshylarmen býgin-erteng týgili, nesheme jyldardan keyin de taytalasa, teng oinauy tanghajayyp ertegi tektes dýnie shyghar.

Jalpy, kezinde bizding klubtardyng europalyq futbol ligasyna mýshe boluynyng ózi óreskel qatelik demeske lajymyz joq. Kezinde múny futbol sportynyng talay-talay maytalman mamandary aitty da. Alayda ony estiytin qúlaq bola qoyghan joq. Biz qansha degenmen aziyalyqtarmyz. Onyng ýstine futbol bizde anau Fransiya nemese Argentina sekildi elderdegidey dәstýrli sport týri emes. Demek, jaqyn arada olardy quyp jete almasymyz anyq. Biletinder «Au, aldymen biz Aziya futbol ligasyna kirip, әbden shyndylap alayyq. Sonda sheberligimizdi tanytyp, kózge týselik. Myqtap tanylghannan keyin ghana Europagha úmtylayyq» degenin de eshkim qúlaghyna ilmedi. Mine, endi «europalyq bolamyz» dep dýiim júrtqa mazaq bolyp, kýlkige qalyp jýrgenimiz. Útylmaghan komandamamyz joq. Oiyndaryn kórip otyryp, jerge qaraymyz, Al otyr ghoy myna qyrghyz, ózbek, týrkimen bauyrlarymyz «biz airyqsha halyqpyz, biz qaydaghy artta qalghan azyalyqtar emespiz, biz kókiregine nan pisken europalyqtarmyz. Kózderindi ashyp qarandar» dep bosqa dandaysymay-aq.

Búl әngimening bir jaghy bar. Al onyng ekinshi jaghy osy barlyq oblysta tek qana sol ónirding atyn shygharu ýshin qúrylghanday әser qaldyratyn qaptaghan futbol klubtarynyng qarjylandyru jaghdayy. Olardyng bir emes, birneshe milliard tenge qúraytyndyghyn eshkim de joqqa shyghara almas,. Alayda naqty bir klubtyn, sol oblystyng budjetinen naqty qansha milliard alatyndyghyn eshkim de bilmeydi. Ol әskery qúpiyadan da jaman qorghalady. Mәselen,  bizde «Tobol» futbol kluby bar. Múnyng da budjetten qansha alatyndyghyn mýldem habarsyzbyz. Jurnalister sol futbol klubynyng basshylarynan da, tipti oblys әkiminen súrasa da,  jauaptan taysaqtap ketedi. Sondaghy tauyp aitqandary: «Ony nemenege súraysyndar? Bizden de kóp alatyndar bar emes pe?» dep qútylady. Bayaghyda bireu «Men ne deymin, dombyram ne deydi?» degen eken. Búl da sonyng keri.

Ayptaqshy, oblystyng futbolshylaryna jylyna halyqtyng aqshasynyng qanshasy júmasalatyndyghy jayly osynda әkim bolghan Shókeev te, Kulagin de, Sәduaqasov ta tis jarmady. Qazirgi Múqanbetov te búl saualdy únata qoymady. Ol da klubtyng qarjysyn qúpiya ústaugha degende myqty tabandylyq tanytty. Sirә, búl bir kezderi ózi basqarghan Aqtóbede  qanyna sinip qalghan әdet bolar. «Osy qomaqty aqshany halyqqa jariya qylayyq, qansha degenmen búl solardyng qarjysy ghoy» dep dauys kótergen deputatty da kóre almay otyrmyz. Sirә, búl olardyng oblys әkimderin úyatqa qaldyrmayyq deytin asqan sypayylyghy shyghar. Mәdeniyetti bolghangha ne jetsin, shirkin. Al  bizding «Toboldyn» qoly ashyq, úsaqtyghy joq, myrzalyq tanytqanda aldyna jan salmaydy. Mәselen, futbol mausymy ayaqtalghan sәttegi quanyshyn bólisemin dep bergen týski asy jarty million tengeden asyp jyghyldy. Osynshama orasan qarjy bir sәttik tamaqtaryna da júq bolmady. Múnyng qalay degen sport basqarmasy da joq, klubtyng jan degendegi jalghyz iyesi oblys әkimi de jaq ashqan emes. Endi  «Almatyda joq, joq, Astanada joq, joq, Qostanayda joq, joq» dep әndetu ghana qaldy.

Alayda sol mәdeniyettiligimizdi týsinbeytin, sóilep qalghan auzyna ie bola almaytyndar da bar. Mәselen, týbi afrikalyq bolsa da Londonda tuyp-ósken, al qazir Qaraghandynyng «Shahterinde» oinaytyn Korede Ayegbusy degen qara bala «Men kezinde AQSh-ta, Germaniyada, Finlyandiyada, Shveysariyada, tipti Iranda da oinadym. Qazir Qazaqstangha keldim. Múnda maghan әlgi atalghan elderden әldeqayda kóp aqsha tóleydi» dep qarap otyr anqauym. Endi búghan ne deysin. Eger Astana men Almaty sekildi bay manaptardyng klubynda emes, qatardaghy oblystardyng birinde oinaytyn futbolshy Europa men Amerikadaghy ayaqdopshylardan anaghúrlym kóp alsa, tipti aitatyn sóz taba almaydy ekensin. Búl degening halyqtyng aqshasyn dalagha shashumen birdey dýnie emes pe. Ony aitasyz, әlgi qara bala «Men biraz qor jinap alghan son, osy Qazaqstanda biznes ashamyn» dep aidy aspangha bir-aq shyghardy. Endeshe kóp úzamay anau Mashkeevich pen Shodiyevtardyng qataryna taghy bir bay-manap qosyldy dey beriniz. Olar da kezinde әkesinen qalghan dýniyemen bayymaghan shyghar.

Bir qyzyghy, shetelden kelgen legionerler elinde ýirenip qalghan әdetimen «bardy bar, joqty joq» dey salady. Birde bizding «Toboldyn» oiynshysy chehiyalyq Eton Vuh «Múndaghylar bizdi únatpaydy, kóbine qyryn qaraydy. Bizding kóp aqsha alatynymyzdy biledi. Al ózderi kedey túrady. Sondyqtan shyghar», - dep salghany bar.

Keyde shetelden shaqyrghan legionerlerding arqasynda osylaysha dymdy bilmesek te, ymdy biletindey jaghdaygha jetip qalamyz. Búghan da shýkir.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz

 

  

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5473