Jazushy Múhtar Maghauinning shetel asyp ketkenine birneshe jyl ótipti. Múnyng sebebin san-saqqa jýgirtip, terennen tamyr tartugha bolar. Tipti sayasy astar izdep, neshebir dolbar jasaugha da negiz tabylar. Biraq bizding býgingi aytpaghymyz búl ghana emes. Qalamgerding ózi elden ketkenmen, sózi qara ýze qoyghan joq. Álemning qay týkpirinde jýrse de, qalam qarymyn qazaqtyng iygiligi jolynda sarp etken osynau qayratker túlghanyng pikir-baylamy biz ýshin qashan da qúndy.

Jaqynda jazushy «Anyz adam» jurnalyna súhbat berip, biraz oidyng tiyegin aghytqanday boldy. Biz óz tarapymyzdan osy bir syrly súhbattyng birsypyrasyn oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik. Marhabat!

................................................................................................................

Bizding ziyaly qauymymyz tobyr bolyp ketti. Osydan biraz jyl búryn memleket basshysy: «Qazaqta memlekettilik te bolmaghan, shekara da bolmaghan...» – dedi. Soghan bir tarihshy bir auyz qarsy uәj aita almady. Bәri ýndemey otyrdy, tipti maqúldaghanday synay bildirdi. Qazir myna jana әlipbiyding arty da jaman bolady-au dep otyrmyn. Osydan qaytyp, auylyma barghan song (túrghan jerimdi auylym deymin) ol turaly jazamyn. Eger eng jaman әlipbiyge bәige jariyalansa, osylardyng úsynyp otyrghany óter edi, óitkeni búdan jaman boluy mýmkin emes. Bir oilanbaghan nәrse – 1930–1940 jyldar aralyghynda latyn әlipbiyin qoldandyq, biraq soghan qaraghan bir adam joq. Ol búrynghy A.Baytúrsynovtyng arabsha tóte jazuy ýlgisinde jasalghan bolatyn. Men jogharydaghy nashar núsqa ótip keter me eken dep qatty alandaymyn, óitkeni jaldamaly jandayshaptar payda boldy, solar «osy núsqa jaqsy eken, keyin ýirenip ketemiz» deydi, soghan qaraghanda, jogharydan núsqau berilgen siyaqty, «kompiuterding perne taqtasyndaghy 26 әripke syidyryndar» dep, sonan keyin de bәri jaltaqtap otyr.

Búl qazaqtyng ruhaniyatyna ghana emes, býkil bolashaghyna qatysty nәrse. Osynday dýniyelerge óz pikirin ashyq aita almasa, onday ziyalynyng bizge kók tiyngha keregi joq. Áriyne, birli-jarym qarapayym adamdar men tilshiler aityp jatyr, al ýlkender ýnsiz, jaltaqtap otyr, «әi, mynau bolmaydy, jaramaydy» dep aitsa, basyn kesip ala ma, aidap jibere me?! Jogharydan núsqau berildi – boldy, sony oryndaytyn qúl bolyp ketkenbiz. Erteng «mynaday әlipbiydi moyyndamaymyz» dep, júrt balalaryn oryssha mektepke bere bastaydy әli.

***

«Músylman dini kýsheyip kele jatyr» dep quanyp edik, búl jana aghym qazaqqa jau bolyp shyqty. Óitkeni olar qazaqtyng salt-dәstýrine qarsy, tipti Qúran qalyptastyrghan diny terminderdi búzdy. Qazaq búryn «sharighat» deytin edi, búlar «shariyat» dedi, Allany – «Allah» deydi. Arabshanyng ózinde «Allah» emes eken. Olar aitsa kerek edi: «Últtyng tilin saqtandar, әdepti bolyndar, ata-anany syilandar», – dep. Búlarda ol joq, barlyq nasihat qazaqqa qarsy: «Kelin ata-enege iyilip sәlem salmauy kerek, Allagha ghana iyilui kerek» deydi. Kelin ata-enege ghana emes, jasy ýlkenning bәrine iyilip sәlem beredi.

Sodan keyin myng jyl túrghan әulie aghashty órtedi, ol – tabighattyng ózgeshe qúbylysy. Germaniyada sonday bir aghash bar eken, olar oghan tiymegen, fotosyn qiyp alyp saqtap qoydym. «Beyit salugha bolmaydy, as beruge bolmaydy», – deydi. Búl – qazaqqa qarsy shyqqan nәrse, al qazaqqa qarsy shyqqan nәrse joyyluy kerek, oghan qarsy kýresuimiz kerek. Búghan jol beruge bolmaydy, keyingi jastardy azdyryp barady. Músylman dini eshqashan jergilikti jerding salt-dәstýrine qarsy shyqpaghan, sol sebepti de beybit týrde әlemdi jaulaghan.

***

Oylay berseng – bәri uayym. Qazaqstan tәuelsizdik alghan kýnnen bastap qazaqtardyng otanyna oraluyna ýkimet tarapynan qarsylyq bolyp kele jatyr. Men búryn «Jas Alash» gazetinde jazgham, «antiqazaq sayasat» dep. Múny isteu op-onay edi, kelip jatqan qazaqtardyng qújattaryn uaqytynda dúrystap beruge bolar edi, biraq berilmedi. Mysal ýshin aitayyq, bizding jogharghy biylik orystardan iymenedi desek, arnayy qauly shygharmay-aq qoysyn, oralmandar kóship kelgen oblystyng әkimine habarlasyp, «qandastarymyzgha kómektesinder» dese, olar audannyng әkimine tapsyrma beredi, sóitip bar qiynshylyq sheshiler edi. Al bizde kelgennen bastap qudalau, qorlyq, mazaq. Biraq bәribir toqtata almay qoydy, júrt azdap bolsa da kelip jatty, kelip jatty. Bir uaqytta Janaózendegi oqigha shyqty, osydan keyin mýldem tyiym saldy: «Bәrin býldirip jatqan osylar», – dedi. Qytaydan kelgen qazaqty aitpaghanda, Ózbekstan, Resey, Týrkimenstannan kelgen qazaqtar basqa bir әlemnen kelgen siyaqty, biz bәrinen ozyp ketken siyaqtymyz, keshe bәri de sovettik boldy, bәrimizding jaghdayymyz birdey. Ýkimetting kózqarasy dúrys bolmaghan son, jergilikti jerdegi qazaqtardyng kózqarasy da dúrys bolghan joq, әriyne, barlyq jerde emes, biraq kóbine-kóp.

Áneugýni shekarada bir jesir әieldi tonap, 50 myng dollaryn tartyp aldy. Basynda ol aqshany ózderi qymqyryp qalghysy kelgen, artynan әngime shyqqannan keyin baryp, kassagha ótkizgen, aqyry qaytaryp beretin boldy dep estidim. Al endi sol adamdargha «shara qoldandy» degendi estimedim. Sonan keyin Úzynaghashta ýsh jigitting 40 siyryn tartyp alyp, ózderin óltirip ketti. «Súraushysy bolmaydy» dep oilaghan. Artynan el shulaghan son, bireulerdi sottaghan boldy, biraq olar, meninshe, bir-eki adam emes, úiymdasqan top. Ontýstikte 250 qazaqty «qújattary dúrys emes, Qytaygha qaytaramyz» deydi. Osynyng bәri syrttaghy elding atajúrtyna keluine bógesin bolyp jatyr. Janaózennen keyin azamattyq berudi bes jylgha shegerdi, sonan song júrt jabylyp jazyp edi, tórt jyl dedi, endi ras bolsa, bir jylgha qysqartty deydi, biraq onyng ózi de belgisiz. Osynyng bәri – qazaqqa jasalyp jatqan qysas. Qazaqtyng keleshegi – kóptiginde, sheteldegi qazaqtardyng bәri kelui kerek, endi 20–30 jylda Qytayda qazaq qalmauy mýmkin.

***

Bizding biylik qazaqtyng mýddesimen sanasyp otyrghan joq. Qazaqtyq sana atymen joq. Búlar otyrghan oryndaryn tek jem jeytin astau dep qaraydy. Sodan song qazaqpen sanasyp qaytsin?! Bizding biylik orystan, sheshennen, úighyrdan, tәjikten qorqady, tek qazaqtan ghana qoryqpaydy. Qazaqtyng arqasynda ministr, preziydent bolyp otyrghanyn oilamaydy da.

Ekinshiden, nege әu bastan Qazaqstanda oppozisiya әlsiz boldy? Óitkeni memleket qazaqtiki bolghanymen, qazaqtar 40-aq payyz boldy, al orystildi basylymdar qazaqty kýn sayyn jerge tyghyp jatty, tipti memleketten qarjy alyp otyrghan «Kazahstanskaya pravda» qazaqty jamanday bastady. Osy kezde qazaqtar, biz de biylikti jamanday bastasaq, memleketting irgesi shayqalar edi. Biraq ony biylik úqqan joq, qazaqtyng qorqaqtyghy, ezdigi, nasharlyghy dep oilady. Sodan artynan oppozisiya shyqty, biraq olar últtyq mýddeni emes, ózderining jem jeytin astauyn oilady. Sóitip jýrgende uaqyt ótip ketti. Aldynghy ýlken kislerimizding birazy o dýniyege ketip qaldy, keyingi qalghan bizder sharshadyq, al jastarda qauqar joq, sóitip biylik qazaqty basynyp, oiyna kelgenin istep otyr. Biraq múnyng aqyry jaqsy bolmaydy.

Songhy kezde «qazaqtardy qalagha keltirmeu» degen sayasat bastaldy. Onyng birinshi basqyshy: «Qazaqtar barghan jerine tirkelui kerek» deydi. Sóitip auyldan qalagha júmys izdep kelgen qanshama qazaqty qudy, totalitarlyq memlekettegi siyaqty erkin jýrip-túruyna tyiym saldy. Nege? Óitkeni qalanyng halqy qazaqtanyp barady, eger keshegi Jeltoqsandaghy siyaqty býlik bolatyn bolsa, qaladaghy qazaqtyng balalary kóteriledi, maqsat – solardy keltirmeu. Búl – qazaqqa qarsy sayasat, auylda júmys joq, sonda qazaq kýnin qalay kóredi? Biylik o bastan qazaqtyng kóbengine qarsy boldy, qazaq tilining ayasyn shektedi. Memlekettik qyzmetkerlerge talap qoymaghannyng ózinde «Bolashaq» baghdarlamasymen shetelde oqityndargha qazaq tilin biludi mindetteu kerek edi, olar búghan «jaqsy balalardan aiyrylyp qalamyz» degen syltau aitty. Ana tilin bilmegen bala – jaqsy bala emes. Eger sonday talap qoysaq, bәri bir-aq jylda ýirenip alatyn edi. Osyny óz balalary qazaqsha bilmeytin biyliktegiler sozyp keledi...

Jazda Astanada ýndining júmysshylarymen tóbeles boldy, oghan da qazaqtyng jastaryn jazyqty etip shygharghysy kelip edi, júrt kóterilgen song iske aspady...

***

Qazaq bir zamanda keudesi eng joghary halyq edi, qazir basylyp qalghan. Óitkeni ýkimetimiz tóbeden úryp otyr. Kóshede dúrys jýre almaydy, mysaly ýshin, qazaq pen úighyr tóbelesse, qazaq kinәli bolady. Qazaqty óte tómen dәrejege týsirip, bәrine qúl qylyp qoydy. Biraq aqyr týbi bәri onalyp, ornyna keletin shyghar dep oilaymyn. Men birtalay dýniyelerdi jazdym, әriyne, bәrin birdey jazyp ta bere almaysyn. Ekinshiden, jazghanynnan eshqanday nәtiyje joq. Biraq Abay atam aitqan ghoy: «Áyteuir keyingiler aitpady demesin dep, az ghana sóz shyghardyq», – dep.

***

Mening shetelge ketkenimdi de san-saqqa jýgirtedi. Mústafa Shoqay qayta almaytyn edi, qughynda jýrgen, al meni eshkim kókiregimnen iyterip qughan joq. Soljenisyn siyaqty shekaradan úshaqqa mingizip shygharyp salghan joq. Men ózim kettim, biraq sonyng aldynda bes jyl boyy maghan qarsy nauqan jýrdi. Osyndaydy halyq úmytyp qalady eken. Aytylmaghan sóz joq, bir kýnde 5-6 gazetke shyqqan jaghday boldy. Maghan ol әser etken joq, maghan әser etkeni – qazaqtyng bir ziyaly azamaty: «Mynau bәlenbay degen jazushymyz edi, nege osyghan jala jabylyp, qudalanyp jatyr?» dep, ara týsuge jaraghan joq. Sodan song balama kettim...

Pragada 6 jyl túrdym, sodan song ýsh jyldan astam Karlov Varda túrdym. Balam Amerikagha júmys babymen ketip edi – sonda bardym. Jәne ósiyet aittym: «Men eshqashan elge qaytyp oralmaymyn» dep. Balama da aittym: «Ólmeytin adam joq, óle qalsam, sýiegimdi elge sýirep әure bolmandar, qay jerde ólsem, sol jerge qoyyndar», – dep. Músylman zirattary Amerikada da bar. Tipti bylay dep te aittym, biraq oghan bәibishem rúqsat bermes, әdette әieling artta qalady ghoy: «Mýmkin, mening sýiegimdi órtersinder» dep. Óitkeni bizding arghy balalarymyzda múnday dәstýr bolghan, keyin Smaghúl Saduaqasovtyng sýiegin órtedi.

Belarusityng ýlken jazushysy Vasili Bykovty da elinen eshkim qughan joq, kelise almay ketip qaldy, bes jyldan keyin bir ret kelip ketip, kelesi joly kelgende qaytys bolyp, Belarusite jerlendi. Men óitip óle qoymayyn, Almatyda ólgim kelmeydi. Júrttyng oiynda jýrsin, keyin «balasy әkelmey, sol jaqqa kómipti» dep jýrmesin, sol ýshin aityp otyrmyn búl әngimeni.

• Týpnúsqa: http://ult.kz/post/mukhtar-magauin-bizdin-bilik-kazaktyn-muddesimen-sanasyp-otyrgan-zhok

Abai.kz