Kreshenie merekesinde sugha týskender - shoqynghan qazaqtar...
Keshe Senat spiykeri Qasym-Jomart Toqaev myrza ózining «tvitter» jelisindegi jeke paraqshasynda post jazdy. Pravoslavtardyng múzdy sugha shomylu (kresheniye) rәsimi kezinde jappay jalanashtanyp, "oyyq sugha" omalyp jatqan qazaqtardyng әreketine qatysty óz pikirin bildirdi.
«Meninshe, qasiyetti Kreshenie kezinde qazaqtardyng topyrlap japa-tarmaghay sugha týsui orynsyz әreket siyaqty. Syrttan, әsirese shetelden kelgen adamdargha búl әreket ersi bolyp kórinedi», - dep jazdy Qasym-Jomart Kemelúly.
Áriyne, orynsyz, ersi. Ersilikten búryn, shet memleket adamdary ýshin kresheniyedegi búl kórinis ekiúshty oy qaldyratyny da sózsiz. Qazaqtar da shoqynyp ketken be, dep oilaytyny aitpasa týsinikti.
Sonymen, kreshenie qaydan shyqty? Búl 2000 jyldan beri ózgermey kele jatqan pravoslav hristiandarynyn diny merekesi. Kreshenie – sugha malu, yaghny krestti sugha malu degendi bildiredi. Sugha krestting malynuy sudy tazartyp, әlgi su erekshe qasiyetke ie bolady-mys. Búl nanym-senim hristiandargha tәn. Krest malynghan búl su – Yordan sulary dep atalady. Sebebi, Isa Payghambardan bastap eng alghash shoqynushylar Yordan ózenine shomylghan kórinedi.
Sóitip, 18 qantardan 19-qantargha qaraghan týni dýniyejýzining pravoslav hristiandary kreshenie merekesin atap ótti. Shomyludyng negizi – krestti sugha matyru bolghanymen, kresti joq qazaqtar da shomylyp jatty. Tipti, әleumettik jelidegi keybir beyne jazbadan pravoslav hristiandardan góri músylman qazaqtardyng kóp jýrgenin kórdik.
Eskerte ketetin manyzdy nәrse: Hristian dini boyynsha, atalmysh kýni kýnәdan tazaramyn degen maqsatta aua-rayynyng suyghyna qaramastan, ayazdy dalada múzday sugha týsu shart emes. Búghan qatysty shirkeu әkeylerining biri bylay deydi:
«Suyq kýnderi múz oiyghyndaghy sugha týsu rәsimi – «Kreshenie Gospodnya» meyramyna tikeley esh qatysy joq. Suyq sugha týsu - shart emes. Jәne eng manyzdysy, búl әreket adamdy kýnәdan tazartpaydy... Búnymen qatar múzday suda shomylu kóp adamgha ziyandy jәne densaulyghyna qauipti. Shirkeu eshqashan jamanshylyq oilamaydy. Álgindey sugha shomylu – avtomatty týrde barlyq kýnәni juyp-shayady dep oilamau kerek... Qalay bolghanda da, múz oiyghyndaghy sugha týsu – «ispoveditin» ornyn basa almasy anyq...».
Áuelde «onda túrghan ne bar» dep oilauynyz mýmkin. Sondyqtan bolar, búghan mәn berip jatqan júrttyng da qarasy kóp emes. Degenmen, hristian dini adamdarynyng shoqyndy sugha shomylyp jatqandardyng deni qazaqtar, deni músylmandar.
Bylay qaraghanda, pәlendey býlinip ketken dýnie joqtay kórinedi. Nege deseniz, ayazda shynyghyp jatyr. Búl densaulyqqa paydaly-mys.
Áriyne, kesheli-beri kresheniyede krestti sugha sýngip shyqqandardyng barlyghy shoqyndylar deuden aulaqpyz. Áytkenmen, әz Payghambar (gh.s.) «Kim qay qauymgha úqsasa onda sol qauymnan» degeni taghy bar. Sondyqtan әr isti oilanyp istegen jón bolar.
Týiin
Qaqaghan qysta suyq sugha týsip, shoqynu qazaq saltynda bolghan emes. Sóite túra saltty, dindi búzu qazaq sanasynyn, qazaq ruhynyng qúldyraghanyn kórsetedi. Suyq su densaulyqqa paydaly bolsa, dәl osy merekede emes, basqa kezde shomylugha әbden bolatynyn eskersek eken. Tughan tilinen bezinip, óz jerine ie bola almay otyrghan júrtymyz endi birtindep dinnen bezse, biz memleket boludan qalamyz.
Sol sebepti de "Kreshenie merekesinde sugha týskender - shoqynghan qazaqtar..." dep tanuymyz kerek.
Núrzat Toghjan
Abai.kz