Ómirde qaghaju kórip, tirshilikting tar kepeshin kiyip jýrgen jandar az emes. Alayda osylardyng ishinde aldarynda ne kýtip túrghandyghynan mýldem habarsyz, tek memleketting qamqorlyghyna ghana ýmit artyp otyrghan tiri jetimderding kýii kim-kimdi de alandatpay qoymaydy. Ásirese múnday jandardy kýni erteng jigiti er jetip, qyzdary boy jetip qalghanda baspana búiyrmay, kóshede qanghyp qalmay ma degen saual qay-qaysymyzdy da qinaytyndyghy sózsiz. Óitkeni kónilimizdi alandatyp otyrghan key jayttar maza bermeydi. Sifrlargha jýginelik. Jyl sayyn Qostanayda ózderine zang boyynsha tiyisti baspanagha er jetken jetimderding tek 20-30-y ghana qoly jetedi eken. Al múnday jenildikti arnauly tizimge jylyna búdan da kóp adamnyng qosylyp otyratyndyghy aqiqat. Osynyng nәtiyjesinde ýi-kýii joq jetimekterding sany óse beretindigin dәleldep jatudyng ózi artyq. Býginde oblysymyzda jasy 18-ge tola qoymaghan jetimderding sany 2395 adamgha jetip qalghan. Olardyng 2 182-si pәter aludyng kezeginde túr. Zang boyynsha búlardyng bәri de әlgindey baspana aluy tiyis. Alayda olardyng ishinde joghary oqu ornyn nemese kolledjderdi bitirgen boyda pәterge qol jetetinderi neken-sayaq. Kópshiligi ózderine tiyesili pәterdi jyldap zarygha kýtetindigi sózsiz. Mәselen, qazir Qostanayda osynday 1843 adam óz kezegin kýtip otyr. Al jyl sayyn orta eseppen alghanda búlardyng 30-nyng ghana pәterge qoly jetedi. Endi shotqa qaghyp kórsek, әlgi kezekte  túrghan songhy adam óz pәterin túp-tura 60 jyldan keyin alady eken. Osynsha uaqyt kýtuge kimning ghúmyry jetedi? Álde osy zannyng astarynda ózgeshe bir oy jatyr ma? Jetimderding baspanagha degen zәruligin qanaghattandyra almaytyn zannyng kimge keregi bar?

Pәterge zәru jetimderding basynan keship otyrghan jaylary bir-birine óte úqsas. Múndy da zarly. Jasy qazir 24-ten asyp ketken Dinara Qojahmetova Arqalyq qalasynan Qostanaygha 16 jasynda kelgen eken. 3 jylday oblystyq balalar ýiinde túrghan. Ózgeler sekildi búghan da ýy kezegine túrugha jastar ýii kómektesken kórinedi.

-Pәter kezegine meni 2011 jyldyng ayaghynda qoydy,-deydi ol.-Ol kezde mening jasym 19-da bolatyn. Júrttyng bәri múny erterek isteu kerek edi deydi. Ras, 2013 jyly zangha ózgeris engiziluine baylanysty jetim balalardyng kezegin jeke etip belgiledi. Alayda búdan bizge kelip-keteri joq. Bәribir ol tym jyljy qoymaydy. Myna sifrgha qarasanyz, biraz jaytqa qanyghasyz. Men 2016 jyly ýy kezeginde 652-inshi edim, al biylghy jyly 629-yn boldym.

Kezegining búlay jyljuynan kýder ýzgen Dinaranyng barmaghan jeri, baspaghan tauy, ashpaghan esigi qalmady. Kómek bere me degen ýmitpen joghary jaqqa da talay ýshbu hattar joldandy. Qala әkimining de qabyldauynda boldy. Bәri de týsinistikpen qaraghanday bolady, bәrining de jany ashyghansidy. Alayda tasbaqaday jyljyghan kezekti ózgertuge eshkimning de shamasy kelmeydi. Osyghan qarap otyrghanda bizdegi jetimderding adamgha da, qoghamgha da qajeti joq, basy artyq jandar sanatyna engizip qoyghan ba degen oy keledi.

Dinara túldyr jetim ghana emes, ol әri 2 toptaghy mýgedek. Alayda búl eki faktor da eshteneni ózgerte almaydy. «Pәterdi kezekpen alasyn». Estiytini osy. Qayda barsa da osy ýsh sóz aldynan shyghady.

Dinara pәter jaldap túrady. Onyng aqysyn qúrbysy ekeui bólip tóleydi. Búl da bolsa jenildik. Boyjetken mýgedektigine baylanysty jәrdemaqy alady, sonymen birge júmys ta isteydi. Alayda júrt qatarly tirshilik etuge búl da jetpeydi. Mәselen, tek pәteraqygha ghana 25 myng tenge ketedi.Tamaq ta tym qymbat. Búghan endi jolaqysyn da qosynyz. Sonda azghantay ghana aqshadan eshtene de qalmaydy.

-Pәteraqy tóleuden әbden sharshadym,-deydi ol.--Tapqan tabysynnyng kóbisin bóten bireulerge beruden asqan auyrtpalyq joq sekildi. Aylyghym shaylyghyma da jetpeydi. Ár tengeni sanaysyn. Sonda da jetpeydi. Jaqynda qalta telefonym búzylyp qaldy. Ony jóndeuge de aqsha joq. Kiyim-keshekti eng keminde ýsh jyl kiyemin. Bәribir qansha ýnemdeseng de eshtenege jetkize almaysyn.

Jetimderding kópshiligining tirshiligi osy Dinaranyng kórgen qiyndyghymen egiz qozyday úqsas. Alayda búl ómirde tyghyryqqa tirelip, shyghatyn jol taba almay jýrgen jandardyng jayyn estigende jetimderding taghdyryna janyng ashymay, qabyrghang qayyspay túra almaysyn. Búghan Qostanay týzeu mektep-internatynyng týlegi, 29 jasar Múhtar Núrqanovtyng kórmegen qúqayy joq tirshiligi kuә. Oghan ýy kezegine túrugha jastar ýii de kómektespegen kórinedi. Tiyisti bolsa da.

-Bәrine ózim jýgirdim,-deydi ol.-Ýy kezegine de ózim túrdym, anyqtamalardy da ózim jinap, halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna aparyp, tapsyrdym. Búl sonau 2011 jyly, 23 jastaghy kezim. Áuelgi kezde men jalpy kezekte 3169 bolyp tirkeldim, 2012 jyly 2909, 2013 jyly 3877-inshi boldym. 2014 jyly bizde jeke kezekke qoydy. Osynyng arqasynda 534-inshi boldym. Al 2015 jyly 492, 2016 jyly 461-inshi degen dengeyge jettim. Byltyrghy  jylghy meje 456 degen kezek.

Jetimderdi jeke kezekke qoyyp, baqylap otyru әriyne iygilikti is. Alayda odan da birdene shyghady dep kýtuding ózi artyq. Óitkeni elimizde ýy salu júmysy tym bayau jýrgiziledi. Kezekting de tym sylbyr, tym bayau jýrui de solay. Túrghyn úy qúrylysynyng kólemi kýrt ósirmey, ony eselep arttyrmayynsha búl týiinning sheshilui qiyn.

Elimiz damyghan elderding kóshinen qalmay, qayta onyng ozyqtarynyng qatarynan kórinudi ýlken maqsat etip qoyyp otyr. Alayda órkeniyetting óresinen shyghu ýshin tek ekonomikalyq kórsetkishter azdyq etedi. «Jalpy ishki ónimning kólemin ósirip jatyrmyz, ekonomikamyz órge basyp keledi» dep ótirik-shyny aralas dyqpyrttan kelip-keter payda shamaly. Órkeniyetting ólshemi ol emes. Onyng basty qaghidasy sol memleket jetim-jesirlerdi, mýgedekter men qariyalaryn bauyrgha basyp, qamqorlyq qúshaghyna alyp otyr ma, mәsele sonda. Qanday da qoghamgha bagha bergende mine osy týiinning qalay sheshilip jatqandyghyna asa mәn beredi. Ekonomika qansha qaryshtap óskenimen, ol elde túratyn, әnsheyinde ózimiz «az qamtylghan» dep kólgirsiytin, bolashaghy búldyr, qazirgisi túldyr jandar ertengi kýnine ýmitpen qaraytynday jaghdaygha jetpesek, bәri de kóbik uәde kýiinde qala bermek.

Jetimderin qoghamnyng ózge de az qamtylghan emes, molynan qamtylghan jandardyng qatarynan kórmesek, olargha mynaday qamqorlyq jasap jatyrmyz dep aitudyng ózi úyat. Bile bilgen jandargha olardyng jetim bolyp qalyp, ómirden tepki kórip jýrgendigine de qoghamnyng ózi kinәli. Endeshe,eng bolmasa sonday qamkónil jandardy layyqty baspanamen qamtamasyz etu—sol memleketting tikeley paryzy. Al olardy 60 jyl boyy ýy kezeginde kóz jasyn móltildetip kýtkizip qoy qylmys demesek de, soghan jaqyndau úghym demeske lajymyz joq.

P.S. Aytpaqshy men óz basym bizding qaltalylar men baylardyng tizimen jasaytyn jurnaldan týspeytin biznesmenning birining jetimderge pәter syilapty degen jangha shipa bolarlyq jaqsy janalyqty esty almappyn. Álde men bayqamadym ba eken?

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz