Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3165 0 pikir 5 Qantar, 2011 saghat 19:45

Qaynykesh Qaliqyzy. Atajúrtqa jetsem deymin...

Týrkiyadaghy 120 jastaghy keyuana «Jas qazaq ýnine» jaghdayyn aitty...

Sheteldegi eng ýlken qazaq diasporasy - 120 jastaghy әjening sәlemi

«Jas qazaq ýni» gazeti latyn alfaviytimen әlem qazaqtarynyng oquyna jol tartqannan beri shettegi qazaq diasporasynan әr týrli hat-habar kele bastady. Sonday  hattyng birin Norvegiya Qazaq Mәdeniyet ortalyghynyng tóraghasy Mahmút Bashtash bauyrymyz jiberse, endi birin germaniyalyq Salamat Aly myrza joldap otyr. Eki hattyng mazmúny bir bolghandyqtan, alystaghy әjening hatyn jariyalaudy jón sanadyq.

Aty-jónim - Qaynykesh Qaliqyzy. Sheshemning aty - Raqiya. 1890 jyly qazirgi Qytay aumaghynda qalghan Tarbaghatay jerinde tughanmyn. Ruym - nayman. Kóshten búryn arab, qazaq tilderin bilsem, keyin qytaysha, oryssha, úrdusha, týrikshe ýirendim. Qazir bәri úmytylyp ana tilimde ghana sóileymin. Azyraq týrikshe bilemin.

Kýieuim qazaq kóshi men balalaryn oqytugha enbegi singen qayratker Ydyrysh molda. Ruy - merkit. Ol kisi Elishan batyr bastaghan kóshpen birge kóship, qandy kýnderdi bastan keshirip, Gimalaydan asyp, Pәkistangha jetkende tórt balammen birge 52 jasynda qaytys bolghan. Sýiekteri sol Pәkistan topyraghynda jatyr. Jalghyz ómir sýrip jatqanyma 72 jyl boldy.

Týrkiyadaghy 120 jastaghy keyuana «Jas qazaq ýnine» jaghdayyn aitty...

Sheteldegi eng ýlken qazaq diasporasy - 120 jastaghy әjening sәlemi

«Jas qazaq ýni» gazeti latyn alfaviytimen әlem qazaqtarynyng oquyna jol tartqannan beri shettegi qazaq diasporasynan әr týrli hat-habar kele bastady. Sonday  hattyng birin Norvegiya Qazaq Mәdeniyet ortalyghynyng tóraghasy Mahmút Bashtash bauyrymyz jiberse, endi birin germaniyalyq Salamat Aly myrza joldap otyr. Eki hattyng mazmúny bir bolghandyqtan, alystaghy әjening hatyn jariyalaudy jón sanadyq.

Aty-jónim - Qaynykesh Qaliqyzy. Sheshemning aty - Raqiya. 1890 jyly qazirgi Qytay aumaghynda qalghan Tarbaghatay jerinde tughanmyn. Ruym - nayman. Kóshten búryn arab, qazaq tilderin bilsem, keyin qytaysha, oryssha, úrdusha, týrikshe ýirendim. Qazir bәri úmytylyp ana tilimde ghana sóileymin. Azyraq týrikshe bilemin.

Kýieuim qazaq kóshi men balalaryn oqytugha enbegi singen qayratker Ydyrysh molda. Ruy - merkit. Ol kisi Elishan batyr bastaghan kóshpen birge kóship, qandy kýnderdi bastan keshirip, Gimalaydan asyp, Pәkistangha jetkende tórt balammen birge 52 jasynda qaytys bolghan. Sýiekteri sol Pәkistan topyraghynda jatyr. Jalghyz ómir sýrip jatqanyma 72 jyl boldy.

Tuys-tughan, qatarlasymnyng bәri ketip, qazir soqa basym ghana qaldy. Qytay jerinde jәne Qazaqstanda tórkin jaqtan tuystarym bar dep bilemin. Biraq olar kim, aty-jóni, meken-jayyn bilmeymin. Mýmkin tuystarym tabylyp, meni atajúrtym Qazaqstangha alyp baramyn dep, ana retinde qabyldasa quanar edim. Tughan jerimdi, qazaq topyraghyn saghyndym. Tórimnen kórim juyq. Bomaghanda sýiegim qazaq topyraghynda jatsa, armanym bolmas edi.

Elde jýrgende Aqyt qajynyng ólenderin jatqa aitushy edim. Jaryqtyq qajy Bisan jerine kelgende Abay degen bastyq shaqyryp qonaq etipti. Abay ol kisi attanyp ketken son: «maghan eshteme demedi ghoy» dese kerek. Abaydyng janyndaghylar «otyrghan syrmaghynyng astyn qaranyz» depti. Qarasa óleng jazyp ketipti. Sodan birneshe shumaq esimde qalypty:

Qazaqtan shyqqan Abayym,

Kóterse eken talayyn.

Kelip jýrmin Bisan tauyna,

El qydyryp er kórdim

Kóre almadym deni sau,

Ozyp ketken zamandy,

Sózben qaytyp týzeyin..., - dep jazypty.

Ne deyin, el-júrtty, qazaq jerin kóre alam ba, joq pa, bir Alla biledi.

Qayda jýrsender de aman bolyndar.

Elindi, dinindi, tilindi, jerindi úmytpay jýrinder. Senderge aitar sózim osy.

Týrkiya eli, Saliqyly qalasy, Qúrtúlúsh auyly,

Bozkir soghaq kóshesindegi jalghyz qazaq

Qaynykesh QALIQYZY

degen apalaryn

«Jas qazaq ýni» gazeti

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322