Asa qadirli dinbasy Ábsattar qajy(surette), jyl boyy el ishinde mufty saylauy haqynda týrli alyp-qashty әngimelerding jeldey eskenine qaramastan, Qúday-Taghalanyng qalauymen QMDB-nyng V Qúryltayyndaghy saylauda Bas muftiyding oryntaghyna qayta jayghastynyz. Ras, әdettegidey emes «búl әnning yrghaghy búrynghy әnnen ózgerek» bolyp, osy jolghy saylauda qalyng búqara demin ishine tartyp, bir sәt abyrjyghanday keyip tanytty. Óitkeni, QMDB-gha týrli sipatta syn-eskertpeler aityp jýrgen R.Nysanbayúly, B.Saparaly, Z.Jandarbek, B.Aynabekov, D.Áshimhanúlynyng mәlimdemeleri biraz júrtty eki úshty dýdamal oigha qaldyrghan bolatyn. Desekte, Elbasynyng QMDB-nyng qyzmetine ong bagha berui, sonday-aq, V Qúryltaygha qatysushy delegattardyng bir jennen qol shygharyp, birauyzdan ózinizge dauys berui, jyl boyy jyrgha ainalghan mәselening kýrmeuin aghytyp, nýktesin qoydy. Endeshe, elimizdegi dini-ahualdyng týzeluine peyil bildirip jýrgen azamat retinde QMDB-nyng V Qúryltayynyng sәtti ótip, Hazirettin  Bas mufty bolyp qayta saylanuyn shyn jýrekten qúttyqtaymyn. Sonymen birge, býgingi kýnge deyin Haq dinning aryn arlap, zaryn zarlap kelgen Hazireti Ábsattar Derbisәlining aldaghy kýngi júmysyna sәttilik tiley otyryp, QMDB-nyng qaperine týiini tarqatylmay túrghan mynaday mәselelerding bar ekenin salmaqpyn:

Dinsiz ghylym soqyr, ghylymsyz din aqsaq

Asa qadirli dinbasy Ábsattar qajy(surette), jyl boyy el ishinde mufty saylauy haqynda týrli alyp-qashty әngimelerding jeldey eskenine qaramastan, Qúday-Taghalanyng qalauymen QMDB-nyng V Qúryltayyndaghy saylauda Bas muftiyding oryntaghyna qayta jayghastynyz. Ras, әdettegidey emes «búl әnning yrghaghy búrynghy әnnen ózgerek» bolyp, osy jolghy saylauda qalyng búqara demin ishine tartyp, bir sәt abyrjyghanday keyip tanytty. Óitkeni, QMDB-gha týrli sipatta syn-eskertpeler aityp jýrgen R.Nysanbayúly, B.Saparaly, Z.Jandarbek, B.Aynabekov, D.Áshimhanúlynyng mәlimdemeleri biraz júrtty eki úshty dýdamal oigha qaldyrghan bolatyn. Desekte, Elbasynyng QMDB-nyng qyzmetine ong bagha berui, sonday-aq, V Qúryltaygha qatysushy delegattardyng bir jennen qol shygharyp, birauyzdan ózinizge dauys berui, jyl boyy jyrgha ainalghan mәselening kýrmeuin aghytyp, nýktesin qoydy. Endeshe, elimizdegi dini-ahualdyng týzeluine peyil bildirip jýrgen azamat retinde QMDB-nyng V Qúryltayynyng sәtti ótip, Hazirettin  Bas mufty bolyp qayta saylanuyn shyn jýrekten qúttyqtaymyn. Sonymen birge, býgingi kýnge deyin Haq dinning aryn arlap, zaryn zarlap kelgen Hazireti Ábsattar Derbisәlining aldaghy kýngi júmysyna sәttilik tiley otyryp, QMDB-nyng qaperine týiini tarqatylmay túrghan mynaday mәselelerding bar ekenin salmaqpyn:

Dinsiz ghylym soqyr, ghylymsyz din aqsaq

Birinshiden, QMDB-nyng ishinen «Ghylym» bólimi ashylsa eken deymiz. Jalpy, Allanyng bir esimi «ghylym» (Aliym) ekendigi, osydan da Islamda ghylymgha asa joghary kónil bólingendigi músylman qauymyna mәlim. Biraq, elimizde Islamy ghylym damyp otyr dep aita almaymyz. Óitkeni, Islamy ghylymdy damytu ýshin әueli arab tili men әdebiyeti, tәpsir, hadiys, fikh, kәlam, tarih sekildi salalargha qatysty jýieli týrde tom-tom enbekter jazyp shygharuymyz qajet. Dinimizding dәstýrli búl salalary damymayynsha, Islamnyng órken jaya almaytyny ekibastan belgili. Teginde, Islamdaghy ghylym - kýlli tirshilik qabattarynyng syryn asha alatynymen qúndy bolugha tiyis. Músylmandardyng qolynda jaratylys júmbaghyn sheshetin kilt - nakl (Qúran men Sýnnet) jәne aqyl túr. Endeshe, biz nege Qúrangha substansiyalyq ilim (Jaratushy men jaratylysty tútas qarastyru) túrghysynan tәpsir jasamaymyz? Nege biz jaratylysty belgili-bir zandylyqtarmen týzgen Úly Zangerding qúdyretin ózindik túrghydan zerttemeymiz? Búl mәselede nege biz ózgelerding dayyndap bergen asyn jútugha qúmbylmyz? Osy mәseleler boyynsha biz tereng oilanyp, bir sheshimge keluimiz kerek siyaqty. Sebebi, «dinsiz ghylymnyng soqyr, ghylymsyz dinning aqsaq» bolyp qala beretinine kýmәn joq. Sonymen birge, QMDB-nyng qúramynan «Ghylym» bólimi ashylyp, músylman qoljazbalaryn zertteudi de qolgha alsa qúba-qúp bolar edi. Haziret, búny aityp otyrghan sebebimiz, elimizde ózinizden keyin (Á.Muminovty aitpaghanda) qoljazbatanumen shúghyldanugha den qoyghan soqtaly azamattar joqtyng qasy. Qazaq halqynyng inju-marjandary tek foliklorda emes, jazba әdebiyette de jatqany anyq. Osy mәseleni әrirek baryp zertteu ýshin óziniz bas bolyp qoljazbatanushylardyng qúramyn jasaqtap, olargha jón-josyq kórsetseniz eken. Qazaqstanda siz negizin salghan osy ghylym salasyn elimizdegi islamdyq eng basty úiym QMDB damytpasa, basqa qanday úiym damyta alady? Sonday-aq, qazir týrli ghylym salalarynan dinge qatysty dissertasiyalar qorghalyp jatyr. Kóptegen ghylym salalary ókilderining búlaysha Islamgha qyzyghushylyq tanytuy qúptarlyq jaghday bolghanymen, ghylymy negizsiz hәm el mýddesine qayshy júmystar da qorghalyp ketip jatyr. Mәselen, ótken 2009 jyly A.Izbairov degen azamat óz dissertasiyasynda «qalypty (radikaldi emes) salafitter» degen teoriyany úsynyp, elimizde uahapshyldyqtyng óris aluyna ghylymy negiz jasamaq boldy. E.Ongharov degen azamattyng Qazaq mәdeniyetindegi Islamnyng ornyn zerttep jýrgenin bilip, dissertasiyasynyng 80 payyzyn ayaqtaghanynda kezdesip, ghylymy júmysyna qazaqstandyq avtorlardyng qanday enbekterin paydalanghanyn súrasam, taqyrybyna qatysty elimizde jaryq kórgen birde-bir enbekti paydalanbapty. Dissertant: «Men tek arab derekterin qoldandym», dep masayrap,  elimizding ghalymdarynyng enbekterine múrnyn shýiirip otyr. «Au shyraghym, sening arabtaryng qazaqqa Islamnyng qanshalyqty әser etkenin qaydan biledi» desem, «Men Mysyrda 12 jyl oqyghanmyn. Maghan aqyl aitpa», dep boy bermeydi. Mening aitpaghym QMDB osynday shalaghaylyqtargha tosqauyl bolsa eken. Ol ýshin elimizdegi Islamnyng atyn jamylyp qorghalatyn kez-kelgen dissertasiyalyq enbek  QMDB-nyng «Ghylym bóliminin» sýzgisinen ótui tiyis dep oilaymyz.  Sonymen qatar, býgingi kýni elimizde jaryq kórip otyrghan diny әdebiyetterding basym kópshiligi arab jәne týrik tilindegi diny oqulyqtardan kóshirilip otyr. Ádepkide, ony bayqamaghanymyzben, keyin birqatar enbekterding plagiat ekeni belgili boldy. Kóshirip jazushylardyng keybirine: «Au, búlaryng qalay?» dep kórip edik, betine kón qaptap alghan jaryqtyqtar mizbaqpaydy. Týptep kelgende aitpaghymyz, QMDB-nyng qúramynan «Ghylym» bólimi ashylsa, elimizde shyn mәninde Haq dinning óresi biyiktey týser edi degimiz keledi.

Býgingi kýnning Múhammed Haydar Dulatii qayda?

Ekinshiden, QMDB elimizde jauynnan keyin qaulap shyqqan ottay órip jýrgen diny sektalargha qarsy kýresti kýsheyte týsse eken deymiz. Ásirese, islamnyng atyn jamylghan adasqan aghymdardy auyzdyqtauda QMDB sheshushi ról atqaruy tiyis dep oilaymyz. Ol ýshin «Diny senim jәne diny birlestikter turaly» zanda «Islamdyq baghyttaghy kez-kelgen din úiym tek qana QMDB-nyng rúqsatymen ghana qyzmet ete alady» (Búl pikirimizdi 2008 jylghy Parlamentke jazghan teziysimizde keltirgenbiz) degen qúqyqtyq norma qarastyryluy tiyis. Yaghni, Ádilet ministrligi Islamnyng atyndaghy diny birlestikterge diny qyzmet jasau turaly liysenziyany QMDB-nyng maqúldauymen ghana berui kerek. Sonda, búl mәseleni týbegeyli sheshuge mýmkindik tughan bolar edi. Úzyn qúlaqtan estuimizshe Elbasymyz 2011 jyly Qazaqstandaghy dini-ahualgha reforma jasamaq kórinedi. Osy kýnge deyin elimizde bey-bereket sayran salyp jýrgen uahapshyldar, hijratshy-tәkpirshiler, qúranshyldar, hizbut-tahriyr, tabliyghshylar sekildi kertartpa diny úiymdardy auyzdyqtaudyng sәti endi týsken tәrizdi. Yaghni, «temirdi qyzghanda soq» demekshi, aldaghy bolatyn osy nauqandy paydalanyp, diny sektalarmen kýresti kýsheyte týsuimiz qajet dep bilemiz. Haziret, uaghynda Múhammed Haydar Dulatiyding Kashmirdi biylegen kezinde diny sektalarmen qalay kýreskenin sizding zertteuleriniz arqyly tanyp bilgen edik. Ghúlama babamyz adasqan tarihat sanalatyn Núrbahshylar men kýnge tabynushy Shamasin degen sektany joyyp, Kashmir halqynyng Sunnittik ilimmen susyndap, ruhany óristeuine jol ashqan edi. Yaghni, aitpaghymyz Múhammed Haydar Dulatiyding Kashmirde jasaghan diny reformasy Qazastanda da jasaluy qajet. Endeshe, Tәnir-Taghaladan ghúlama babamyzdyng erligin qaytalaudy sizding peshenenizge jazsyn dep tileymiz.

QMDB-nyng qúqyqtyq mәrtebesi nege sektalarmen tenestirilgen?

Ýshinshiden, Memleket mehaniyziminde QMDB-nyng qúqyqtyq statusyn ósiruimiz qajet sekildi. Olay deytin sebebimiz, qazirgi «Diny senim jәne diny birlestikter turaly» zang boyynsha QMDB-nyng qúqyqtyq mәrtebesi syrttan kelgen kelimsek sektanyng mәrtebesimen ten. Osy dúrys pa? At tóbelindey az ghana mýshesi bar kelimsek sektamen Qazaqstandaghy 2200 meshitti biriktirip otyrghan QMDB-ny tenestiru әdilettilik pe? Meninshe, búl eshqanday qúqyqtyq normagha simaytyn qúbylys. Qazaqstan halqynyng 73 payyzynyng senimi sanalatyn Islamnyng atyndaghy ýlken úiymgha búlaysha shekeden qarau qúqyqtyq nigilizmning kórinisi. Yaghni, búl baryp túrghan absurd! Sondyqtan, «Diny senim jәne diny birlestikter turaly» zangha jәne ózgede memeleket mahaniyzimin qamtamasyz etetin zannamalargha «Elimizdegi Islamgha qatysty әrbir mәselede QMDB-nyng ústanymy eskerilui tiyis» degen norma engizip, QMDB-nyng qúqyqtyq mәrtebesin kóteruimiz  shart. Mәselen, elimizde júmys istey bastaghanyna birneshe jyl bolghan Halal komiytetting qyzmetine baqylaudy nege QMDB jýrgizbeydi? Búl mәseleni kóterip otyrghan sebebimiz, osy mәselege memlekettik ózge qúrylymdardyng tiyisinshe baqylau jýrgizetinine kýmәnimiz bar. Al, QMDB-nyng elimizdegi halal industuriyasyn damytudyng teoriyalyq negizin  jasay alatynyna kәmil senuge bolady. Sonday-aq, memleket iydeologiya salasyndaghy birizdilikti saqtau ýshin de QMDB-nyng qyzmetine basymdyq berui tiyis dep bilemiz. Sebebi, halyq qazir kóptegen mәselelerding sheshimin zannan emes, diny pәtualardan izdeytin jaghdaygha kele jatyr. Erten, bizde de keybir músylman elderindegidey memleket pen dinning qaqtyghysy oryn almasy ýshin osy bastan memleket pen dinning mýddesin úiystyrghanymyz abzal. Ol ýshin memleket QMDB-nyng qúqyqtyq statusyn ósirip, búl úiymdy ózining ajyramas bóligine ainaldyruy qajet. Al, osy mәselening bastamashysy ózge emes, QMDB-nyng ózi bolsa eken dep tileymiz.

Uaghyz-nasihatty kýsheytpesek, erteng opyq jeymiz...

Tórtinshiden, әlhamdullah, QMDB-nyng jýrgizip otyrghan diny uaghyz-nasihatyna keshegi kýnnen qaraghanda jaqsy degen bagha beruge әbden bolady. Ásirese, muftyat.kz portalyn ashylghannan beri QMDB-nyng uaghyz-nasihatyna jan kirgendey boldy. «Qaranghyda әlsiz jaryqtyng qadiri bolady» demekshi, búryn júrtshylyq «Daryn aitty, Múrtaza aitty» dep pәtuany solardyng auzynan izdeytin edi. Al, muftyat.kz ashylghannan keyin qalyng búqara súraghanyn osy portaldan tabatyn boldy. Degenmen, býgingi ayaq alysymyzdy diny daghuattyng sharyqtau shegi dep týsinip, toqmeyilsuge de bolmaydy. Býgingi kýni aqparat taratudyng qas qaynar-kózi telearna ekendigi belgili. Elimizde islamdyq baghytta aqparat taratatyn «Asyl arna» telearnasy bar bolghanymen, búl telearna kónil kónshiterlik dengeyde diny qyzmet atqaryp otyrghan joq. Qazaqtyng dýniyetanymyna qayshy sóileymin dep basy talay daugha qaldy. Jurnalisterining diny sauaty da tómen. Odan qalsa, qan-sóli joq aqparattaryn san mәrte qaytalap kórsetedi. Tanymdyq baghdarlamalarynyng ózinen túshymdy eshtene ala almaysyn. Qysqasy, aitpaghymyz QMDB osy telearnany ózining qúramyna aluy kerek siyaqty. «Asyl arnanyn» qúryltayshylary Qazaqstandaghy din-músylman qauymynyng birtútastyghyn oilaghan bolsa, telearnany basy býtin QMDB-gha beruge qarsy bolmaydy dep oilaymyn. Al, ishmerezdik tanytyp, oghan myrzalyghy jetpese, onda «Asyl arna» ýrkerdey bir toptyng telearnasy bolyp qala beredi degen sóz. Sonymen qatar, QMDB-nyng diny uaghyz-nasihat jasauyna ózge de telearnalar men radiolar arnayy saghattar bólse núr ýstine núr bolar edi. BAQ-nyng basshylaryna din mәselesining asa manyzdy ekenin týsindire bilsek, búghan qarsy bolmaydy dep oilaymyz. Taghy bir qosarymyz, dindi qúr qara sózben uaghyzdau býgingi kýni jetkiliksiz bolyp otyr. Din qazir kórkem dýniyelermen, teatrmen, multfilimmen, kinomen nasihattaluy tiyis. Áriyne, QMDB-nyng halal teatr ashugha, multfilim, kino týsiruge múrshasy joq ekeni belgili. Biraq, osynday iygi isterding jýzege asuyna yqpal etse eken dep tileymiz.

Meshitter sanyn kóbeytu qajet

Besinshiden, elimizde meshitterding sany men sapasyn arttyru kýn tәrtibinde túrghan mәselelerding biri ekeni belgili. Býgingi kýni Tәnirge toba, QMDB-nyng qúramynda 2200 meshit bar. Desekte, elimizdegi Haq dinning kósegesin qútayta týsu ýshin әli jýzdegen meshit salynuy kerek tәrizdi. Sebebi, on bes million halqy bar Ystanbul qalasynda 5000 meshit bar eken. Al, bizding elimizdegi meshitterding sany odan eke ese az. Demek, elimizde sәuleti kelisken kók kýmbezderdi túrghyzu ýderisi jalghasyn taba berui tiyis. Ásirese, halyq tyghyz ornalasqan ýlken qalalarda meshitterding sanyn úlghaytqan lәzim. Mәselen, Almatydaghy júma namazyna kelgen nópir halyq meshitterge simay, jaymalaryn tósep kóshege deyin shyghyp ketip jatady. Búl quantarlyq jaghday bolghanymen, ózge din ókilderining osy jadaghay kóriniske miyghynan kýlip qaraytyny jasyryn emes. Sondyqtan, júma namazyna keletin júrtshylyqtyng súranysyn qanaghattandyru ýshin, sonday-aq, músylmandardyng meshit mәdeniyetin dúrys qalyptastyru ýshin meshitterding sany men sapasyn arttyrugha kýsh júmsauymyz qajet dep bilemiz. Aytalyq, Almatydaghy әrbir móltek audannan meshit ashudy nege qolgha almasqa? Itting basyna irkit ýietin bayshykeshterimizdi qaptaghan syrahanalar men týngi klubtardy satyp alyp, meshitke ainaldyrugha nege ýndemeymiz?

Tayly-túyaghymyzgha deyin zeket pen sadaqa beruimiz shart

Altynshydan, QMDB-ghy kýiip túrghan mәselelerding biri qarjylandyru isi ekeninen habardarmyz. Ózin-ózi qarjylandyratyn úiym bolghandyqtan, QMDB-nyng údayy qarajat tapshylyghyn sezinetini belgili. Tipti, zeket pen sadaqadan jinalghan qarjynyng imamdardyng jalaqysyn óteuge jetpeytinin estip jýrmiz. Osy jaytty angharghan biylik ótken jyly «Islamdy qoldau qoryn» qúryp, shama-sharqynsha QMDB-ny qarjylyq túrghydan qamtamasyz etuge kýsh júmsauda. Biraq, odan Haq dinning qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq bolghany shamaly bolyp túr. Bәlkim, tolyqqandy qamtamasyz etuge atalmysh qordyng qarajat kólemi әli az da shyghar. Degenmen, jylamaghan balagha emshek joq ekenin eskersek, biylikke qarap alaqan jaiyugha arlanbauymyz kerek. Din taptyrmas tәrbie qúraly. Olay bolsa, qoghamdyq tәrbie búzylghannan keyin baryp, sottalghandardy týrmede týzetkenshe, meshit-medresselerdi molyraq ashyp, josyqsyz is jasamaugha aldyn-ala jastarymyzdy nege tәrbiyelemeske? Biylikke dinning jyluaryn osylaysha terenirek sezdirsek, mýmkin qarajat mәselesine ong qabaq tanytar dep oilaymyn. Sonymen birge, elimizdegi Haq dinning ókili sanalatyn barlyq bay-manaptardyng tizimin jasap, olardan zeket pen sadaqa jinaudy ýrdiske ainaldyruymyz qajet siyaqty. Ásili, olardy qayyrly-sauapty iske júmyldyrudy әu bastan ýiretuimiz kerek edi. Degenmen, әli  de kesh emes, Alla-Taghaladan nesibesin mol qyp alghandar, baylyghynyng bir mysqalyn sol Allanyng jolynda júmsasa, odan kedey bolyp qalmaydy. Osyny shópke tyshar bayshykeshterimizding jetesine jetkizsek, jyrtyghymyzdyng jamalatyny sózsiz. Sonday-aq, qala berdi zeket pen sadaqa beruge qarapayym halyqty da bauly týskenimiz jón. Óitkeni, Islamdaghy zeket pen sadaqa beru ýrdisi eng aldymen imandy bolugha ýndeydi. Sayyp kelgende aitpaghym, «kóp týkirse kól» demekshi tayly-túyaghymyzben birge qarassaq, inshalla QMDB-nyng qarajat mәselesi sheshilip qalar degen oidamyz.

Shetelderde shәkirt oqytudy dogharu kerek

Jetinshiden, QMDB shetelderde elimizding jastarynyng diny bilim aluyna tosqauyl bolsa eken deymiz. Óitkeni, býgingi kýni elimizde oryn alyp otyrghan músylmandyq pluralizmning artynda shetelde oqyp kelgen jastardyng nemese shetelden kelgen diny diyversanttardyng túrghandyghy әmbege ayan. Alayda, osyghan qaramastan Qazaqstan azamattarynyng shetelderde bilim aluy әli jalghasyn tauyp jatyr. Biz shetelderde diny bilim alyp jatqan studentterding sanyn bilu ýshin Bilim ministriligine habarlasqanymyzda, naqty bir mәlimet ala almadyq. Al, sol sany beymәlim shetelderde diny bilim alyp jatqan jastardyng erteng elimizge qanday pighylmen keletini bir Qúdaygha ghana mәlim. Haziret, óziniz qúrghan Núr-Mýbarak atyndaghy Halyqaralyq Qazaqstan-Egiypet Islam Mәdeniyeti Uniyversiyteti osy olqylyqtyng ornyn toltyrugha arnalyp ashylghan edi. Alghashqy jyldary uniyversiytet bazasynyng júpyny boluy, sonday-aq, studentter kontingentining tómen boluy ýmitti aqtay qoymaghanymen, dәl qazir atalmysh oqu orny TMD-ghy diny bilim beretin eng ozyq uniyversiytetke ainalyp ýlgerdi. Býgingi kýni Núr-Mýbarak  uniyversiytetinde úzyn-yrghasy 450-ge juyq shәkirt bilim aluda. «Toghyz qabat torqadan, toqtysharymnyng terisi artyq» demekshi shetelde diny bilim alyp, erteng elimizge ylang salatyn mýridterden kóri biz osy Núr-Mýbaraktyng týlekterin artyq sanaymyz. Sebebi, Núr-Mýbarak uniyversiytetinde ata-babamyzdyng ústanghan dәstýrli Hanafiya mazhaby boyynsha bilim beru jolgha qoyylghan. Teginde, shetelderde belgili bir merzimge tәjiriybe almasu ýshin nemese ghylymy dәrejeni kóteru ýshin Núr-Mýbarak uniyversiytetining shәkirtterin jiberuge bolady dep oilaymyz. Biraq, onyng ózinde Hanafiya mazhaby órken jayghan elderde ghana oqytugha bolady. Al, Sýnnittik ilimning tysyndaghy nemese radikaldi toptar kóp ornalasqan Iran, IYemen, Aughanstan, Pәkistan, Saud Arabiyasy, BAE sekildi memleketterge shәkirtterding bilim aluyna mýlde jol beruge bolmaydy. Osy shetin mәseleni QMDB údayy nazarynda ústasa eken dep tileymiz.

Dәstýrimiz dinimizge qayshy emes

Segizinshiden, Haq dinmen qauyshqanyna on ghasyrdan astam uaqyt bolghan qazaq halqynyng salt-dәstýrlerin Islamgha qayshy dep biletin elimizde jabayy bir tobyr payda boldy. Islamtanushy Q.Joldybayúly «Din men Dil» atty enbeginde olardyng dauryqpa dýniyelerin din negizderimen teristep bergenimen, búl jamaghattyng basshylary óz aralarynda atalmysh enbekti oqugha tiym salyp, halqymyzdyng salt-dәstýrlerin joqqa shygharuyn әli dogharghan joq. Biylikte jýrgen anabir shinkildek iydeologyna dostarymyzdyng biri baryp jolyghyp «Hanafiya mazhabynda dәstýr dinge qayshy bolmasa, ony ústanudyng islamgha teris esh sókettigi joq» dep aitsa, «Islam kelgen kezde de pútqa tabynushy arabtar sender sekildi «ata-babamyzdyng saltynan aiyryla almaymyz» dep payghambargha qarsy shyqqan» dep des bermeytin kórinedi. «Au aghasy Hanafiya mazhaby boyynsha salt-dәstýrler «fasiyd» (jaman) jәne «sahiyh» (jaqsy) bolyp ekige bólinedi. Qazaqtyng fasid ghúryptary Islamdy qabyldaghan on ghasyrda birte-birte joyylyp otyrghan. Al, býginge jetken salt-dәstýrlerimizding Haq dinge esh alabótendigi joq» dep kórsede, shyndyqty qabyldaugha әlgining moyny jar bermepti. Qúrmetti Haziret, siz qaymaghy búzylmaghan qazaqy ontýstik ónirining tumasysyz. Aytynyzshy, qazaqtyng qay dәstýri Islamgha teris keledi? Qazaqtyng quanyshy sanalatyn jeti atagha deyin qyz alyspau, shildehana, besik toy, atastyru, syrgha taghu, qyz úzatu, kelin týsiru, betashar, qúdalyq, qonys toy, aitys, terme, tolghau, kórisu, selt etkizer, úiqy ashar, bie bau, bәsire beru, bәige, audaryspaq, kókpar t.b. tolyp jatqan salttarynyng qaysysy Haq dinimizge qas. Eger, osy salttarymyzdyng kinaraty bolsa, búrynghynyng moldalary da aitatyn edi ghoy «haram» dep. Búl top  múnysymen qoymay, qazaqtyng dәstýrli әni men kýiin de «biydghat» dep joqqa shygharghysy keledi. Au sonda әn aityp, kýy tartyp, qolyna dombyra men qobyz ústaghan Asan qayghy, Sypyra, Dospambet, Qaztughan, Shalkiyiz, Jiyembet, Marqasqa, Qojabergen, Búqar, Tәtiqara, Ýmbetey, Aqtamberdi, Dulat, Qúrmanghazy, Qazanghap, Dәuletkerey, Sýgir, Shal aqyn, Abay, Shәkәrim, Yqylas sekildi qazaqtyng iyir bútaqty túlghalarynyng bәri adasqan ba? Haziret, osy mәselege Qúdaylyghynyzdy aitynyzshy? «Balaqtaghy bitti syqpasan, basqa shyghady» demekshi, qazaq mәdeniyetin týp-túqiyanymen qúrtyp jibergisi keletin osy bir oghash pikirlerge toqtau salmasaq, erteng qazaqy qalpymyzdan aiyrylyp, opyq jep qalatynymyz aidan anyq. Yaghni, QMDB-nyng pәtua bólimining búl mәselege naqty ýkim beruin súraymyz.

Qazaqstandaghy Islam qanday boluy kerek?

Toghyzynshydan, sayasattanushy A.Sarym aitpaqshy aldaghy qyryq-elu jylda Germaniyany biylep otyrghan «Hristian-demokrattary» nemese Týrkiyanyng basyndaghy islamshyl «Ádilet jәne Damu» partiyasy sekildi Qazaqstanda da islamshyl bir top biylik basyna kelui mýmkin. Býgingi kýni elimizdegi islamdanu ýderisining qarqyndy týrde jýrip jatqanyn eskersek, Aydostyng aitqanyn qúptaugha tura keledi. Biraq, sol kezde elimizde sheshushi róldi qanday baghyttaghy Islam atqarady? Uahabittik baghyttaghy ma, joq әlde, kertartpa qadymy baghyttaghy nemese dәstýrli Hanafiya baghytyndaghy Islam ba? Mine, osy mәselege QMDB-nyng strategiyalyq baghdarlamasy býginnen bastap әzir boluy shart. Haziret, ózinizge mәlim bolghanday, din normalarynyng retteytin ýsh salasy bar. Onyng birinshisi fikh, yaghny amalgha qatysty ýkimder. Búl boyynsha biz on ghasyrdan astam uaqyt boldy Sýnnittik ilimning ishindegi demokratiyalyq prinsipterdi kóbirek jaqtaytyn Hanafiya mazhabyn ústanamyz. Dinning ekinshi retteytin salasy kәlam, yaghni, senim mәselesine qatysty sharttar jýiesi. Búl boyynsha biz aqyldy bolugha ýndeytin Maturidiya mazhabyndamyz. Ýshinshi salagha ahlah, yaghni, adamnyng ishki jan-dýniyesi men minez-qúlqyn retteytin moralidik qúndylyqtar kiredi. Búl boyynsha biz keshegi kýnge deyin sopylyq ilimdi ústanyp kelgendik. Zadynda, halqymyz Haq dinmen sopylyq ilim arqyly qauyshqan edi. Sonau VIII ghasyrdyng ayaghynda búryn Mubaydiya ókili bolghan Ysqaq at-Týrik týrkilerdi soghys maydanynda jenu mýmkin emes ekendigine kóz jetkizip, «Búl halyqqa tek beybit týrde Islamdy moyyndatu kerek» dep ata-babalarymyzdyng Haq dinmen kórkem týrde qauyshuyn qolgha alghan bolatyn. Osy ýrdisti óz dәuirinde «Piry Týrkistan» nemese «Súltani-Arifiyn» ataghyn alghan Qúl Qoja Ahmet Yasauy keng arnada jalghastyrdy. Onyng mýridteri sopylyq ilimdi Orta Aziya men Deshti-Qypshaq, sonday-aq, Anatoliya men Edil búlgharlary arasyna taratyp, Islam dini talay júrttyng ruhaniyatyna ainalghan edi Tipti, Yasauiyding izbasarlary Altyn Orda men Temir memleketining iydeologiyasynyng temirqazyghy bolyp, halyqtyng Haq dinmen susyndauyna ekpindi týrde yqpal etip keldi. Qazaqtyng dýniyetanymynyng sopylyq ilimmen sabaqtasyp ketuine yqpal etken ekinshi bir orden Nahshbandiya bolatyn. Búl qauymdastyq ta halyqty ruhaniyat besiginde terbep, qal-qaderinshe qazaqtyng músylmanshyldyghynyng artuyna óz septigin tiygizip keldi. Qasym hannan bastap qazaqtyng kóptegen handary men keshegi Kenestik dәuirge deyingi halqymyzdyng әigili túlghalary osy tarihattyng mýriydi atandy. Atalmysh eki tarihatty Z.Jandarbek sekildi zertteushiler bir-birine qarsy qoyyp, ótken tarihymyzdaghy keybir qaqtyghystardyng sebebin osydan izdegisi keledi. Rasynda, eki tarihattyng senimdik negizderi men qúrylymdyq jýiesi bir. Ritualdyq ýrdisterining formalyq ereksheligi bolmasa, mazmúndyq túrghydan eshbir qayshylyq joq. Tipti, tarihta da eki qauymdastyqtyng ashyqtan-ashyq jaulasqan kezi bolghan emes. Qayta, Nahshbandiya ókilderi Yasauiya shayhylaryna údayy qúrmet kórsetip kelgen. Osy eki tarihatqa әlem moyyndaghan klassikalyq ghúlamalar da ong kózqaras bildirgen. Býgingi kýnning tasauftanushylary da eki tarihatty batyl (búzylghan) tarihattardyng qataryna jatqyzghan emes. Qazaq tarihynyng sahnasynda búdan ózge HIH ghasyr men HH ghasyrdyng basynda jadidshilder payda boldy. Jadidshilder músylmandyqpen qatar Batystyng dýnieuy ilimin qatar alyp jýrudi jaqtaghan janasha kózqarastaghy ziyalylar edi. Olardyng qataryna Jәngir han, Y.Altynsariyn, Sh.Ualihanov, Hakim Abay, sonday-aq, Álihan, Mústafa, Mirjaqyp, Barlybek, Ahmet sekildi Alash qayratkerlerin jatqyzugha bolady. Asa qúrmetti Haziret, búlardyng bәrin tizbektep otyrghan sebebimiz, bizding ústanatyn Islamymyz qanday bolu kerek degen mәselege qatysty bolyp otyr. Yaghni, bizding Islamymyz fikh boyynsha qazaqy qalpymyzdy saqtaugha mýmkindik beretin Hanafiya, kәlam boyynsha bizdi qúltemir emes, qayta aqyldy bolugha baulityn Maturudiya, ahlah boyynsha, bizdi pәk bolugha ýndep, әuliyelikke jeteleytin Yasauiya men Nahshbandiya, ghylym jәne dýniyelik ister boyynsha ózge júrttan qalys qalmauy ýshin jadidshilderding jolyn ústanuymyz shart. Sonymen Qazaqstandaghy Islam qanday boluy kerek degen mәselede «Hanafiya-Maturidiya-Yasauiya-Nahshbandiya-Jadidizimdi» tútastyqta negizge alsaq, QMDB-nyng aqiqat arnasynan auytqymaytynyna bek senimdimiz.

Qazaqstanda Haq din qazaq tilinde nasihattaluy tiyis

Onynshydan, Qazaqstandaghy Islamnyng tili qazaq tili bolugha tiyisti dep oilaymyz. Teginde, QMDB búl mәseleni biz aitpasaq ta últ mýddesine say ontayly sheship kele jatyr. Degenmen, til mәselesinde keyde kózge úryp kórine bermeytin jayttarda kezigip qalady. Aytalyq, imamdarymyz júma namazda qútpany nege qazaq tilinde de oqymaydy? Búl mәseleni kóterip otyrghan sebebimiz, júma namazdaghy qútpanyng fikh boyynsha mynaday mindetti ýsh sharty bar: Birinshiden, Qúrannan eng keminde bir ayat oqyluy tiyis. Ekinshiden, Payghambarymyz (s.a.u)-nyng hadisterining biri aityluy qajet. Ýshinshiden, dәl sol uaqytta músylmandar ýshin óte manyzdy bolghan mәselege Haq dinning atynan jol kórsetilui shart. Osy ýsh shart qazaqsha aitylmasa, qalyng búqara imamnyng ne oqyghanyn qaydan biledi. Ásirese, ýshinshi shart boyynsha barsha músylman qauymyna tәn bir jayttyng sheshimi aityldy delik, ol arab tilinde aitylsa, ony qaymana qazaq qalay týsinedi? Osy mәsele úghynyqty bolu ýshin qútpanyng arabshasymen birge qazaqshasy da oqylsa eken. Sonday-aq, ózge últtar kóp shoghyrlanghan aimaqtardaghy meshitterde QMDB-nyng jarghysy boyynsha qazaq tilimen qatar, diaspara tilinde de 15 minut uaghyz jasaluyna uaqyt berilgenimen, búl pәtuany keybir meshitter orynday bermeydi. Mәselen, Almatydaghy «Voynah» meshitine (atynyng búlay ataluy da týsiniksiz) jiylghan jamaghattyng 70-80 payyzy qazaqtar bolghanyna qaramastan, júma namaz bastalghangha deyin tek sheshenshe shýldirlegen dauysty estiymiz. Bir qaraghanda úsaq-týiek mәsele bolyp kóringenimen, últ mýddesi ýshin asa manyzdy sanalatyn osy jayttardy QMDB keshiktirmey sheshse eken dep tilek bildiremiz.

Týiin

Biz datymyzdy osy jerden qayyrsaq dep otyrmyz. Sebebi, búlay mәseleni monshaqtap jipke tize bersek, ashy ishekshe sozylyp kete beretini belgili. Haziret, kóterip otyrghan mәselelerdi bәlkim biz aitpasaq ta biletin bolarsyz. Degenmen, últ mýddesine qatysty mәseleler sananyzda jandana týssin degen niyetpen jazyp otyrmyz. Esinizge salmasaq bizge syn, elemeseniz sizge syn bolmaq. Atam Qazaq «Nar jolynda jýk qalmas» deydi. Ózinizdey ghúlama hәm qayratker úldyng últ mýddesi ýshin qaltyqsyz qyzmet etetinine senimdimiz. Tәnir-Taghalam sizge keshegi kýni qazaqtyng sayyn dalasynda muftiy-qazy bolghan Nauan haziret, Maral ishan, Ghúmar Qarash, Saduaqas Ghylmany sekildi ghúlamalardyng jolyn bersin dep tileymiz. Alla alashqa jar bolyp, din aman bolayyq aghayyn!

«Abay-aqparat»