Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 6939 7 pikir 29 Qantar, 2018 saghat 09:51

Qazaqy hidjap

Kýndelik jәne júmysyma qatysty ony-múny jazyp, qaghazymdy qimay, týstikke oray shekege shaqyrghan jerge sәl keshige shyqtym. Terezeden syrtqa qaraghanda mop-momaqan bolyp túrghan dala. Aspan ashyq, aua tap-taza. Biraq aldamshy ekenin sezemin. Yqta túrsang biline qoymaytyn, bildirtpey qarityn, jyluyndy birtindep alatyn ayaz. Jelge búrylsang ghana kýshin angharasyn.

Mening baghytym yq eken. Sonyng ózinde qúlaqshyndy týsire kiyip, bókebayymdy moynyma qos qabattap orap, әbden qymtanghanmyn. Jaghaly qysqa ton jelkeni, keudeni, jauyryndy qorghaghanymen, jambas pen eki sangha sep bolmaydy eken. Búttaghy júqa shalbar men ishtegi júqa termobelie degeniniz, ózderining júqalyghyna úyaludyng ornyna, meni mysqyldap: «IYә, Bolat, qútyr, qútyr!» dep qoyady. Kóshede adam ayaghy siyrek. Bir apta boyy býtkil Soltýsik, Shyghys, Ortalyq Qazaqstandy, tipti odan da keng alqapty qúrsaghan ayazdyng bәsendeuin kýtip, júrttyng kóbi ýiinde otyr. Balalar mektepke barmaghaly tura bir apta.

Jolay kezikken qazaqtyng eki qyzy da bet-auyzdaryn túmshalap alypty. Tek kózderi ghana kórinedi. Alghashqy kezikkeni eresek eken, ayazdy kýni kónilin kótermekke: «Qysqy hijap pa?» dedim. «IYә!» deuge ghana shamasy kelip, kýlip óte shyqty. Tez-tez basyp, barar jerine asyghuda.

Sәlden keyin jolyqqan jas boyjetkenning de móldiregen kózderi ghana jaltyldaydy. Jyly ýiinen shyqqanyna biraz bolghany, boyyn suyq shalghany, tonghany anyq angharylady. Býrsendeuding az-aq aldynda. Men buym búrqyraghan týr kórsetudemin. Myna kisi qalay tonbay kele jatyr dep qaraytynday. Ýiimnen jana ghana shyqqanymdy qaydan bilsin! Jastyghy bar, qatty tonghany bar, oghan әzil aitugha dәtim barmady. Ázilge moyyn búrugha shamasy joq ekeni kórinip túr.

Eki qyzdyng da kiygenderi hijap emes. Kýndelikti zamanalyq kiyim. Tek toqyma sharfpen, oramalmen betterin oraghan. Kórkem de nәzik betterin sәl bolsa da ýsik shalmasyn degenderi ghoy.

Janaghy eki qyzdyng túmshalanghany bar, ózimning baltyrym men sanymnyng tonyp kele jatqany bar qazaqy qysqy kiyimder esime týsti.

Mine, gәp qayda. Qazaq «hijapty» jazda kiymey qysta kiyedi.

Qazaqtyng týlki tymaghy, etek-jeng mol tony, túlyby, keng de syrylghan týie jýn shapany, әsirese, saptama etigi kóz aldyma kele qaldy. Balalyq shaghym sovet ýkimeti әbden en jaylaghan ótken ghasyrdyng 60-70-jyldaryna kelse de, búl kiyimder túrmystan, qoldanystan shygha qoymaghan edi. Mamandyghy veterinar Ayapbergen aghatayym óte úsynyqty boldy. Qysqy-jazghy atqa kiyetin kiyimderi, әbzelderi, at arbasy, shanasy saqaday say túratyn. Auylgha tehnika endep engen 70-jyldardyng ortasy men ayaghyna qaray búlar birtindep qoldanystan shygha bastady. Áueli arba, sodan song shana, odan keyin saptama etik, túlyp kereksizdendi. Jýkpen birge, tósekting artyna salynyp, әr jerde bir shalynyp, ayaqqa oralghy, kózge sýiel bolyp, qstaqtaghylargha jiberilip, aqyry júrnaghy da qalghan joq. Bala kezimde osy kiyimderdi az bolsa da kiyip ýlgerdim. Túlypqa oranyp, kәshauagha da otyratynbyz. Qystaqtargha qonaqqa baratynbyz, ne auyldan on shaqyrym jerdegi temirjolgha baryp, poyyzgha minetinbiz.

...Bir kezderi bizding ýy Arqanyng kindigi Janaarqa audanynyng «Drujba» sovhozynyng ortalyghynda túrdy. Búl jaqynda ghana Erlan Tóleutay móldirete sipattap jazghan auyl. 7-8 klasta oqityn bala kýnim. Qarashanyng ayaghy, jeltoqsannyng basy bolar, әiteuir jerde qar jatqan, ayazdy, jelkem kýnde atpen dalagha mal jayghanym esimde. Kәdimgi mal kezegi. Basta tymaq әlde qúlaqshyn. Ýstimde ton, onyng syrtynda shapan, bútta maqta syrylghan qalyng shalbar, ayaqta saptama etik. Saptama etik tizendi jel men ayazdan jaqsy qorghaydy. Atqa minip týsuding qiyndyghy bolmasa, birneshe saghat boyy anau-mynau ayazyna qynq demeysin. Menimen qatarlasa, Ábdirahman siyrshy siyr jaida. Anda-sanda jaqyndasyp, ony-múnyny әngime qylamyz. Auyldyng ontýstik jaghy. Sarysudyng sol jaghalauy. Auyldan on shaqyrymday jerde Shyghys pen Batysty jalghaytyn temir joldyng súlbasy qarayady...
Alty ailyq qysynda әlsin-әlsin aua rayy búzylyp, tymyq kýngi ýskirik ayazy, ayazy basylghan kezderdegi búrqyraghan borany, sәl jel túrsa, jýrgen izindi joq qylyp otyratyn syrmasy bar Arqa búl. Jaughan qar jerge týspey-aq erip jatatyn jyly kýnderdegi may boranyn aitynyz. Ýstine birden jabysyp, onsyz da qalyng әri biraz salmaghy bar qysqy kiyimdi malmanday su qylyp, zil batpan bolyp iyghyndy basushy edi. Onday kýnderi mal jaylau qanday qiyn. Bir kiygen kiyiming ekinshi kiige jaramay qalady. Týsten keyin basqa kiyim kiiing kerek. Qaytadan qúrghaq ton, syrma shapan, qalyng shalbar tabyla qongy eki talay.

Aldynda ghana ashyq bolyp túrghan aua-rayy keyde kýrt búzylyp, eleusiz ghana syrmadan bastalyp, neshe kýnge sozylatyn borangha úlasatynyn auylda talay kórdik. Aua rayyn boljaugha mәn bermey, jolgha shyqqandardyng ne omby qargha maltyghyp, ne týk kórinbes borandarda adasyp, al keyde dalada ýsip óletini mәlim. Jolaushynyng kóbi astyndaghy atyna senbey, aty bir jaqqa, ózi bir jaqqa tartyp, adasady. Jeter jerine sóitip jete almay qalady. Atyna senip, basyn bos qoya berse, januar ózi alyp-aq keler edi.

Aua-rayyn boljaghysh esepshi emespiz, degenmen kýnning búzylatynyn bayqatatyn kóriner-kórinbes, seziler-sezilmes nyshandar bolatynyn bilemiz. Jasynda shanghymen jýrip, qaqpan qúrghan, ang aulaghan Erlan Tóleutay inim menen góri kóbirek biletin shyghar dep oilaymyn. Meninshe, әsirese, tanghy tymyq aldamshy bolady. Sodan seziktenu kerek. Ishine syr býgedi. Ótken keshte kýnning qalay batqanyn, týnde júldyzdardyng qalay kóringenine mәn bermediniz be, onda aspandy erte túryp barlauynyz kerek. Sәl sekem alsanyz jolgha shyghugha bolmaydy...

Hijap demekshi. Ár jerdin, әr elding kiyim kiyisi klimatqa, aua rayyna baylanysty qalyptasady. Arabiyada qys bola ma, joq pa, bilmeymin, әiteuir hijap kiyetini asqan dindarlyqtan emes, qúm borannan saqtanudyng bir amaly eken anyq. Yaghni, hijap diny emes, últtyq, dәstýrlik kiyim. Bizding eliktegishtigimiz sonday, qysy-jazy bet túmshalaytyn kiyim kiyetinder shyqty. Osynday kiyim pendening dindarlyghyn nyq aighaqtaytyn belgi ispetti... Endi bireulerimiz sonymen kýresemiz. IYә, әrnәrsening bayybyna bara bermey, qazaqtyghymyzdy súiyltyp, ózgenikine orynsyz jerik bolyp jýrgenimizdi bireu sezedi, bireu sezbeydi. Sezgender qauip oilap, uayym jeydi.

IYә, qazaqtyng ta bet-auzyn túmshalap, tek kózin ghana jyltyrata kórsetip kiyinetini bar. Tek qysta, qatty ayazda, boranda sóitedi. Keyde jazdyng aptabynda da anyzaq jelden, susyma qúmnan qorghanu ýshin qymtanugha, bet-auyzdy jabugha tura keletini bar. Áytpese qazaq kóbine jenil de júqa, bastysy atqa minuge, sharuagha jýruge ynghayly, etek-jeni jinaqy kiyingen. Týngi salqyngha, jauyn-shashyngha qajet kiymin attyng qanjyghasyna baylaytyn bolghan. Erkek-әieli, jas-kәrisining eshbiri betin kólegeylemey, júrtqa kórsete, jýzim ashyq, arym taza dep jýretin halyqpyz ghoy.

...Nesin aitasyz, dәl biylghy qysta úzyn ton men saptama etiktin, teriden bolmasa da, jýnnen ne maqtadan syrylghan qalyng shalbardyng joghy ótip túr. Sәndenuding de jóni boluy kerek. Qabat-qabat kiyinseng de, qytay men týrikting kiyimi bizding qysqa búiym bolatyn týri joq. Artymyzdy oilamay, osydan eki-ýsh jyl búryn auyldaghy aghayyngha berip jibergen de ózimiz. Eshkimdi kinәlay almaysyz.

Siz qalay oilaysyz? Kelesi jyldyng qysy qanday bolmaq?

Elimizdegi sәn salasy sheberleri osy jaghyna moyyn búrsa, oilansa! Meninshe, býgingi etikterge almaly-salmaly qonysh, qysqa tondargha almaly-salmaly etek jetispeydi. Atasudaghy Serik molda «Azamattar, tizelerindi saqtandar! Tizelerindi saqtandar!» dep aityp otyrushy edi. Ýlkendi-kishi júrt kýletin. Kimdi kim tyndaghan?! Biz de aittyq. Qoydyq. Áueli úzynsha tondy auylgha berip jibergen qatynymyzgha ie bolyp alayyq!

Bolat Syzdyq

Facebook-tegi paraqshasynan

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279