Mine, memlekettik tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy, kenestik imperiyanyng kóbesin sókken qasiretti de qasterli Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy atalar jyl da tabaldyryqtan attady.

Kommunistik birtútas memleketting ydyrauyna, tiyisinshe, odaqtas respublika tәjin kiygenmen, is jýzinde unitarlyq elding sayasy qúrsauymen shyrmalghan otar aimaqtaryn derbestenuge bastaghan qazaq jastarynyng tarihy qozghalysyna biyl shiyrek ghasyr. «Jana 37-jyl» kórinisteri basylghaly beri  júrtshylyq sonau dýbirli kýnderding sebep-saldary jayynda jylma-jyl sóz etip keledi. Jeltoqsangha jiyrma jyl tolar qarsanda Almatydaghy Respublika alanyna - Kóterilis alanyna! - kireberiste enseli eskertkish boy týzedi. Tәuelsizdikting biylghy mereyli 20 jyldyghymen birge,  Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy da  atalyp ótetinine shýbә keltiruge bolmaydy. Áytse de...

Mine, memlekettik tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy, kenestik imperiyanyng kóbesin sókken qasiretti de qasterli Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy atalar jyl da tabaldyryqtan attady.

Kommunistik birtútas memleketting ydyrauyna, tiyisinshe, odaqtas respublika tәjin kiygenmen, is jýzinde unitarlyq elding sayasy qúrsauymen shyrmalghan otar aimaqtaryn derbestenuge bastaghan qazaq jastarynyng tarihy qozghalysyna biyl shiyrek ghasyr. «Jana 37-jyl» kórinisteri basylghaly beri  júrtshylyq sonau dýbirli kýnderding sebep-saldary jayynda jylma-jyl sóz etip keledi. Jeltoqsangha jiyrma jyl tolar qarsanda Almatydaghy Respublika alanyna - Kóterilis alanyna! - kireberiste enseli eskertkish boy týzedi. Tәuelsizdikting biylghy mereyli 20 jyldyghymen birge,  Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy da  atalyp ótetinine shýbә keltiruge bolmaydy. Áytse de...

Tayauda Almaty qalalyq әkimdigi 17 jeltoqsangha oray dәstýrli «dóngelek stol» ótkizgen-di. Negizgi bayandamany Tarih institutynyng diyrektory jasady. Ol institut әzirlegen «Qazaqstan tarihynyn» 5-tomy jaqynda ghana jaryqqa shyqqanyn, tomnyng 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyn arqau etken júmystardy saraptaumen bastalghanyn ayan etti. Oqighagha bagha beruding qiyn ekenin, sol kýnderi ózining jaqyndarynyng da japa shekkenin әngimeledi. Odan keyin sóileushiler, negizinen jeltoqsanshylar, kóterilisting әr qyryna toqtaldy. Jeltoqsanshylardyng qúqyqtyq jaghdayyn naqtylaugha qyzmet etetin jana zang jobasyn jasau mәselesi naqty qolgha alynghany aityldy. Aldaghy shiyrek ghasyrlyq datagha deyin Jeltoqsangha sayasy bagha beriledi dep ýmittenetinderin jariya etti.

Degenmen, bayandamagha baylanysty mening kónilime oralghan kýdik seyilmedi. Sondyqtan da sóz alyp, jeltoqsanshylar kýtken sayasy baghanyng osy jiyrma bes jyldyq kezinde de berile qoiy neghaybyl ekenin aityp, kýmәn keltirdim. Óitkeni, elimizdegi tarihy zertteulermen birden-bir týbegeyli shúghyldanatyn, tәuelsiz Qazaqstan tarihyn shiyrek ghasyrdan beri jazyp kele jatqan ghylymy mekeme, bayandamashynyng aituyna qaraghanda, Jeltoqsandy әli oqigha dep sanaydy, oghan әli ghylym tilimen tiyanaqty bagha bermegen. Osy uaqytqa deyin qalyptasqan qoghamdyq pikir boyynsha, Jeltoqsan kóterilisi otarlyq dәuirdegi últ-azattyq qozghalystyng songhy, sheshushi serpilisi ispetti baghalanatyny belgili. Al újymdyq «Qazaqstan tarihy» kýni keshe shyqqan arnauly tomynda sol kezendi arnayy qarastyrghanmen, ony óz atauymen atamaghan. Endeshe búl, kezinde biyleushiler búzaqylyq kelensiz oqigha retinde betke basqan sonau ereuilden beri 24 jyl ótse de, oghan sayasy bagha beruge  negiz bolatyn ghylymy túghyrnama jasalmaghanyn kórsetedi emes pe? Demek, 2010 jylghy irgeli resmy ghylymy enbekte dәl anyqtama berilmegen, mәn-maghynasy aiqyn tújyrymdalmaghan  Jeltoqsan kóterilisi sayasy baghasyn 2011 jyly ala qoyy ekitalay-au degen kýdik óz-ózinen tuyndaydy... Kezinde tarihshy Bekmahanov bir ózi-aq Kenesarynyng últ-azattyq qozghalys kósemi ekenin dәleldeytin irgeli monografiya jazghan, ras, ony metropoliya keri baghalady, sebebi biz otar el ahualynda edik. Endi she? Qazir biz tәuelsiz memleketpiz. Alayda elimizding resmy újymdyq ghylymiy-tarihy mekemesining jekelegen zertteushiler әldeqashan dәleldegen shyndyqty rastay almay otyrghany qalay? Ghasyrlargha sozylghan últ-azattyq qozghalystyng jenisti shyny bolyp tabylatyn Jeltoqsan turaly әdil de dúrys tújyrymdama jasauda nelikten dәrmensizdik tanytuda? Meninshe, shiyrek ghasyrlyq qaraly-saltanatty kýnge deyin búl mәseleni qalay dúrystaugha bolatynyn osynau ghylymy mekemening shúghyl oilanghany jón...

Mening osy pikirlerimnen keyin bayandamashy qayta sóz aldy, oqighany kitapta tap solay - últ-azattyq kóterilis dep baghalaghandaryn, ony bayandamasynda kórsetkenin (men andamasam kerek), 5-tomgha tap solay jazghandaryn aitty.

Búl habargha otyrghandar týgel riza boldy. Jeltoqsanshylar qatarynda biz de qol soqtyq...

***

Áriyne, múnday mәlimdemeden keyin QR Bilim jәne ghylym ministrligi, Ghylym komiyteti, Sh.Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty, Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya instituty atynan 2010 jyly jaryqqa shyqqan irgeli «Qazaqstan tarihynyn» 5-tomyndaghy Jeltoqsangha qatysty ghylymy tújyrymdarmen tikeley tanysyp bayqaugha asyqqanymyz týsinikti bolsa kerek. Tek, ókinishtisi, kitapty oqy kele, lapyldaghan kónilimiz su sepkendey basyldy. Jasyratyn nesi bar, ony qúddy markstik-lenindik әdistememen qarulanghan kenes tarihshylary jazghanday әser qaldyrdy...

«Qazirgi Qazaqstan» dep atalghan 5-tomda Jeltoqsan jayy eki jerde sóz bolypty: «Qazaqstannyng qazirgi zaman tarihynyng tarihnamasy men derekteri» bólimining «Tarihnama» atty 1-tarauynda Jeltoqsandy zerttegen enbekterdi sholghan ýsh bet (19-21-bb.), «Qazaqstan tәuelsizdik alu qarsanynda» degen 1-bólimning «Kenestik qogham daghdarysynyng terendey týsui» atty 2-tarauynda bolghan oqighalardy hronologiyalyq retpen bayandaghan bes bet   (90-95-bb.) bar.

19-bette: «Qazaqstannyng qazirgi zaman tarihynda 1986 jylghy jeltoqsan oqighalary erekshe oryn alady, búl oqighalargha múraghat derekteri boyynsha 60 mynnan astam adam qatysty, 8 mynnan astam adam qamaugha alyndy, 200 qatysushy sottaldy, bir jarym mynnan astam  adam qughyn-sýrginge úshyrap, әkimshilik jazalaugha tartyldy. Qanshama jas qyrshyn qaza tapty», - degen habarlama keltirilgen. Odan әri: «Kezinde Parlamentting arnauly  komissiyasy 1986 jylghy jeltoqsan oqighalarynyng sebebin zerttep, zardaptaryna taldau jasady. Alayda búl oqighalar otandyq ghylymda әli layyqty kórinisin tapqan joq», - dep bir týiindeledi. Nazar audarynyz: «búl oqighalar» sodan beri 24 jyl ótse de, «otandyq ghylymda әli layyqty kórinisin tapqan joq»!

20-bette: «Almatynyng alanynda bolghan oqighalargha» «sol kezdegi partiya basshylyghy» bergen «bastapqy baghany teriske shygharugha mýmkindik» tughanda, 1997 jyly shyqqan «1986 jyldyng jeltoqsany: daqpyrt pen shyndyq» degen «kólemi shaghyn, alayda manyzdy» enbeginde akademik M.Q.Qozybaev «osynau tarihy oqighagha janasha qarap, ...bolghan oqighany túnghysh ret «jeltoqsan kóterilisi» dep atap, oghan shynayy taldau jasay bildi», - delingen. Biraq osydan on ýsh jyl búryn: «1986 jyldyng jeltoqsanynda últ-azattyq qozghalysy óz damuynyng jana kezenine ayaq basty. Ol Odaqtyng ydyrauymen jәne respublikalardyng egemendik jariyalauymen ayaqtalghan tútas bir tarihy belesting bastauy boldy», - dep qorytqan M.Q.Qozybaevtyng tújyrymyn býgingi újymdyq avtorlardyng tәuelsiz el ghalymdaryna layyqty dengeyde tiyisinshe damyta da, tiyanaqtay da almaghany bayqalady. Olar jastar qozghalysynyng jer-jerde óristep, jappay sipat alghanyn eskermey, tek Almatyda bolghan ahualdy ghana qarastyrady, әri ony  kóbine «jeltoqsan oqighalary» dep baghalaugha beyim túrady.

Újymdyq  avtorlar: «Qazaq jastary 1986 jyldyng jeltoqsany kýnderi ondaghan jyldar boyy ýstemdik qúryp kelgen totalitarlyq rejimge batyl qarsy túrdy, sóitip búrynghy KSRO kenistiginde últtyq-demokratiyalyq qozghalysty damytugha ólsheusiz ýles qosty. Oqigha basqa halyqtargha qarsy baghyttalmaghan-dy, búl eldegi eki kýshtin: buyny qatpaghan demokratiya men ol kezde qylyshynan qan tamyp túrghan әkimshil-әmirshil jýiening túnghysh qaqtyghysuy bolatyn» (93-b.), - dep tújyrymdaydy. Tek búl, shyndap kelgende, osydan jiyrma shaqty jyl búryn Shahanov komissiyasy bergen bagha... Sonday-aq, 654-bettegi «Hronologiyalyq kórsetkishte» Jeltoqsan kóterilisine bar bolghany: «1986 j., 17-18 jeltoqsan - Almatydaghy jastar men studentterding KOKP men Kenes ýkimetining últtyq sayasatyna qarsy jappay tolqulary» degen anyqtama berilgen...

***

Bizding kýtkenimiz ne edi? Áriyne, Jeltoqsannyng naqtyly sayasy sipatyn ashatyn әdil ghylymy bagha. Otandyq ghylym, tәuelsiz elding tarih ghylymy jan-jaqty dәleldep, qorytqan ghylymy dәiek. Osy rette ótken tarihymyzgha bir sәt kóz jýgirteyikshi... KSRO degen ortaq shanyraghymyzdyng Tәuelsiz Respublikalar Odaghy bolugha tiyis әuelgi mәrtebesi saqtalmady: qatang bir partiyalyq ortalyqqa baghyndyru arqyly ol jana imperiyagha ainaldyryldy. Respublikalar aldamshy da astarly iydeologiya arqyly jana otar dengeyine týsirildi. Tiyisinshe, elimizde últ-azattyq qozghalys is jýzinde tolastaghan joq: últ mýddesin kózdeytin oilar astyrtyn da, rúqsat etilgen auqymda da týrli qarqynmen damyp jatty. Sonyng nәtiyjesinde halyqtyng últtyq sanasy ósti, aqyry, jaghday ushyqqanda, búrq etip, últ-azattyq kóterilis tútandy. Mine, osy jәitter «Qazaqstan tarihynda» ghylymy týrde tiyanaqtalyp kórsetilse dep edik. Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy degen әdemi atauy bar Imperiyany tútastandyrghan kommunistik rejimning qazaqtardy otar qúldary dengeyine týsirip, basyp-janshuy - býginde tarih sahnasynan ketken ókimetting memlekettik qylmysy ghoy, sony ghalymdarymyz atalghan irgeli tarih kitabynda siyrqúiymshaqtatpay, ghylymy jolmen әshkerelese dep tilep edik. Alayda búl ýmit aqtalmady.

Osydan baryp mynanday saual eriksiz oigha oralady: ghylymy dәiegi jasalmasa - bizdin  ókimetimiz sayasy bagha  bere qoyar ma eken?

Ne isteu kerek? Shúghyl arnayy komissiya qúrudy súrau kerek shyghar? Álde, Jeltoqsan jayy eki mýshel uaqyt boyy jan-jaqty aitylyp kele jatqandyqtan, tiyisti sayasy baghany Jogharghy Biyliktin, aitalyq, Parlamentting ózi-aq berer me eken? Al núsqau kýtip otyrghan ghylym, bәlkim, biylik tarapynan berilgen baghany dәiekteytin qomaqty ghylymy enbegin sodan keyin  jaza jatar... Eski zamanghy әdetinshe... Ókinishti-aq, әriyne...

Álde otandyq ghylym tútqasyn ústaghandar osy ózekti mәselege qatysty  kemshilikterin moyyndap, shúghyl  da batyl әreket jasar ma eken?

Qalay bolghanda da, jeltoqsanshylar ýmiti, halyq ýmiti aldanbauga tiyis. Óitkeni búl tәuelsizdigimizdi nyghaytyp, bayandy ete týsu ýshin kerek.

«Abay-aqparat»