Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 2932 0 pikir 6 Qantar, 2011 saghat 19:10

Kәmshat Tasbolat. 2011 jyly qazaq internetining dýmpui bola ma?

Tәuelsiz zertteu kompa­niyalarynyng mәlimet­terine sensek, 2010 jyldyng qorytyndysy boyynsha Qazaqstanda internet qoldanushy­larynyng sany 4,3 mln halyqty qúraghan, búl degeniniz el halqynyng 26,5 payyz ýlesi. Búl kórsetkish 2009 jylmen salystyrghanda elimizde internet qoldanushylar sanynyng 30 payyzgha artqanyn kórsetedi. El azamattary­nyng 94 payyzy internetti aiyna birneshe ret, ne odan da jiyirek qoldanatyn kórinedi.

Tәuelsiz zertteu kompa­niyalarynyng mәlimet­terine sensek, 2010 jyldyng qorytyndysy boyynsha Qazaqstanda internet qoldanushy­larynyng sany 4,3 mln halyqty qúraghan, búl degeniniz el halqynyng 26,5 payyz ýlesi. Búl kórsetkish 2009 jylmen salystyrghanda elimizde internet qoldanushylar sanynyng 30 payyzgha artqanyn kórsetedi. El azamattary­nyng 94 payyzy internetti aiyna birneshe ret, ne odan da jiyirek qoldanatyn kórinedi.

Búl zertteulerdi «ICT-Marketing» tәuelsiz zertteu kompaniyasy (www.ictm.kz) jýrgizipti. Nәtiyjening dәldigi ýshin qalalyq jәne auyldyq jerlerde anketalyq saualnama jýrgizilgen kórinedi. Jalpy, «2010 jyly halyqqa internet qyzmetin kórsetu salasy qarqyndy damyghan» degenge sayady zertteu nәtiyjesi. Mәselen, qalalyq jerlerde jasy 16-daghy jәne odan asqan azamattardyng 41 payyzy, al auyldyq jerlerde 19 payyzy inter­netti qoldanady eken. Al halyq sany 70 myndyq nemese odan da kóp qalalardyng ishinde internet qoldanushylar 16-24 jas aralyghynda 66 payyzdy, 25-44 jas aralyghynda 52 payyzdy qúraydy. 45-54 jas aralyghyndaghy azamattardyng 35 payyzy internetti qoldansa, 55 jas­taghy jәne odan asqan azamattardyng tek 10 payyzy ghana ghalamdyq jelini qoldana alady eken. El azamattarynyng basym bóligi ghalamtorgha kompiuter nemese noutbuk arqyly shyghady. Qaltafon arqyly internetti qoldanushylar sany 12 payyz ghana.
Bir aita keterligi, 2009 jyly Qa­zaqstan halqynyng nebary 3,16 miyl­liony ghana internetti qoldanghan eken. Zertteuler jyl ótken sayyn qalalyq jәne auyldyq jerlerde jeke kom­piuterlerimen qamdanyp, internet jelisine qosylyp jatqan otbasylar sanynyng artyp kele jatqanyn kórsetedi. Eger 2009 jyly halqy 70 mynnan asatyn qalalyq jerlerdegi otbasylardyng 47 payyzy jeke kom­piuterge qol jetkizgen bolsa, 2010 jy­ly búl kórsetkish 55 payyzgha deyin artqan. Al noutbuktary bar otbasylar sany 2009 jylghy 7 payyzdyq mejeni artta qaldyryp, 12 payyzgha deyin ós­ken. Búl tústa 2009 jyldyng qarasha­synda tiyisti qalalyq jerlerde inter­netti halyqtyng 26 payyzy qoldansa, 2010 jyldyng qarashasynda búl kórsetkish 33 payyzgha deyin artqan.
Bayqap qarasaq, aituly zertteuler әli de auyldyq jerlerge ghalamtordyng tolyqtay jetpegenin kórsetip otyr. Búl tústa qazaq internetinin, onyng ishinde qazaqsha sayttar men blogtardyng damuy qanday dengeyde degen saual tuyndaydy. Jalpy, qazaqsha sayt­tardyng oqyrmandary tek auyldarda ghana ma? Olargha súranys qanday? 2011 jyly qazaq internetin ne kýtip túr? Búl jayly sarapshylarymyz oy tolghaydy.

Serikqazy Kәkibalanov, «Qazaq interneti» qoghamdyq birlestigining bas diyrektory: Internet - ýlken iydeologiyalyq qúral
- Jalpy, býgingi tanda el halqynyng 47 payyzy auylda túrady. Olar internetti paydalanbaq túrmaq, atyn da bilmeydi. Mysaly, iri qalalargha júmys izdep kelgen, qúrylysta jýrgen azamattardyng internetke uaqyty da joq. Áriyne, salany damytu ýshin memleket tarapynan qoldau mindetti týrde qajet. Tipti, biznesting ózi mem­lekettik qoldaudy qajetsingende, iyn­ternetke múnday qoldau qajet emes deu dúrys emes.
Internet ýlken iydeologiyalyq qúral bolghandyqtan, ony dúrys paydalana bilgen jón. Eng aldymen, ol ýshin iyn­ternet tilin memlekettik tilge búru qajet. Ókinishke qaray, býginde qazaqsha internetti qalyptastyryp, damytugha jekelegen adamdar nemese keybir últtyq-patriottyq úiymdar ghana atsalysyp jýr, al biylik pen biznes tarapynan salagha qoldau joq dese de bolady.
Tayauda «Qazaqstan internet qauym­dastyghynyn» basshysy Shauqat Sabiy­rov bir súhbatynda: «2011 jyly Mәdeniyet ministrligimen birlesip, qazaqsha internet-jobalarymen dýmpu jasaymyz» depti. Kim biledi, mýmkin dýmpu bolatyn da shyghar... Áytse de, qazirgi tanda qazaqsha internet biren-saran saytty aitpaghanda, negizinen blogtar arqyly ghana damuda. Olardy da jýregi qazaq dep soghatyn azamattar ghana oqidy. Qúdaygha shýkir, onday azamattar barshylyq. Soghan qaraghanda, negizinen qazaqtildi auditoriya qalyp­tasqan, tek olargha úsynatyn sayttar men portaldarymyz bolmay túr.
Shyny kerek, qazaqsha sayttardy kóbine jastar oqidy. Al ziyaly qauym ókilderi internet týgili, kompiuterden alysta jýretin siyaqty. Áriyne, barlyghy demeymin, biraq kópshiligi ghalamtorgha jaqyn emes. Jogharyda aitqanymday, blogtar jaqsy damyp keledi. Al sayt­tardy kontent jaghynan da, tehnikalyq jaghynan da jetildiru qajet.
- Al nege qazaqtildi internet qol­danushylaryna qatysty naqty zert­teuler joq?
- Oghan zertteu jasamay jýrgen ózimiz kinәlimiz. Áriyne, múnday zert­teulerding qajettiligi zor. Son­dyqtan bolashaqta osy tektes zertteuler jýr­gizu jospary bar. Tek kýibeng tirlikpen qol bosamay ketedi emes pe?!

Serik Múrathanúly, injener: Qazaqsha internetting damu dengeyi әrqily...
- Qazaqsha internet qoldanushylary kóbine әdebiy-shygharmashylyq salagha qatysty portaldar men blogtar ashumen shektelip otyr. El halqynyng 26,5 payyz ýlesi internet koldanady desek, olar­dyng kóbinese Reseyding sayttaryn (onyng ishinde «Moy miyr», m-agent siyaq­ty әleumettik jelilerdi) baylanys qúraly retinde paydalanady.
Qalalyq jerlerde internet birshama auqymdyraq qamtylghanymen, audan, auyldyq jerlerdi internet tolyqtay qamtymay otyrghany jasyryn emes. Múnyng saldarynan qazaqtildi túty­nushylar internetke qol jetkize almay otyr. Qazaq tilinde әdeby sayttar men blogtar barshylyq. Tek halyqtyng kýn­delikti ómirine qajetti tehnikalyq salalargha qatysty materialdar, den­saulyq saqtau isine baylanysty aqpa­rattar nemese zannamalyq kenester, tipti qazaqsha jarnamalar da joqtyng qasy.
Mәselen, Japoniyada kez kelgen japondyq óz ana tilinde ózine qajetti materialdy internetten izdep taba alady jәne internetti senimdi ke­nesshisi retinde paydalanady.
Al Qazaqstanda qazaq interneti búl talapqa jauap bere almaydy. Sondyqtan qazaq interneti turaly tolymdy pikir aitu әli de erterek dep oilaymyn.

Esengýl Kәpqyzy, «Minber» jurnalister ortalyghynyng jetekshisi: Mobilidi internetting mýmkindigi shekteuli
- Qazaqstanda internet qoldanushy­larynyng sany artqan bolsa, ol mobilidi telefondar esebinen kóbeyip otyr. Al mobilidi telefon Qazaqstannyng bar­lyq aimaghyna jetti dese de bolady. Osy túrghydan alsaq, býgingi internet qoldanushylary negizinen «Moy.mirda» hat almasyp, «Feysbuk» siyaqty әleu­mettik jelilerdi paydalanushylar ghana. Olar naqty internet «ónimderin» - internet-gazetteri men internet-ra­diolaryn qoldanushylar emes. Búghan mobilidi internetting mýmkindigi shekteuli. Aqiqat bir nәrse bar: auylgha internet jetken joq. Auyl týgili, audan ortalyqtarynyng ózinen sabylyp jýrip internetti әreng tabasyn. Múnyng basty sebebi - internet baghasynyng qymbattyghy, auyldaghy qarapayym túrghyn ýshin aiyna 4500-5000 tengeni internetke tóleu auyr salmaq. Al qazaq internetin qoldanushylardyng basym bóligi auylda túrady. Olargha qazaq gazetteri de jetpeydi. Sol qazaq basylymdarynyng oqyrmandary siyaq­ty internet oqyrmandary da alys auyldarda әli de órkeniyet kóshine ilese almay keledi.
«Minber» internet-saytynyng kýn­delikti statistikasyna qarasaq, orta eseppen oghan kýnine 1000 adam kiredi. Eger auylda internet bol­ghanda, biz­ding saytty tútynushylar sanynyng búdan da kóp bolaryna senimim mol.

«Ayqyn» gazeti

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333