Qaptaghan qara nópir qauymmen siresip, synalanyp qalghan qaraghayly alqaptyng etegindegi kósilgen kógildir alanqay býgin bir bólekshe tym-tyrys; Árkim óz jýregining lýpilin ózi tyndaghanday, tek qana bir nysanagha - anau jap-jasyl shyrshamen kómkerilgen sahara sahnanyng qaq ortasyna baryp jayghasa bergen jigitke, әlde birdeneni zarygha kýtkendey, bar zeyinderimen kóz almay tesile qarap qalghan...

Sonan, dombyrasynyng qúlaghyn kýilep alghan ol qaghyp-qaghyp jiberip:

«Áset te, Birjan da emes, Qúrmanbekpin,

Keledi óz túsymda dumandy ótkim.

Adammyn, jasamaqpyn adamsha ómir,

Qorqugha, qorlanugha tughan joqpyn». - desin!

Osydan túp-tura 24 jyldyng aldynda Sarybúlaq saharasynda úlan-asyr duly dýbirmen ótip jatqan Altay elining Besinshi kezekti Aqyndar Aytysynyng bir sәtinde endi-endi qyryqty qyrqalap bara jatqan búl jigit aghasy sharshy topqa osylay dep ýn qatty.

Qaptaghan qara nópir qauymmen siresip, synalanyp qalghan qaraghayly alqaptyng etegindegi kósilgen kógildir alanqay býgin bir bólekshe tym-tyrys; Árkim óz jýregining lýpilin ózi tyndaghanday, tek qana bir nysanagha - anau jap-jasyl shyrshamen kómkerilgen sahara sahnanyng qaq ortasyna baryp jayghasa bergen jigitke, әlde birdeneni zarygha kýtkendey, bar zeyinderimen kóz almay tesile qarap qalghan...

Sonan, dombyrasynyng qúlaghyn kýilep alghan ol qaghyp-qaghyp jiberip:

«Áset te, Birjan da emes, Qúrmanbekpin,

Keledi óz túsymda dumandy ótkim.

Adammyn, jasamaqpyn adamsha ómir,

Qorqugha, qorlanugha tughan joqpyn». - desin!

Osydan túp-tura 24 jyldyng aldynda Sarybúlaq saharasynda úlan-asyr duly dýbirmen ótip jatqan Altay elining Besinshi kezekti Aqyndar Aytysynyng bir sәtinde endi-endi qyryqty qyrqalap bara jatqan búl jigit aghasy sharshy topqa osylay dep ýn qatty.

Yapyrym-au, búl qanday jalyn? Jan týbinde tynyp jatqan búla sezimining әlde bir ereuil ruhtyng kýshimen búlqynyp shyghyp, buyrqana tolqyghany ma? Joq әlde, alys shappas úshqyrlyqtyng әudem jerlik ap etpedegi dyzyly ma? Áytpese, Áset kim edi? «19 ghasyrdyng songhy shiyregi men 20 ghasyrdyng bas sheninde arghy-bergi bette birdey aitys ónerining jalynyn laulatyp, ýzdik ónegesin kórsetken әidik aqyn» emes pe edi. Birjan kim edi? Bayaban Orta Aziya dalasyndaghy súrapyl aitystyng ýlgisi retinde tanylghan әigili Birjan-Sara aitysynyn» bas geroyy emes pe edi. Búlarmen iyq tirese qoyar osy zamanda kim bar deysyn. Kýlli qazaq aitys ónerining qos shyny ispetti manghaz qasqayyp túrghan osynau qos alypqa kýni býgin tamsanyp, aitysytyng shyrqau biyigin osylarmen ólshep jýrmeymiz be, biraq, myna jigitting jalyny bólek, ýni qatan, desi kýshti. Jasu, jasqanu degennen mýldem aulaq, әnsheyin, salghan jerden «Áset te, Birjan da bolmaymyn», «óz biyigimdi jasaymyn» deydi. Sonsyn, qorlanyp-qorqyp, jaltaqtap-qaltaqtap, qoyan tirlikpen kýn keshudi jany qalamaydy. Ómir boyy anasynyng aq uyzymen daryghan ónerimen dumandatyp, adamsha jasap, halyqtyng mәdeniyetin qordalandyrugha baryn arnamaq.

Azamaty tizgin júlqyp, «bolamyn» dep túrsa, halqy qalay ghana jelep jebemeydi, satyrlaghan shapalaqpen kómip túryp, osy bir kógildir kóz tyghyrshyqtay qara úlyna aq jol tiledi, ýlken ýmit artty, basyn qoya berdi...

Sonan beri 24 jaz ben 24 qystyng jambasy jasyryldy. Júmyr jerding qoyny-qonshy joyqyn ózgerister men tolaghay tabystargha toldy. Kózqaras janardy, kóz aya kenidi, iydeiya somdaldy, óris ashyldy, kimning kim bolaryna, qanday enbek jarataryna uaqyt ghana tóreshi  eken. Sol bir jyldaghy jay ghana qajettilik ýshin yldaldalap ilgerley salghan kók jasandaghy ayaday sahnada túryp, biraq, alyp qashqan asau sezimmen jar salghan әlgi qara úl, býgin mine óz biyigin de jasap ýlgerdy,  qazaq Aytys ónerine taghy bir biyik qosyldy. Múnyng aty «Qúrmanbek biyigi». Ol endi «Áset te, Birjan da emes»,  tek ózi. Áne, jeke dara shauyp barady, biraq, kómbege әli alys, shapqan sayyn ekilene týsedi...

Sel sezimning serisi, sanlaq aqyn Berdibek Qúrjyqaev bir aitysa da biregey shyndyqty aitty:

«Shabyty úshqyr shapshang ýirek súqsyrdan,

Kómeyinde kók doly bir kýsh túrghan.

Qúrmanbektey qausyrma jaq qazaqtyn,

Aqyny bar aidagharday ysqyrghan».

Osy tórt jolda Qúrmanbek Zeytinghazyúlynyng aitys aqyny retindegi bar bitimi menmúndalap túr. "Kómeyindegi doly kýsh" - aqynnyng oilylyghy da, "qausyrma jaq" - onyng sheshendigi.

Suyryp salma jasampazdyq - aitys aqynynyng tabighatyna bitken qasiyet. Búl qasiyet darymaghan jerde, aqynnan ýlken nәrse dәmetu tym artyq. Al úshqyr shabyt - suyryp salmalyqtyng bastau kózi. Shabyt joqta, aqyndyq tabys joq. Áriptespen aitysqannyng jóni osy dep terenge tartpay, jenil qarpyp, san-saqqa ketip, әr shópting basyn shalatyndardy endigәri ýkileuding reti joq. Halyqtyng aqynnan súraytyny - dәuir talap etip otyrghan manyzdy súraqtagha kórkemdik óremen jauap qaytaru, kónil bólip kóksep jýrgen mәselelerding shiyesin tabu, ortagha salar oy aitu. Qúrmanbekting ústanghan joly osy. Jayshylyqta ómirden, qoghamdyq ortadan, adamdar ara qarym-qatynastan týigenderin oy elegide qortyp, iydeiyalyq dayyndyqpen jýredi. Bylaysha aitqanda, ol ýlken shabyttyng aqyny, tolghanbay, tebirenbey túryp әripteske betaldy «sóz salmaytyn» kisi. Qaysy ólenin oqysang da zәredey jasandylyq pen jattandylyqtyng qylpyn anghara almaysyn, bәri de sol sәtting ózinde tuyp, әriptesting jýreginde jol tauyp jatady. Sonsyn, ony tyndaghan sayyn terendep, terendegen sayyn jelpinip, aqyngha degen tanghalysyng men tamsanysyng eselep artyp otyrady, aqynnyng búl jaghyndaghy ereksheligi kóbinese qarsylasynyng qoyghan júmbaqtaryna qolma-qol qaytarghan jauaptarynan aiqyn kórinedi.

1985 jyly Ýrimjide Qytay folklorshylar qoghamynyng ghylmy bas qosuy ótti. Mәjilisting úsynysymen Qúrmanbek kónekóz әriptesi Jamalqanmen sóz saysyty. Aytystyng basy eki әriptesting bir-birin maqtauymen jaybyraqat bastaldy da, sony kilt shiylenisip, júmbaq tabysugha auysty. Búl aqynnyng jalpylyq bilim dengeyi syngha týser sәt edi. Sonda Jamalqan:

«Júmbaq tilmen qoyayyn sózding jayyn,

Tatymdyraq bir jauap bershi maghan.

El múrasy keshegi asyl ainan,

Sóz qozghayyn azyraq osy jaydan.

Aytyspasaq kónilimiz kónshimeydi,

Búl aitysytyng shyqty eken basy qaydan?»

Degen "basy biteu" bir saualdy qoyyp qaldy. Aytys zertteuining basy-qasynda jýrgen mamandardyng ózi tiyanaqty bir sheshimge kele almaghan búl jaygha Qúrmanbek ne desin? Ghylmilyqty talap etetin kýrmeui kóp  kýrdeli dýnie ghoy. Biraq әriptesting qaryzy odan qiyn, qalayda birdene aityp ilandyru qajet. Shabytty aqyn beyne Berdibek aitqan «súqsyrdayyn» esh irkilmey lypylday jónelgen:

«Áry degen qyz bopty jas jamaly,

Óz túsynan óneri asqan ary.

«Ayt degening aitayyn әri-ayday...»

Depti jigit qiylyp qas-qabaghy.

«Qaydan seni bileyin, boyday talay...»

Depti qyz bolmaghan song basqa amaly.

Áli kýnge múra bop jalghasyp jýr,

Osy aradan búl aitys bastalady».

Múndayda aq jal aqyn Jamalqannyng da ýdete týsetini bar, әriptesti art-artynan soqqylap, ary qaray synalap tastaydy. Egerde oy órisi tarlau bireu bolsa, tótep bere almay «qol kóteredi». Endi ol Qúrmanbekti myna qyryna aldy:

«Men seni qyran deyin qyraghy shyn,

Qiyrgha tura tartyp shygharmysyn.

Jerdegi jeti joqty birden-birden,

Áriptes, týsindirip shygharmysyn?»

Qúldilap qúlap aghatyn bir sular bolady, qansha bógseng de des bermey jónkilip beretin. Qúrekendi dәl osynyng ózi deysin:

«Qalqatay súrauynnyng qatesi joq,

Kýieuding qayyn júrtta batasy joq.

Ejelden qústa sýt joq, jylqyda ót joq,

Itterding syilasatyn atasy joq.

Oylasang su bitkennin  sýiegi joq,

Toqtausyz soqqan jelding tiyegi joq.

Tasqa tamyr bitpegen ósimdiktey,

Búl sheshuim shyqty ma jýieli bop?»

Jan-jaqtyng qysymy jan alqymdap túrghan qysyltayang sәtte, qiuasyz  qoyylghan saualgha  qolma-qol jauap qaytaryp kóriniz qane.

Áriyne, óreli aitys qos aqynnyng ortaq enbegi. Bir jaghy myqty, bir jaghy osal aitystan sara tuyndy shyqpaydy, tipti ony jendi-jenildi dep jiktep jatudyng ózi bas artyq sharua. Zerttushiler  «Birjan-Sara aitysyn» qazaq aitysnyng shoqtyghy, dep qaraydy. Rasynda solay. Múnyng osynday shoqtyqty boluy eki aqynnyng oiynyng kendigi men biligining terendiginde jatyr. Osyghan úqsas Jamalqan da er jigittyng ary jaghyn  synar kýrmeuli saual qoymaghan bolsa, bәlkim, Qúrmanbekting de múnday óreli jauaby tumas edi. Aq iyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng «Óleng degen tumaydy jayshylyqta, Óleng degen tulaydy qayshylyqta» deytini de osydan. Osynday ýlken oy tartysynda suyrylyp shyqqan aqyndy ghana shynayy aqyn, deydi halyq. Demek Qúrmanbek pen Jamalqandy osy zaman aitysynyng serkeleri deuge bolady, sol  ýshin de olar keyingi buyn jas aqyndardyng «atasy» men «apasy» bolghan da, әr jolghy jyr sayystarda olardyng esimderi bar aqynnyng ólenine arqau bolyp jatady.

Albatta, Qúrmanbek qoyghan kýreli saualdargha Jamalqan da irkilmey jauap qaytaryp, daraboz talantyn әigiledi.

«Jauabyng talabyma tatyghanday,

Bolady múnan artyq aqyn qandey?!

Bermedi qolgha tizgin dep otyrsyn,

Qúreke sen de súra qapy qalmay». Bizding qazirgi keybir jas aqyndarymyz arasynda, júmbaqqa jamalqansha osylay dep tilenip túryp jauap qaytarghandy qoyyp,  әriptesining alghashqy súrauynyng ózinen jýreksinip, oiy on saqqa bólinip, sonynda tyndarmanyn ókpeletip alghandar da bolghan. Búl iydeiyalyq dayyndyqsyzdyqtyn, qatanyraq aitqanda, tayazdyqtyng belgisi.

Qúrmanbek pen Jamalqandaghy bir ýlken erekshelik júmbaqty shymyr úiqasqa qúryp túryp jýieli qoyady. Al endi Qúraghannyng júmbaghy men Jamalqannyng sheshimin qaranyz:

«Jamalqan kórmek bolsang bizden tyndap,

Qoyaiyn aldynyzgha birer júmbaq.

Ayauly bәrimizge bolghan әjem,

Tym úzaq jas jasaghan jýzdep-myndap.

Darigha-ay, sol әjemnen mәpelegen,

Ayryldym bir apatta tóte kelgen.

Shuyldap bir top bala qala berdik,

Baghdarsyz birin-biri jetelegen.

Izdedim tiri ekenin úghyp keyin,

Tabudan bar kýshimdi irikpedim.

Depti әjem: «mәngi ólmeymin izdey bersin»,

Estigen jering bar ma bilip tegin?»

Últtyq ónerden habary bolmaghan adamgha qúraghannyng búl júmbaghy asu bermes asqar ispetti, búghan parasat-payymy mol, jalpy bilim dengeyi joghary aqyn ghana jauap qaytarady. Sonda otyryp Jamalqan:

«Folklor bar ónerding tekti anasy,

Emes pe kórkemóner kóp salasy.

Deregin ghasyrlardyng izdep jýrmiz,

Eshkimning búghan aitar joq talasy.

Qorghauda el múrasyn asyl erler,

Ketuden qaymyqpaghan sotqa basy.

Ekeuimiz emes pe sol múrany,

Temir etik tozdyrghan joq qaraushy»,- dedi. Kóne múra ataulynyng kóbine kór soqyrlyqpen múryn shýiire qaraghan tústa, folklorymyzdan bir mezet kóz jazyp qalghanymyz ras, zaman kózining ongha qarauymen óshkenimizding janghany da aqiqat, shyndyq. Qos aqynnyng dettep otyrghany da osy.

Atam qazaq sózding jýiesin tanyghan, múnyng ózi ýlken bilimdilikti, angharlyqty andatyp jatady. Jamalqannyng boyyna osy qasiyet daryghan aqyn. Sol ýshin de osy aitysytyng songhy sheshiminde Qúrmanbekti:

«Áset, Birjәn óldi dep estushi edim,

Tiri jýrgen ruhy sen ekensin»,- dep baghalady

Jalpy Qúrmanbek pen Jamalqannyng osy jolghy aitysy suyryp salma aitys jasampazdyghynyng shynayy ýlgisin kórsetti. Óz basymyz búl aitysty olardyng barlyq aitystarynyng ishindegi shoqtyghy eng biyigi dep qaraymyz, әsirese Qúrmanbekting dýnie tanym jaghynda barghan sayyn biyiktey týskendigin  angharamyz...

Aqyn dәuirding tóli, aqyndy dәuir baulidy. Ózi jasap jatqan uaqyt pen kenistikten tys, jeke-dara qalatyn birde-bir aqyn bolmaydy. Eger bolady delinse, ol tarky dýniyeshilikten basqa dәnene emes. Múndayda aqynda qaynaghan ómirge degen jalyndaghan ynta da, shynayy sezimnen tughan sýiispenshilik te bolmaydy. Ynta joq ta, ómirden ýirenu joq. Al, ómirden ýirenbegen, oiy jútan, oilamy tayaz, tili kedey adamnan aqyn shyqpaydy. Aqyndyqqa baruda adamgha tabighy talanttan syrt, mol bilim qajet. Qarsy jaqtyng ne aityp otyrghanyn týsinbey, óz aldyna ala qashsan, búl sening kenjeliginn, kendeligin.

Bizding qazyrgi jas aitys aqyndarymyzdyng bir talayynda ýirenu jetpeydi. Óreli aitys jýieli ýirenuden tuady. Ótken kýnderge ýniler bolsaq, әr bir kezenderde bilimi qordaly, biligi mol aqyndar әriptesin alyp ta, shalyp ta "jyghyp" otyrghan.  Demek, Qúrmanbek pen Jamalqannyng jogharydaghy júmbaq aitysyn osy zaman aitysynyng biyik dengeyin tanytatyn sara tuyndy dep kesip aitugha bolady. Áriyne, búl - qos aqynnyng ómirden jalyqpay ýirengendigining nәtiyjesi.

Jasyrary joq, songhy kezderde bizding kózimizge osynday júmyr órilgen aitystar tym sarang kórinetin boldy. Bir mezet jarq etip shyghyp óner aidynyn ózinshe dýrildetip, bolashaghynan ýlken ýmit kýttirgen aqyndarymyzdyng songhy jyldardaghy mimyrt qadamy, shyny kerek, óleng qúmar qauymdy nedәuir ýmitsizdendirip qoyghan jayy bar. Ýirenu - mәngilik paryz, al azamat bolu onan da manyzdy. «Toldym», «boldym» dep toqmeyilsuden eshqanday jaqsylyq kelmeydi. Búl jaghynda Qúrmanbek keyingi jastargha ýlken mektep, mәngilik oqylar kitap, jas buyn aqyngha osy týiin aiqyn bolugha tiyis

Qúrmanbekke aqyndyqty Tәnir bere salghan joq. Bәrin de ómirden oqydy, túrmystan toqydy. Qarshadayynan ómirding ayazyna qarylyp, aptabyna qaqtaldy. Bәrin kórip ósti. Osynday ortada jigerin shyndady. Qystalang kýnderde ruhyn jasytpay, jautang kóz bop mýseuremey, ómirge optimistik kózben qarap, jarqyn bolashaqqa ýlken senimmen ýnildi. Talanttyng qasiretti ómir joly býgingi әsem óner jolyna osylay auysty, sol ýshin de onyng ólenderinen qaysarlyq pen qayrattylyqtyng jalyny lapyldap túrady. Onyng Meyrәmqanmen, Kýlәnmen, IYzetpen, Bәtiymәmen, Qalenmen, Lәzzәtpen, Áqylimamen, Hanshamen әriptestik aitystarynda da osy erekshelikter birden kózge úrady.

Qúrmanbek әriptesin eshqashәn da orynsyz teneulermen shenep-minemegen nemese aiybyn betine basyp, el aldynda ynghaysyz kýige týsirmegen. Esesine a dep bastalghannan-aq qarsy jaghyn jelep-jebep, ershimdi óleng aitugha quzap otyrghan. Qarsy jaghynyng týr-túlghalyq kemistikterin orynsyz  qazbalay beru de aitys mәdeniyetnie jat qylyq

«Óreli óleng tuar talapkerden,

Ónerge óz dәuirim qanat bergen.

Aqmaral - amanbysyn, aqyn Kýlәn?

Altaydan qúrbyng edim qalap kelgen,

Búl sazgha Sal Birjanday at arytyp,

Basqadan baghynday zor balap kelgem.

Kýtemin ónegeli ónerindi,

Túlghaly tughan qyz dep sanatty elden».

Búl - Kýlәnmen aitysynyng týse qalghan jeri. Aqyndar aitysy eki-ýsh kýndik boy jazar dyr-duman emes, ýlken óner sayysy, óleng bәsekesi. Býgingi tamasha aitys - ertengi úrpaqtyng ruhany azyghy, últtyng qazynasy. Osy talapqa jetkizu aqyngha syn. Demek, qolyna dombyra alyp, sahnagha kóterilgen adam osy týiindi shynayy týisinuge tiyis. Qúrmanbektin: «óz basym әrbir sózime asa jauapkershilikpen qaraymyn, artyna ýlgi-ónege qaldyrmaghan aqyndy ómirden bos ótken adam dep eseptemeymin» deytini de osy jaydy anghartady. Halyqtyq ónerge janashyrlyq osydan artyq bolmaydy. Ekinshi bir sózben aitqanda, búl - kemel azamattyng el dep soqqan jýregining yp-ystyq lýpil-tynysy.

Qúrmanbek biyigining taghy bir kórnekti qyry sóz tapqysh sheshendigi. Aqyndyq pen sheshendik egiz úghym. Aytys aqynynda osy qos qanat teng jetilgende ghana biyikke parlap úsha alady. Qysqa jip kýrmeuge kelmeytin qystalang shaqta, ylghy da, sony syr ashyp, aluan teneuler tauyp otyratyny onyng sheshendigin anghartady

«Kórik bergen kórkine úzyn saly,

Aq manday, alma betti, qyzyl sary.

Túighyn topshy, arshy tós, alma moyyn,

Boy shymyrlar tamyljyp ýzilse әni.

Sýirik sausaq, aq bilek taralmaghan,

Kishkenede ýlken de jaralmaghan.

Óner dese bal tamghan tandayynan,

Tamasha aqyn Kýlәnday tabarma adam».

Qolyna qalam alyp, aq qaghazdyng aldynda bir qauym tolghanyp otyrsang da oiyna onayshylyqta orala bermeytin osy súlu shumaqtardyng Qúrmanbek auzynan marjanday tógilgenin kórgeninde, tang qalu bylay túrsyn, tamsanasyn. Osyndaghy «aq manday», «alma betti», «túighyn topshy», «arshyn tós», «alma moyyn», «sýirik sausaq», «aq bilek» degender jayshylyqta biz estip, kórip jýrgen, kóp qalamgerdyng «kóje-qatyghy» bolghan teneuler desek te, biraq osynyng bәrin Qúrmanbek «qaumalap» әkep, tórt jolgha basy-ayaghyn júmyrlap, tep-tegis qatarynan sighyza qoyghanda, su jana bolyp, jalt-júlt etip jarqyrap-týlep, aunap shygha kelgen. Múny endi ózgening emes, Qúrmanbekting dep qabyldaysyn, sonyki dep moyyndaysyn, «óstip aitqan eken» dep oqyp jýresin, úrpaghyna jalghaysyn. Aqyndyq mәdeniyet, aqyndyq sheshendik, qiyadan qiystyrar sheberlik degen osy.

Jýie útylap, oy qualap aitysu - aqyndar aitysynyng eng negizgi ereksheligi. Sonsyn búl kóringen kók attynyng emes, ómirden úqqany mol, jaratylys dýniyesining jomart peyilinen shynayy nәr alghan kesek, iri aqynnyng ghana qolynan keler keremet. Aqyn Jamalqan Qarabatyrqyzy eki-ýsh jyldyng aldynda bizge bergen bir súhbatynyng arasynda qazirgi jas aqyndarda osy jaghynyng kendelik tanytyp otyrghandyghyn, tipti barghan sayyn solghyndap, әriptesterding jattandylyqqa kóbirek boy úryp bara jatqandyghyn erekshe qadap aitqan edi. Kórnekti aqyndar Qydyrqan Múqatayúly men Qasymqan Uatqanúly da osy kózqarasty qúptaghan-dy. Halyq aitysa qalt aitpaydy. Búl jaghyndaghy kemistikti qalay da týzetpey bolmaydy. Qúrmanbekting barlyq aitystarynda ýnilip otyrsanyz, sózding jýiesin, әriptesting oiyn  quyp, esh qanday shashau shygharmay tolghaumen birge, qarsy jaghyn da osy arnagha jetelep otyratyndyghyn angharasyz.

Aqyn dәuirmen tynystas delinetin bolsa, dәuirding barlyq lýpil-tynysy, ony-soly, kýngeyi-teriskeyi týgeldey aqyn kózinen qalt qalmaugha tiyis. Ómirding ylghy da bir jaghyn ghana maqtap, maymónkelep óte shyghudan nemese qaranghy jaghyn ghana qazbalay beruden abroy kelmeydi. Aqyn ekensin, ómirge jauapty kózben qarauyn, shanayy shyndyqty aituyn, bәrin bir shybyqpen aidamay, dýniyege birding ekige bólinu kózqarasymen ýniluing qajet. Aqyn jóninen ómirde bolyp jatqan isterdi , qay túrghydan ortagha qoy eng manizdi.  Qúrmanbekting Qalenmen aitysy osynday bir taqyryptyng shiyesin sheship jatady. Sonda kalen otyryp býidegen:

«Qúrekene sóz boldy jay kelgenim,

Keybir bastyq  sýieydi shay bergenin.

Qarymjysy qaytady qay jaghynan,

Kózim kórgen piykópte* qoy kelgenin.

Jasyrynyp jal-jaya, qazy-qarta,

Qapty qúrt pen qaryndy may kelgenin.

El aldynda aqyn ba tókpegeni,

Qúrekenning key sózin eptegeni.

Tolyp túryp nómiri bir balanyn,

Taryqtyrdy dashuege* ótpegeni.

Kete berse ylany qayda barar,

Teris nysay qay kýni tekteledi?!»

(*Piykóp - jenil kólik, *dashue - uniyversiytet)

Áriyne, aqyngha ómirdegi «barmaq basty, kóz qysty» qara bayyrlyqty aitu - paryz. Halyqtyng aqynnan dәmetetini de osy. Biraq, búl jalpylyq qúbylys emes, damu jolynda bolyp jatatyn, sylyp alyp tastaugha bolatyn kishigirim merezder. Búghan Qúrmenbek bylay jauap qaytarghan-dy:

«Tauyp aldyng demeymin qaydaghy isti,

Artqy esikpen* keybireu ainalysty.

Men sekildi bireuler shelek jalap,

Menen ýlken bireuler airan ishti.

Kóp basshylar halyqqa arnady ózin,

Barlyghy da sanagha baylanysty.

Halyq bergen úqyqty pәk qyp ústap,

Úmytpau kerek moral, ar-bamysty.

Az adamynyng aljasqan isi ghana,

Qoysa úshyqtap olardy úshyna ma.

Partiyamyz pәktigin saqtap otyr,

Sen aitqanday ahual ishinara.»

(*Artqy esik - sybaylas jemqorlyqty menzep otyr)

Real ómirding bar bolmysy osy. Shynynda, qazir partiya ishinde óte az sandy adamnyng halyq bergen qúqyqty teris ailandyryp, irip-shirip otyrghandyghyna kóz júmugha bolmaydy, biraq, búl jalpylyq emes, Qúrmanbek aitqanday ishinaralyq jaghday. Aqyndy dәuirding tamyrshysy deytynymyz, mine osy.

Úighúrdyng ýlken bilikti úly Saypiyden Ázezy bir kezde:

«Qúrmanbek, sen altaydyng búlbúlysyn,

Bәigeden ozyp shyqqan dýldilsin.

Oylaryng beyne atqyghan móldir búlaq,

Kýmbirleydi dombyrannan bir kýmis ýn».

Degen eken. Áriyne, búl Qúrmanbekke beriler baghanyng kishkentay ghana bir jaghy. Pishindik, qúbylystyq túlghasy. Áytsede, tereng tynyspen tebirene otyryp, ómirding iyini men iyrimine boylap, sarabdal da salmaqty oy aita almasa, búlbúldyng qúr ýninen ne payda? Bizshe, Qúrmanbekti búlbúlgha teneu taqiyasyna tarlyq etedi. «Qúraghang aitys aqyndary ishndegi shoqtyghy biyigi, bir dәuirding mandaygha basary»(Maqsay Qojanayúly). Solay, biraq búl da az. Jamalqan Qarabatyrqyzy aitady:«Qúrmanbk auyz eki aitystyng alyby, sheshen tilmen útqyr aitatyn, halyq anyzdaryna, tariyh-shejirelerine, folkloryna әbden qanyq  adam, óte oishyl, talghampaz aqyn. Auzyna týskenin úiqastyng qajeti ýshin qúray  salmaydy, әr sózin oilanyp aitady. Qúrmanbekting sol jolghy mening súraularyma qaytarghan qolma-qol jauaby  osy aitystyng óresin erekshe biyiktetip jiberdi, men búl aitysty barlyq aitystardyng shoqtyghy deymin»,-dep.

Shynyn aitqanda, Qúrmanbek - әri oqylghan, әri oqylmaghan kitap. Oqylghany - ol kóp aitys jasady, elding bәri oqydy, jattap aldy, súrasang «myqty aqyn» deydi. Al, oqylmaghany - Qúrmanbek jóninde bir talay sózder aitylsa da, ólenderin taldau, oghan sholu jasau siyaqty shaghyn formadan ary barghan joq. Mәndik kózqarastar ortagha týspedi. Yaghni, Qúrmanbek jónindegi zertteu terendegen joq. Áriyne, búl jeke Qúrmanbek ghana emes, Jamalqan, Býbimәri  siyaqty kórnekti aitys aqyndarynyng da basynda bar jaghday. Ár bir óner iyesi óz baghasyn óz túsynda alugha tiyis. Uaqyt ótip, úrpaq janalanghannan keyin zerttegenimen onyng bar qyry tolyq ashylyp ketpeydi, kóptegen tústary úmyt qalady. Biz kóbinese «temirdi qyzuynda soqpaudan» nemese sol túlghany óz kezeninde  baghamday almaudan úttyryp jýrgen halyqpyz. Osydan ba, әiteuir, kóbiniki kóz júmghannan keyin  eskerilip, jatta kep maqtalyp jatady...

Aqyn bolmasa, aqyndar aitysy da bolmaydy. Al, aqyndar aitysy turaly sóz aitu, óresin kóteru ýshin, jeke aqyndy bútarlap zerttemey bolmaydy. Zerttegende kóne tariyhqa, ótken kýnderge, basy ashylghan tústargha ainalsoqtay bermey, sony syrlaryn ashu, zaman tynysymen qabystyra, ózge últ kórkemónerimen salystra zertteu qajet. Múny kórnekti zertteushi Beksúltan Kәseyúly bylay dedi:«Aytys ónerining qyry men syry anyqtalyp boldy ma, zerttep-zerdeleuge, syr-sipatyn asha týsuge zәru bolyp otyrghan taghy qanday qatparly mәseleler bar? Aytys óneri sóz bolghanda sәpsim búrynghylar aityp bolghan ereje-qaghida tәrizdi tústardy shirlay bermey, shama kelse sony óristerge nazar audaryp, tyng mәselelerdi nemese shyt jana bolmasa da, sheshim tappaghan jayitterdi sheshuge talpynbay bolmaydy dep oilaymyz».  Shyny osy. Aqyndar aitysyn zertteuge endigәri tyng kózqaras aitpay, jóbishónki, olpy-solpylyghyn minep-sheneuding qajeti shamaly. Bәri de damu barysynda tabighy bolatyn jayitter...

Salystymaly týrde aitqanda,  osy zaman aitys tarihyn Qúrmanbek Zeytinghazyúlynsyz elesteu qiyn.  Aqyn - dәuir perezenti delinse, әriyne, sol dәuirding tynys-tirshiligi onyng jasampazdyghyna arqau bolugha tiyis. Demek, Qúrmanbekti ózi jasap otyrghan qazirgi dәuirmen baylanystyryp túryp zertteu, oghan әste bayyrghy aqyndar aitysy ýlgisining kózimen qaramau, óz zamannyng ereksheligin kórnektilendiru qajet dep qaraymyz. Avtonomiyaly Rayondyq Sayasy Kenesting búrynghy tóraghasy Jәnәbil Symaghúlúly 2006 jyly shingilde ótken Qúrmanbek jasampazdyghy jónindegi ghylmy talqyda: «Qúrmanbek qansha óleng aitty, qansha syilyq aldy, qansha әriptesin jendi, halyqqa keregi ol emes, keregi óleninde qanshalyq nәr bar, úrpaqqa oy salarlyq salmaq bar ma? Auyzdan-auyzgha, ýiden-ýige, auyldan-auylgha, aimaqtan-aymaqqa, tipti shekara attap shetelge jetetin quaty bar ma? Sonyna halyqtyng qara óleni sekildi ghasyrdan ghasyr attap ólmey, óshpey, úrpaqtar kónilinde saqtalar jaqút jyrlar qaldyra aldy ma? Mine osy kerek»,-Dedi. Búl - aqynnyng jeke basyna da, ony zertteushilerge de qoyylar talap. Shynynda solay, bir aqynnyng jengeni men syilyq alghanyn aitu - aqparat qúrldarynyng ýgit mindeti. Múny jurnalister óz kezinde tektep aitqan, dýiim elge jariyalaghan. Al, zertteuding jóni bólek, jauapkershiligi qatan. Onda aqynnyng bar qyry men syry, yaghny aqyn jasaghan dәuir, qoghamdyq orta, aqyn iydeiyasy, kózqarasy, aitys mәdeniyetin damytugha kórsetken iygi yqpaly, kótergen taqyryby, aitys ólenining ózgege úqsamaytyn ereksheligi, aqyndyq til qoldanysy bәri-bәri mәndik jaqtan, ghylmy túrghyda terndey sóz etiluge tiyis. Qúrmanbekti zerttegendik - osy zaman aitys ónerin zerttegendik. Qazaq aitysyn basynan-ayaghyna deyyn bir tútas túlgha, damyp, kemeldene beretin óner desek, osy zaman aitysy búl alyp túlghanyng bir sýbeli salasy. Al osy zaman aitysynyng ór jaghynda Qúrmanbek, Jamalqan bastaghan myqty aqyndar  túr. Olardyn  biyigi osynda. Qúrmanbek osylay zertteudi talap etetin, әri osy talapqa layyq әidik aqyn. Sonsyn ol taghy tek aitys aqyny ghana emes, ómirden týigenderin ózinshe tolghap, ony kórkemdik óremen bederlep halqynya úsynghan jazba aqyn. Búghan dәlel súraushylar bolsa, «Aqyndar aitysy» dep atalatyn alimanaqtyng songhy jartysyn oqynyz deymiz. Búl jóninde kórnekti zertteushiler Maqsay Qojanay men Qarman Qomanovta óz aitarlaryn aitqan. Ásirese, Maqsaydyng «Qúrmanbek jaratqan óleng úiqasy» degen tyng kózqarasy zerttermenderdi eleng etkizdi. Qarmannyng aqyn jasampazdyghyndaghy filosofiyalyq oigha jasaghan taldauy da kónil kónshitedi. Osynday egiz-qatar jasampazdyqpen teng jetilu bizding eldegi aqyndarda tek Qúrmanbekke ghana tәn erekshelik. Ol shyqqan biyikitng taghy biri osy.

«Elge sert» degen óleninde Qúrmanbek:

«Óleng dese jasymnan tolqyghamyn,

Bilem onan óreli oy tuaryn.

Azamattyq arymday qúrmetteymin,

Óleng mening kirshiksiz boy túmarym.» depti.

Ómirin ólenmen órnektegen aqynnyng azamattyq jarnamasy búl. Qúrmanbekting ghúmyry - óleng ghúmyr. Áne, ol endi tenin tendenip, jyr jaylauyna qaiqaiyp bardy, biyiktep bardy...

Ádil Semeyhanúly, «Shynjan» gazeti qazaq redaksiyasy tilshiler bólimining bólim mengerushisi

Dayyndaghan: Meyirjan ÁUELHANÚLY