Margarita Óskenbeava

Osy keyde maghan «Qoghamda zorlyq-zombylyq nege kýrt kóbeyip ketti? Ásirese, búryn sondy kezdespeytin jas qyzdardy zorlau degen súmdyqtan kóz ashpaytyn bolghanymyz qalay?» degen saualdar sanama sansyz qadalyp jýr. Baspasózge kóz salsanyz, әu degennen aq osy qúbylysty  sýiinshi súraghanday etip tәptishtep jazyp jatady? Fakti izdep әure bolmanyz, gazetterding betin ashyp qalsanyz aldynyzdan andyzdap shygha keledi. Ózgesi-ózge «Qazaqstandaghy «ARASHFA» birdey qúqyq pen birdey mýmkindik instituty» qoghamdyq qorynyng  preziydenti, psiholog Margarita Óskenbeava hanymnyng aituyna qoraghanda jyl sayyn elimizde 800-den astam bala zorlyqqa úshyrap jatqan kórinedi.

Qarap otyrsan, tóbe shashyng tik túratynday súmdyq jaghday. Tughan әkesi de  perishtedey qyzyn zorlaydy, al ógey әkesi beyne bir dúshpanday ol tipti zorlyqty asqan auandyqpen isteydi. Búghan bizding tipti etimiz ýirenip, kónterli bolyp ketken sekildimiz. Sonda maghan jaqynda keng baytaq elimizding shaghyn bir oblysynyn,  shaghyndau bir  qalasynda bolghan uaqigha say sýiegimdi syrqyratty desem, artyq aitqandyq bolmas. Áliya degen (aty-jóni men túrghyn mekeni ózgertilip alyndy. Múnyng syryn maqalanyzdyng sonynda týsindire ketermiz) jas qyzdy alghash ret bir aghasy ekinshi synypty jýrgende zorlasa, ekinshi aghasy ony besinshi synypqa kóshkende osynday ayandyq jasaghan. Búl súmdyq onyng segiz jasynan bastalyp, toghyzynshy synypqa kóshkenge deyin ýzdiksiz jalghasyp kelgen kórinedi. Boyjetkenning aituynsha búl zorlyqtyng bastaluy óz әkesining ayaq astynan qazagha úshyrap, tughan anasynyng ózin tastap, basqa bireuge túrmysqa shyghyp ketuinen bastalghan. Al jap-jas bes jasar qyzdy әjesining tәrbiyesine tastap, birjolata ketip otyrghan. Sodan beri qarasyn da kórsetpegen, «qyzymnyng jaghdayy ne bolyp jatyr eken?» degen analyq sezim de bildirmegen, qatygezdik tanytqan. Mine, osynday qorghansyzdyq pen әlsizdikti seze qoyghan tumaghan sheshesining balalary qorqau qasqyrday tap bermey me? Onysymen qoymay «múny bireuge aitsan, óltiremiz» dep perishtedey balany qorqytugha deyin barghan. Qorghan bolady ghoy dep balalyq ýmitpen búl súmdyqty әjesine aitsa, qayta ózin jerden alyp, jerge salyp úrysyp, ózin kinәli etip, zorlyqshylardy qorghashtap baqqan. Ne degen qatigezdik desenizshi? Qarlyghashtay shyryldap qorghaytyn sheshesi joq, túldyr jetimning kóz jasyna senbegen múnday bezbýirektik qaydan shyghady desenizshi?  Tipti ógey sheshesining ýlken úly múny zorlap jatqan kezinde ýstinen týskenning ózinde dúshpandyqtan jaman qatygezdik tanytyp: «Múnyng bәrine ózing kinәlisin. Sening qanyng búzylghan» dep ózine tap bergen, kókala qoyday etip sabap tastaghan.

Toghyzynshy synyptan keyin Sәniya anasy ketken ýlken shahargha baryp, kolledjge oqugha týsedi de, sheshesimen birge túra bastaydy. Bar súmdyq dәl osy kezde ashylady. «Jyghylghangha júdyryq» degendey osy kezde Sәniyanyng jynystyq júqpaly auru júqqandyghy anyqtalady. Sheshesi bolsa aldymen qyzynyng sózine qúlaq aspaghan. Tipti onyng ózin kinәlap baqqan. «Qalagha keler-kelmesten qyzyq quyp jýrgen ózing shyghar», - dep zirkilgenedigin qaytersin. Aqyry, aqyl kirdi me, kim bilsin,  ol Áliyany giynekolog-dәrigerge aparyp, múnyng ózi jynystyq qatynastan bolghandyghy anyqtalghangha ghana әzer sengen.

Sodan mәselening anyq-qanyghyna jeteyin dep arnayy әjesine barsa, kópti kórgen, tórelgin aityp, jazasyn beredi ghoy degen kәriyamyzdyng ne aitqanyn estiseniz, esh uaqytta senbes ediniz. Álgi kisimiz: «Bolar is boldy, boyauy sindi. Endi eki balany sottaghanmen búl qyzdyng pәktigi qayta qalpyna kelmeydi. Búl jayly júrt estise býkil aghayyn-júrt masqara bolmay ma?» dep búl qorlyqty jyly jauyp tastaugha shaqyrady. Soraqysy búl ghana emes. Masqarasy, Áliyanyng sheshesining jeti birdey aghasy men apasy  boyjetkenning taghdyryna ara týsuding ornyn kempirding sózin jaqtap shygha keledi.

Endi 19 japsar boyjetken әlgi azghyndardy sotqa berip, layyqty jazasyn beruge bel buyp otyr. Alayda bir ókinishtisi, Áliyanyng әdildikke jetui ekitalay. Zangerlerding aituyna qaraghanda zorlyq úshyraghan qyz bala bir jetining ishinde arnayy saraptamadan ótip, naqty tújyrymdama әkelmese, uaqyttyng ótip ketuine baylanysty múnday isti sot qabyldamaydy. Al Áliyanyng zorlyq kórip, kóz jasyn kóldetip jýrgen kezinen beri bir emes, birneshe jyl ótip ketti. Yaghni, taghdyry talqygha týsken, bolashaghy búlynghyr, alda da talay qanqu sózdi estisip, talay múngha batatyn osynau perishtedey jasqa qol úshyn beretin jan joq degen sóz búl. Zanymyz osynday bolsa qaytemiz. Qoghamyz osynday qatygez bolsa, qayda baryp onamyz, osy orayda múnday zorlyq ýshin qandy kek qaytaratyn sheshenderding isi asqan әdildik pe dep qalasyn.

Mine, jogharyda osy qorlyq kórgen qyz balany aty-jónini de, túrghan qalasyn da jazbay otyrghanymyz týsinikti bolar. Sot bolsa qabyldamaydy, Endi ne qaldy? Ósekshiler men qanqu sózge әues imansyzdardyng «Áne, kórding be? Ózi kinәli kórinedi ghoy», Sot bosqa qabyldamay tastamaydy ghoy. Negizi búzylghan qyz. Býkil bir otbasyn mazaq etkisi kelgen shyghar» deytin «sәuegeyshilerdin» jalasynan qorghaudy kózdegen edik. Uәjimiz osy ghana.

Endi bizde nege osynday qyz zorlau degen súmdyq keyingi kezde tym kóbeyip ketti degen qany sorghalaghan saualgha jauap izdep kórelik. Birinshiden, oghan araq kinәli dep azghyndardy aqtap alghysy keletinder de bar ekendigin joqqa shygharmalyq. Búl da tolyq shyndyq emes. Áliyany araqtyng iysin de sezbeytin jetkinshekter jyldar boyy zorlap kelgen. Demek, mәsele tek aqanda emes. En, bastysy ata-analar balalaryna, әsirese qyz balagha asqan jauapkershilikpen qarap, baqylap otyrghany jón. Tipti kózden tasa etiuge de bolmaydy. Áliyanyng sheshesining eng bolmasa bir bolsa da kelip, qyzymen syrlasuyna ne kedergi edi? Tek jany ashymastyq pen óz sharanasynan bezushilik demeske laj joq. Al nemeresin azghyndardyng azaptauyna berip qoyyp, dym bilmegen bolyp otyrghan, ony aitasyz jas balanyng ózin búzyq etip kórsetkisi kelgen qariyadan ne ýmit, ne qayyr. Ony tipti basty qylmysker desek te artyq kete qoymaspyz. Jalpy, psihologtardyng tújyrymdauyna qaraghanda balasy bar әiel kýieuinen ajyrasqanda jas balany, әsirese qyz balany búrynghy júrtyna tastap ketpey, ózimen birge ala ketken dúrys bolady dep esepteydi. Óitkeni býgingi ómir kórsetkendey qorghansyz qalghan balalar kóbine-kóp zorlyqqa úshyraytyn kórinedi. Onyng dәlelin osy maqalada aiqyn bayqap otyrghan bolarsyzdar. Sosyn osy jas balalardy zorlaudy egjey-tegjeyli zertteytin, múqiyat saraptama jasap, tújyrymdama berip otyratyn arnayy úiym, dúrysy zertteu institutyn qúrudyng qajettiligi әldeqashan tughan sekildi. Múnday mekemeler shetelderde bayaghyda bar. Ol institut búl problemany әbden zerttep, osy qaptap ketken zorlyq-zombylyqyng týpki syryn ashar edi. Mýmkin ol bireulerge jaqpas, al bireuler óre týregeler. Oiyna kelgenderin istesin, bizge shyndyq qymbat. Shyndyq ashylghan jerde ghana әdildik ornaydy.

Al qazir bizding qoghamda qyz zorlansa aldymen sol qúrbandyqtyng ózin kinәlaytyn kózqaras ýstemdik qúryp túr. «Ózi sýikengen shyghar, әitpese erkek bostan-bosqa onday jaman әdetke barmaydy ghoy» dep zorlyqshyny aqtap alugha dayyn túrady. Bayaghy «Jel túrmasa, shópting basy qozghalmaydy» deytin eshbir naqty dәlelsiz aityla salghan qanqu sózding sindromy. Taghy bir qauip qazirgi zorlyq-zombylyqty kýndiz-týni nasihattap jatqan teledidardyng әserin de joqqa shygharugha bolmas. Meni qashanda sheteldik, әsirese amerikalyq kinolalardaghy jigit ústap alyp, qorqytyp jatqandaghy qyzdyng aitatyn "Maghan ne istesen, ony iste tek óltirme. Men eshkimge aitpaymyn» degen sózi tang qaldyrady. Meninshe, mine osy sózdi jas azghyn  sol qalpynda qabyldap, ómirde dәl osylay istesen, jazadan qútylyp ketesing degen jalghan pikirge myqtap senedi. Teledidardyng basty qauiptiligi mine osynda.

Teledidar demekshi, keyingi kezderi «әielderdi úrugha bolady» degen keri ketken nasihattyng órship túrghandyghy da talay oigha jeteleydi.  Endi kóz aldynyzgha elestetip kóriniz, sheshesin onbay soqqygha jyghyp, shynghyrtyp sabap jatqan jas qyzdyng sanasynda ne qalyptasady? Áriyne «er adamgha qarsy keluge bolmaydy, ne istese de kónuge tiyistisin»  degen kónbistik sekildi jaman oy әbden bekiydi. Sosyn búghan eshbir maghynasyz aityla salghan «Ýlken adamgha qarsy kelme, qarsy sóz aitpa» degen qaghidanyng de qauiptiligi bar. Ýlkenning bәri әulie emes. Ýlkenning bәri mәdeniyetti, aqyldy, parasatty emes. Olardyng ishinde auzynan araq sasyghan, dóreki, qol kóteruge dayyn túratyn qyzba minezdi ýlkensymaqtar bar. Osylardyng barlyghyn syilay beruimiz, osylardyng barlyghynyng aldyna kelmey, aitqanyn istey beruimiz kerek pe? Mýmkin, qyzdarymyzdyng osynday tym júmsaq, shynyn aitqan qorqaq etip tastaghan minezin jaqsy biletin adamdar shyghar zorlyq jasaugha dayyn túratyn. Búl mәseleni de zerttegen eshkim joq. Mýmkin, bireulerge únamas.

Búl zorlyqtyng bir úshy sonau kóshpeli zamanda jatyr dep oilaymyn. Ol uaqytta bay men biylerden góri batyrlardy qatty syilaghan, basyna kótergen. Al shyndyghynda qanday da batyr aldymen barymtashyldyghymen, yaghny búzaqylyghymen aty shyqqan. Minekey, ýlgi alatyn geroyymyz osy. Onyng arghy jaghyna zorlyq-zombylyqtyng qúlaghynyng úshy qyltiyady. Búghan endi «Oybay múnday dýniyelerdi eshkimge aitpayyq. El-júrtttan úyat bolady. Ómir-baqy masqara bolamyz» dep jas balanyng emes, jalghan, eshkimge abyroy әpermeytin «úyat» degenning qasiyetti úghymdy aramdyqpen bylghap bitedi. Osydan keyin ózi qaysar, zorlyqqa kónbeytin, amalsyz kóngenning ózinde izin suytpay sotqa jýgine alatyn qyz balany qaydan tәrbiyelep shygharamyz? Al bizding er azamattarymyz bolsa bar kinәni sorly qyz balanyng ózine artyp, ózin perishtedey kinәsiz seziledi. Birde bir gazetten eki birdey balasy bar bir әielding ózin kýieuine on jasynda zorlanghanyn aityp qalghannan beri tayaqtan kóz ashpaytyndyghyn aityp, kóz jasyn kóldetkendigin oqyp, janymyzdyng týrshikkeni bar.

Jalpy, psiholog Margarita Óskenbeavanyng aituyna qaraghanda múnday súmdyqtar negizinen  otbasynda kóbirek kezdesetin kórinedi. Balalardyng basym kópshiligi zorlyqty jaqyn tuystarynan  kóretin kórinedi. Yaghny zorlyqshylar syrttan kelgen joq, óz ishimizde. «Myna Áliya sekildi qanshama qyzdardyng ózine-ózine qol júmsaghandyghyn bilesiz be? — deydi ol. — Men, mysaly, әkesi toghyz jyl boyy zorlaghan qyzdy jaqsy bilemin. Qazir ol qyzteke bolyp ketti. Óitkeni er adam dese, tóbe shashy tik túrady. Nege búlay? Óitkeni qajet kezinde ol perishteni qorghaytyn jan bolmady. Sondyqtan múnday qúrbandyqtyng jan jarasy esh uaqytta jazylmaydy. Ómir boyy syrqyrap, janyna batyp ótedi».

Minekey, qoghamnyng qazirgi eng auyr qasiretining bir osynday. Osyny ashyq aityp, odan saqtanudyng jón-jobasyn kórsetetin bir úiym tabylmay otyr. Onyng ornyna «Qol synsa, jeng ishinde, bas synsa, bórik ishinde» degen qayghy ýstine, qayghy jamaytyn maqaldy ústanyp otyrghan jayymyz bar. Al «Auruyn jasyrghan óledi» degen qazaqtyng asa mәndi maqalyn mýldem esten shygharyp aldyq.

Osynday qaghidamen qayda baryp onar ekenbiz? Búl mәseleni ótirik soqyr bolyp, kóz júma qaraghansha, qoghamda bәrimiz jiylyp ashyq talqylaudyng kezi әldeqashan kelgen sekildi. Áytpese kýni erteng zorlyqshyl elge ainalyp ketsek, tang qalmanyz.

Qolymyzdy kesh sermemeyik, aghayyn. Bolashaq analaramyzdy qyzghyshtay qorghay bileyik.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz