«Egemen Qazaqstan» gazetining ótken jylghy 31 jeltoq­sandaghy nómirinde últ ruhynyng janashyry bolyp jýrgen belgili azamat Sabyr Qasymovtyng Smaghúl Sәduaqasovtyng sýie­gining kýlin eline qaytarugha baylanysty Mәskeu meriyasynyng sheshimi jóninde habary jariyalandy. Mәskeude qaytqan adam­nyng denesin órtep, kýlin arnayy oryngha qoy ýrdisi búrynnan bolghan. Qazir de solay.  Endigi jerde Alash arysynyng sýiegining kýlin óz ornymen jәne tiyesili mәrtebede ata júrtynda jerleu rәsimi  sheshimin tabady dep senuge bolady. Osy tarihy oqighagha oray S.Sәduaqasovtyng ómiri men qyzmetine baylanysty maqa­lany oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

Narkom

«Egemen Qazaqstan» gazetining ótken jylghy 31 jeltoq­sandaghy nómirinde últ ruhynyng janashyry bolyp jýrgen belgili azamat Sabyr Qasymovtyng Smaghúl Sәduaqasovtyng sýie­gining kýlin eline qaytarugha baylanysty Mәskeu meriyasynyng sheshimi jóninde habary jariyalandy. Mәskeude qaytqan adam­nyng denesin órtep, kýlin arnayy oryngha qoy ýrdisi búrynnan bolghan. Qazir de solay.  Endigi jerde Alash arysynyng sýiegining kýlin óz ornymen jәne tiyesili mәrtebede ata júrtynda jerleu rәsimi  sheshimin tabady dep senuge bolady. Osy tarihy oqighagha oray S.Sәduaqasovtyng ómiri men qyzmetine baylanysty maqa­lany oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

Narkom

F.Goloshekin 1925 jyly Qa­zaq­stangha basshylyqqa kelip, múndaghy jaghdaymen tanysyp alghan song IY.Stalinge arnayy hat joldady. Onda ózi­ning «Kishi oktyabri» atalghan baghdar­lamalyq kursyn negizdep, oghan  Bas hatshynyng tolyq qoldauyn aldy. Bagh­darlamanyng ózekti jibi retinde Qa­zaq­standaghy sayasy biylikke belsendi týrde kenestik, yaghny taptyq sipat beru, ony «baylardyn», yaghni, alash­or­dashylardyng yqpalynan arshyp alu, osy maqsatta jergilikti oryndarda partiyalyq yacheykalardyng rólin kýrt arttyru siyaqty mәseleler qoyyldy. Búl shyn mәninde Qazaqstandaghy biylik jýiesinin  búdan bylayghy kezen­de­gi sayasy mazmúny jónindegi mәsele­ning jana sipat aluy edi. Basqasha ait­qanda, Goloshekin siyaqty últ mә­se­lesinde mýldem sauatsyz basshy ar­qy­ly kommunistik basshylyq Qazaq­standaghy biylik jýiesining mazmúndyq túrghydan jalpy últtyq sipat emes, taptyq sipat alugha tiyis ekendigin ashyq bildirui bolatyn. Sonymen birge, osy arada mynaday bir jaghdaygha kónil audarmasqa laj joq. Ózin «taza» taptyq mazmúndaghy biylik retinde kórsetuge tyrysqan kenestik jýie, shyn mәninde osy mezgilden bastap-aq taptyq sipatpen qatar shovinistik, yaghny orystyq sipattardy ózara ýi­les­tire alyp jýrgen gibridtik memlekettik jýie bolghandyghyn aitqan jón. Qazaqstanda onyng búl ereksheligi ekonomika, qonystandyru, kadr jә­ne til siyaqty salalardaghy ústanym­darynan anyq kórinis tapty.

Goloshekin biylikke kelgen uaqyt­tan bastap-aq memlekettik biylikting әl­eu­met­tik mazmúnyna baylanysty últ­tyq basqarushy toptyng da ózara qarsy eki ústanymgha bólinip ketkendigi bay­qaldy. Kenestik memlekettik avtono­miya­gha jal­py­últtyq sipat, maz­mún beruge kýsh salushy  birinshi top Goloshekin úsyn­ghan baghdarlamany qa­zaq auylynda ja­sandy týrde «azamat soghysyn» tudyru әreketi retinde ba­ghalady. Al, kelesi ekinshi ústanym­da­ghy basshy qyzmet­kerler Qazaqstan­daghy jaghdaygha stalindik ortalyqtyng kózimen qarap, mún­da da basymdylyq ishki Resey guber­niyalaryndaghyday taptyq mәselelerdi sheshuge berilgenin jón sanady.

Uaqyt Smaghúl Sәduaqasov basta­ghan birinshi toptyng boljamynyng dú­rys ekendigin kórsetti. 20-shy jyl­dar­dyng sonyna qaray jana biylikting ekono­mikalyq jәne әleumettik sayasa­tyna qarsylyq tanytqan bas kóte­ruler býkil qazaq dalasynda óris al­dy. Qaruly qarsylyq sonymen bir mezgilde auqattylar men ortasha­lar­dyng negizgi baylyqtary - maldaryn jappay ayausyz qyryp salugha nemese kórshi elderge qonys audarugha úlasty. Qazaq dalasynda mal basy kýrt kemip ketti. Búl eshqanday da asyra aitusyz naghyz «azamattyq soghystyn» kórinisi edi.

Sonymen, Goloshekin kelgen mezgilden bastap Qazaqstandaghy memle­ket­tilikting mazmúnyn anyqtaugha bay­la­nys­ty eges jogharyda atalghan eki toptyng arasynda órbidi. Goloshekin óz tara­py­nan qazaq basqarushy toby arasyndaghy ymyrasyz kýresting týpki tamyry men shynayy mazmúnyn týrli aila-әdister arqyly mýmkin bolghan­sha terenirek ja­syrugha tyrysty. Any­ghyraq aitqanda, alghashqy toptyng endi qalyptasa bas­ta­ghan memlekettik biylikke últtyq mazmún beru әreketin moyyndaugha qarsylyq ta­nytty. On­yng múnday ústanymy orta­lyqtyng sayasy baghytyna sәikes keletin edi. Son­dyqtan da Goloshekin jogha­ryda atal­ghan eki toptyng arasyndaghy kýresti qazaq qoghamy ishinde búrynnan kele jatqan «topshyldyq derti» esebinde kórsetuge tyrysty. Kezinde T.Rys­qú­lov Qazaqstan basshysynyng búl qiytúrqy әreketine «goloshekin әdisi» degen at berip, onyng astarynda «shinalarmen» qorqytyp kez-kelgen ózara syn­dy qyspaqqa alu, «sol arqyly partiya úiymynyng nazaryn songhy jyl­dary Qazaqstandaghy sosialistik qú­ry­lys mýddesine úshan-teniz ziya­nyn tiygizgen qatelikterding týp-tamy­ryn ashudan basqa jaqqa audaryp jiberu» maqsaty jatqandyghyn dәl ba­syp kórsetken edi.

Mine, osy túrghydan kelgende S.Sә­­duaqasov úsynghan sayasy ústanym  sol tarihy mezgilde mәskeulik Orta­lyqtyng Qazaqstanda ornyqtyrugha bet alghan biylik jýiesine balama memlekettik bas­qa­ru tәrtibi bolatyn. Búl songhy ústa­nym­nyng negizinde Á.Bó­keyhanov bastaghan alghashqy buyn últ ziyalylarynyn, son­day-aq S.Sәdua­qa­sov, T.Rysqúlov jәne J.Mynbaev bas­taghan kelesi ekinshi bu­yn qayrat­ker­lerding memlekettilikke baylanys­ty qazaq qoghamynyng tereng de týp­ki­likti súranystaryna ýilesimdi teo­riyalyq tújyrymdary jatty.

Memlekettik apparatty jergiliktendiru neni bildiredi? Kenestik iydeo­lo­giyalyq apparat S.Sәduaqasov pen onyng iydeyalas serikterin «Qazaqstan - qazaq­tar ýshin» ústanymdaghylar nemese qa­zaq qoghamynyng sauattylyq dengeyimen jәne maman kadrlardyng jetimsizdigin esepke almastan tez arada «partiyalyq jәne kenestik apparatty tek qazaq úl­ty­nyng paydasyna sәikestendirip» qa­zaq­tan­dyrudy talap etushi top retinde kórsetuge tyrysty. Al, shyn mәninde S.Sәduaqasov jogharghy basshylyq ara­synda jergiliktendiru sayasatynyng ishki mazmúnyn tereng týsingen qayratker bo­latyn. Ol Ólkelik partiya komiytetining buro mәjilisinde: «Eger býkil apparat tek qazaqtardan ghana túrsa, biz osyny jergiliktendiru dep moyynday alamyz ba? Qyzmettes adamdar búl jergiliktendiru emes dep aityp jýr. Men de olarmen  kelisemin. Jaraydy, apparatta tek qazaqtar ghana otyr delik, al eger olar sol apparatty qalyng búqaragha qyzmetke qongda týk bitire almasa, onday jergiliktendiruden ne payda?» dep kórsetti. Al baspasózde jariyalanghan maqala­syn­da: «Prosentter mәselening týiini emes, biraq olardy da úmytugha bolmaydy. Túrghyndardyng 90 prosenti qazaqtardan túratyn ýiezderdegi mekemelerding orys tilinde qyzmet etui qanday prinsipterge say keler eken?» - deydi.

Eski patshalyq otarlaushy apparat­tyng júmysyn jaqsy biletin S. Sә­duaqasov onyng halyqty týrli qasiyeti­nen, salt-dәstýrinen aiyryp, boyynda qúldyq minezding tamyr jangyna jaghday tughyzghanyn tereng týsinip, jana memlekettik biylikting negizgi mindeti - ha­lyq­ty ruhany qúldyqtan qútqaru, enbekshi búqaranyng tek taptyq qana emes, so­nymen birge, últtyq mýddesin de qorghay alatyndyghyn sóz jýzinde emes, is jý­zinde de dәleldeuin talap etti. Osy oidy aita kelip ol «Enbekshi qazaqta» jariya­laghan maqalasynda naqty mysal­gha sýie­nip, tómendegidey tújyrym ja­sady: «Mysal ýshin mynanday bir sóz aitayyq: qazaq bazargha satugha siyryn alyp keldi. Raspiska qazaqsha jazylghan. Ony  qazaq­sha bilmeytin milisiya dúrys dep tap­pady. Alghan raspiskany oryssha jazyp әkel dedi. Jay qaraghanda, búl, әriyne, úsaq nәrse. Últtyq psihologiya jaghynan teksersek, búl - ýlken júmys. Qazaqsha jazylghan raspiska jarama­ghan­nan keyin ana qazaqtyng jýreginde óz últynyng kim ekendigi seziledi. Onyng kózine qazaqtyng júmysynyng bәri oryn­syz, osal sekildi bop kórinetin bolady. Ol ózining kýshine senbeuge ainalady. Oghan basqa últtyng aldynda jasqan­shaq­tyq payda bolady, óz jerinde keudesi kóterilip, ayaghyn alshang basyp jýre al­maydy».(«Enbekshi qazaq», 1927, aqpannyng 16-y).

S.Sәduaqasov memlekettik apparat­ty qazaqtandyrudy batyl qoyyp, ol prosesting pәrmendi týrde jýrui ýshin kýres jýrgizgende, onyng qarsylastary oilaghanday, arzan bir kýndik, tar tap­tyq nemese pendeshilik maqsattardy kóz­degen emes. Redaktor qyzmetine bekitile salysymen «Enbekshi qazaqtyn» ózi qol qoyghan sanynda jariyalaghan «Oyla­natyn uaqyt jetti» atty bas maqalada: «...Qazaq tilin iske asyrghandaghy bizding maqsat: qazaqtyng bir-eki oqyghanyn «tó­re» qylu, olargha aqsha tabu emes. Mekemede otyrghan qazaq auylda jatqan qara sharuamen qazaqsha baylanyssyn. Auyl­dan bireu qalagha kelse, qara qazaq óz tilinde aryz etip, óz tilinde joghyn joq­tap alatyn bolsyn. Búl syqyldy je­nil­dikter bizding «qazaqtandyrylghan» me­kemelerimizding qolynan әbden keletin bolsyn. Osy kýngi biz biletin mekemeler búny istep otyrghan joq...» - dep jazdy («Enbekshi qazaq», 1925, qantardyng 8-i).

Búl dәlelsiz aitylghan sóz emes, onyng negizinde respublika jaghdayynan keng jәne tereng habardar qayratkerding әbden kózi jetken tújyrymy jatty.

Jogharyda aitylghanday Goloshekin Qazaqstangha kelgende S.Sәduaqasov  Ha­lyq aghartu komissary jәne «Enbekshi qazaqtyn» jauapty redaktory qyzmet­te­rin qatar atqaryp jýrdi. Halyq aghar­tu komissariaty búl kezde respubliy­ka­daghy eng iri komissariattardyng biri bo­latyn. Oghan oqu oryndary týgeldey, teatr jәne óner, ghylym men baspa qa­rady. Respublika ómirinde búl komissa­riattyng rólining joghary boluy, sonday-aq onyng jergilikti qazaq halqynyng kýn­delikti tynys-tirshiligimen tyghyz bay­lanysta boluynda edi. Mine, osy túr­ghydan alghanda, búdan búryn A. Baytúr­synov, A. Kenjin siyaqty belgili qay­rat­kerler istegen Oqu-aghartu halkomy qyzmetine S.Sәduaqasovtyng kelui de, әriyne, kezdeysoq emes-tin. Tura sol tarihy kezende Qazaqstandaghy oqu-aghartu jýiesining eng ózekti mәselelerin, damu ýrdisterin jaqsy biletin jәne qogham­dyq súranysqa sәikes tura sheshimder qabylday alugha dayar basqa qay­ratkerdi tabu qiyn edi. Ózining halkom­dyq qyz­metinde S.Sәduaqasovtyng eki mәselege asa ýlken nazar audarghan­dy­ghyn bay­qaugha bolady. Olar jana ta­lapqa say múghalim kadrlaryn qalyptas­ty­ru jәne qazaq mektepterin oqulyq­tar, oqu qúraldarymen qamtamasyz etu edi. Oqu-aghartu halkomynyng sol tarihy kezen­degi qazaq mektebining ózek­jar­dy mәse­le­leri turaly, múghalimderding negizgi mindetterine baylanysty pay­ym­daula­ryn onyng «Enbekshi qazaqta»  (1926, aq­pannyng 6-y) jariyalaghan «Oqu isining kemshilikteri, olargha qarsy sharalar» atty maqalasynan aiqyn angharugha bo­lady. Onda komissar: «Mektepti tý­zeytin múghalim. Múghalim mektepting ús­ta­sy. Mektepti búzatyn da múghalim. Ba­lyq basynan shiriydi. Múghalim jolynan taymay, mektep búzylmaydy. Múghalim degen qadirli at. Múghalim qadirli bol­ghan­da ghana mektep kórkeyedi. Júrt mú­ghalimdi tanymasa, ony syilamasa, mektep te jóndelmeydi», - dep kórsetip, odan әri qazaq múghalimderi arasynda oryn alyp otyrghan kemshilikterdi ýlken janashyrlyqpen bayandaydy. Olar júrt­­ty da, ókimetti de aldaytyn jalghan múghalimdik, әkimshildik, atqaminerlik. Au­­yldaghy múghalim azamattardyng «na­ghyz ýlken isti, naghyz kerekti isti dú­rys­tap qolgha aludyng ornyna kóbining «әkim­shilikting sonynda dalaqtap shauyp» jýr­genin, al osy sipattaghylardan: «Miy­liy­­siyagha bastyq bolasyng ba, múghalim bo­lasyng ba?» dese... aldymen «milisiyany tandaytyndyghyn» aityp, ókinish bildiredi. Búl oqu-aghartu halyq komissary ta­rapynan der uaghynda aitylghan oryn­dy syn bolatyn. Biraq, S.Sәduaqasov­tyn  opponentteri halkom pikirinen bas­qa astar izdedi, ony sovet mektebin, sovet múghalimin múqatu, kemsitu maqsa­tyn­da aitylghan syn esebinde baghalady. Goloshekinge onyng serikterine maqala maz­­múnyn osy túrghydan jetkizuge tyrysty.

Tarihy shyndyq sonday, 20-30-shy jyldary qazaq mektepteri men peda­go­gikalyq oqu oryndarynda ainalymgha týs­ken oqulyqtar men oqu qúraldary­nyng avtorlary negizinen partiyada joq, kezinde últ-azattyq qozghalysqa belsendi at salysqan últ ziyalylary bola­tyn. Olar­dyng qatarynda A.Baytúr­sy­nov, M.Du­latov, H.Dosmúhamedov, J.Ay­ma­uy­tov, K. Kemengerov, Á. Bókey­hanov, E. Omarov, M.Áuezov, J.Tileuliyn, M.Jol­dybaev, T.Shonanov, M.Júmabaev jәne basqa kóp­tegen ghalym, jazushylar bar edi.

Oqu-aghartu halkomynyng júmysyn qaraghan ólkelik partiya komiytetining bu­ro­synda qazaq tilindegi oqulyqtardy oqu-aghartu komissariaty tek alashtyq ziyalylargha jazdyruda degen pikirge jauap bergen S.Sәduaqasov: «Oqulyqtar mә­selesi jóninde men az aityp kele jatqan joqpyn. Bizding qazaq mektepterin bas­qa­ruymyz jәne onyng isin jos­par­lauymyz qanshalyqty dúrys bolgha­nymen, eger olardy jetkilikti dәrejede qazaq tilinde jazylghan oqulyqtarmen qamtamasyz ete almasaq, jasaghan әreke­timizden eshteme de shyqpaydy. Oqulyq jazu isine biz partiyada joq birneshe ziyalylardy tarttyq, al olar jaqsy-jamandy biraz oqulyqtar jaryqqa shyghardy. Al búl iske  tartqan kommunister ne bitirdi? Shynyn aitu kerek, oqulyq jazu óte beynetti, auyr, erekshe júmys, bizde kommunisterding onday júmysqa qúlqy joq. Al eger oghan iri qyzmetkerdi júmsasaq, olar katorgagha jer audarylghanday kýige týsedi... Baytúrsynovtyng oqulyqtary qanshama jaramsyz degenimen, bizde qazir olar­dyng ózi de jetpey otyr. Osy túr­ghy­dan al­ghan­da, әrbir jinalystarda, әrbir kó­she bú­rylystarynda partiyada joq ziya­­ly­la­rymyzdy ghaybattaudy doghara­tyn ua­qyt jetti. Olar jazghan oqu­lyq­tardy sal­dar­ly talqydan ótkizip syn jazu qajet. Bizde ol joq, tek bәri de jaman degen qúrghaq sóz ghana bar. Men eskini auystyra alatyn jana eshteme bermey túryp, bardy jamanday berudi negizsiz qysyr syngha jatqyzamyn», - depti taysalmay.

Joghary biyliktegi kommunister alash atynan alty qyrdy ainalyp qashyp jýr­gende Halyq komissary S.Sәdua­qas­ov shygharmashylyqtaghy alashtyq ziyaly­lar­gha qarjylay týrli qoldaular jasap oty­rudy óz baqylauynda ústady. Mәselen, 1926 jyly M.Áuezov «Qara­kóz» dramasy ýshin shamamen eki myn, J.Aymauytov «Sherniyaz» dramasy ýsh­in bir myng rubli syilyq aldy. A.Qú­nan­baev pen S.To­rayghyrovtyng shyghar­ma­laryn jinap, qú­rastyrugha arnayy qarjy bólindi. J.Aymauytov 1926 jyl­dyng 6-7 aiy kó­le­minde jazghan shy­ghar­malary ýshin on myng rubli kóle­minde qalamaqy aldy.

S.Sәduaqasovtyng búl kezende qo­gham, әsirese, múghalimder arasyndaghy bedeli óte joghary bolghandyghy bayqalady. Ony mynaday faktiler quattay týsedi. 1926 jyly aqpanda ol ministrlik jәne bas redaktorlyq qyzmetten bosatuyn ótinip aryz jazady. Búl jaghday Qaz­ól­kekom burosynda qyzu aitys tudyryp, onyng aryzy qanaghattandyrylmaydy. Mine, sol talqylaudy qorytqan F.Goloshekiyn: «Bizge kópshilik ne aitady. Biz barlyq gazetter arqyly nemese әrbir auyldy aralap jýrip Sәduaqasovtyng ózi ketti dep sendire almaymyz ghoy. Joq, búl Siz ýshin de, bizding kóp­shi­ligimiz ýshin de paydasyz bolmaq», - degen tújyrymdy aitady.

Degenmen, Goloshekin bastaghan res­pub­likalyq basshylyqtaghy qarsylas­tary S.Sәduaqasovqa zaman súranysyna layyq sayasy ústanymyn erkin ótkizuge mýmkindik bergen joq. Onyng joghary biyliktegi qyzmeti auyr arpalysta bol­dy. 1927 jyly 25-26 aqpan kýnderi Qy­zylordada múghalimderding respubliy­ka­lyq birinshi sezi bolyp ótti. F.Goloshekin men onyng serikteri sezdi dayarlau isin basqarghan Oqu-aghartu komiys­sa­ry S.Sәduaqasovqa sezdi ashyp jәne ony jýrgizu mýmkindiginen aiyrdy. Sez­ding alghashqy kýni keshinde ýiine or­alghan ol Mәskeudegi zayyby Liza Áliy­hanqyzyna joldaghan hatynda: «Men jana ghana múghalimder sezinen keldim. Biz ony býgin bastadyq. Sezdi oqu-aghar­tu qyzmetkerleri odaghynyng tóragha­sy retinde Baydildin ashty, ýkimet mýshesi bolghandyghymnan onday mindetti atqaru maghan jónsiz eken, múghalimder sezi tym qazynalyq sipat alyp ketpek eken. Men qarsylyq kórsetkenim joq, óitkeni onyng paydasyzdyghyn bayqa­dym. Biraq, onyng esesine sezding maghan degen qatynasy tereng tolghanysqa týsir­di. Minberge qúttyqtau sózben shyqqa­nymda delegattar birneshe minut boyy qúrmetin kórsetip qol soghyp túryp aldy. Eshkimge de (arasynda Goloshekin men Núrmaqov ta bar!) delegattar mún­day qatynasyn bildirgen joq. Ovasiya! Men moralidyq túrghydan barlyq jýz payyzgha qanaghattandym, endi mine, keshegi sezdi ashpaysyng degen habardy estigen kýiden býgin mýldem basqa kónil qoshynda otyr­myn», - dep jazdy. Búl, әriyne, qoghamnyng ózi turaly jaghymdy pi­kirin bәrinen de joghary qoyghan kýres­ker túlghanyng atqar­ghan qyzmetinen kishkene de bolsa lәzzat tapqandyghynyng kórinisi bolatyn.

Redaktor

Búghan deyin Ombydaghy «Kedey dauy­sy» jәne Orynbordan shyghyp túrghan jastar gazeti «Enbekshi jastar» gazetterin shygharugha atsalysqan S.Sәdua­qa­sovty Qazaq ólkelik partiya komiyteti res­pub­liy­kalyq «Enbekshi qazaq» gazeti­ning jauapty redaktory qyzmetine bekitedi. «Enbekshi qazaq» gazetining 1925 jylghy 8 qantar­daghy №274 sany onyng qolymen shyqty.

Qújattardyng kórsetuine qaraghanda gazetting bedeli búl uaqytqa deyin jogha­ry bolmaghan. Tartymsyzdyghynan onyng tiy­ra­jy barghan sayyn tómendey týsken. Son­dyqtan da basshy oryndar oghan jazylugha mindetteu әdisine kóshken. S.Sәduaqasov kelgen bette respublikalyq ortalyq gazetti qalyng búqaranyng ýnine jәne onyng belsendi qoghamdyq sana­sy­nyng qalyp­ta­suyna pәrmendi yqpal jasay alatyn quatty qúralgha ainaldyrugha tyrysty. 17 aqpannan (№ 290) bastap gazet «enbekshil» emes, «enbekshi» atala bastady jәne birinshi kezekte gazet av­tor­larynyng qúra­myna kónil audaryl­dy. Osyghan oray, kezinde S.Sәduaqasov «Enbekshi qazaq» betinde negizinen «últ­shyl» partiyada joq intelliygensiyagha or­yn berip, taptyq pozisiyasy anyq, kommunist avtorlargha jol bermeuge tyrysty degen pikirding jala ekendigin atap aitqan jón. Smaghúl aghamyz redak­torlyq jasaghan mezgildegi «Enbekshi qa­zaq» betterinen jana biylikke syn kóz­ben qaraghan M.Áuezov pen J.Aymauy­tovtyn, jana qoghamnyng kórigin qyzdy­ru­shylar S.Seyfullin men S.Mú­qa­­nov­tyn, әdebiyet pen ónerdegi «au­yt­qu­shy­lyqqa» qarsy kýres jýrgizgen Á.Baydildin men Gh.Toghjanovtyng maqala­lary men shygharmalaryn kezdestiruge bo­la­­tyn edi. Anyghyraq aitqanda, S.Sә­dua­qasov baspasóz betindegi kóp pikirlikti qol­dau­shy jәne ony iske asyrushy da bolatyn.

Jauapty redaktor gazetting negizgi av­torlarynyng birine ainaldy, onyng qa­lamynan tughan bas maqalalar sol tús­taghy qazaq qoghamynyng eng ózekti mәse­lelerin kóterip, gazetting baghytyn an­yqtap otyr­dy. Degenmen, redaktordyng tym ótkir ma­qalalary onyng joghary biyliktegi opponentterine únay qoyghan joq. Goloshekin men onyng serikterin qalybynan shyghar­ghan «Torghay isi» bol­dy. «Enbekshi qazaq» gazeti 1926 jyly 15-26 nauryz araly­ghynda «Astanadaghy sotta» aidarymen Qyzyl­or­dada ótip jat­qan sot prosesinen oqyrman­dargha ýz­diksiz habar berip túrdy. S.Sәdua­qasov sot prosesining negizinde sayasy mýd­deler qayshylyghy jatqandyghyn, әr­iy­ne, jaqsy bildi. Sotqa tartylghan adam­dardyng bәrining birdey kinәli emestigin de týsindi.

«Torghay isi» ony úiymdastyru­shy­lar oilaghanday ayaqtalmaghandyghy mә­lim. Negizgi aiypkerlerding biri jazu­shy Jý­sipbek Aymauytovqa taghylghan qyl­mys orynsyz dep tabylyp, aq­ta­lyp shyq­ty. Artynsha ol Oqu-aghartu ko­miys­saria­tynyng úigharymymen Shym­­kent­tegi qazaq pedagogikalyq tehniku­my­na diyrektor­lyq qyzmetke jiberildi.

S.Sәduaqasov redaktor retinde «En­bekshi qazaqta» әdeby shygharma­lardan kór­­­kemdik sapasy joghary dý­niyeler basylugha tiyis dep sanady. Ol jalpy әdebiyettegi jalang úranshyl­dyq­qa, tar tap­shyl­dyq­qa ýzildi-kesil­di qarsy shyqty. «Bizding tapshyl aq­yndarymyzdyng jazghanynan aiqayy kóp», dep, S.Seyfullin men S.Múqa­novtyng tvorchestvosyn ashyq syngha aldy, kemshilikterin kórsetti.

Partiyada joq intelliygensiyanyng «yq­palynda» boluy, sayasy «ústamdy emes», «partiyalyq baghytqa qarsy ma­qala, felieton, ólenderdi jariya­la­uy», «ólkelik komiytet diyrektiva­la­ryn oryn­daudaghy úq­yp­syzdyghy», «qay­­sybir jol­das­tardyng material­da­ryn negizsiz baspay ústauy», mine osy siyaqty «kemshilikter» redaktor ýshin, әriyne izsiz ótken joq. 1926 jyly 18 sәuirde Qazaq ólke­lik partiya komiyte­tining burosy «Enbek­shi qazaq­tyn» red­kol­legiyasy turaly mәsele qarap S.Sә­duaqasovty  redaktor­lyq qyz­met­ten bo­satyp, onyng ornyna ja­uapty redaktor jәne ólkelik komiy­tetting bas­pasóz bóli­mining mengerushisi qyz­metine T.Rys­qú­lovty bekitti.

*  *  *

1926 jyly 12-14 qarasha araly­ghyn­da, yaghny Mәskeude ótken Býkil­re­seylik Ortalyq Atqaru Komiytetining ses­siyasy jýrgen kýnderi resmy mәji­listerden song T. Rysqúlovtyng bas­qa­ruymen BOAK mýsheleri jәne orta­lyq­ta júmysta jýrgen qazaq qyzmet­kerlerining qatysuymen biyresmy kenes ótedi. Negizgi bayandamany BOAK ja­uap­ty hatshysynyng orynbasary S. As­fendiyarov jasaydy. Qazaqstannan oghan atalghan kisilerden basqa S. Qo­janov, J. Mynbaev, J. Súltanbekov qatysyp (barlyghy 11 adam), sóz sói­leydi. Keneste sóilegen sheshender eger qysqarta aitsaq, sózderin jana biylikting jana otarshyldyq (neokoloniyalizm) sayasatyn synaugha arnaydy.

Kenesting izin ala barlyq últtyq respublikalarda onda jasalghan tújy­rymdar talqygha týsip, resmy baghasyn aldy. Qazaqstanda ótken talqylauda Goloshekin Mәskeudegi «nasional­dar­dyn» kenesine qatynasqan qazaq qay­ratker­lerining esimderin «tozyghy jetken kó­semder», «burjuaziyalyq intelliygensiya», «alashordalyq iydeologtar», «ha­lyq­tan tamyryn ýzgen ele­ment­ter» siyaqty teneulermen qatar atap, olardy shamasy kelgenshe qaralap baqty.

- Qoryta aitqanda, revolusiyalyq ózgeristerge deyin Á.Bókeyhanov bas­taghan alghashqy buyn ziyalylar qoyghan mәseleler kenestik biylik ornaghannan keyin de synaptay búzylyp, qarday erip ketken joq-tyn. Olay bolsa T.Rysqúlov, J.Mynbaev, S.Qojanov, S.Sәduaqasov siyaqty qayratkerlerding ómirge kelip, últtyq mýddeni jalau etip, sayasy kýreske aralasuy qogham­dyq talaptan tughan tabighy qúbylys bolatyn. Goloshekin men onyng serikteri búl qúbylystyng da týp tamyryna terendey bara qoyghan joq, olay etu kóp kýshti, tózimdilikti, uaqytty talap etetindigi belgili. Sondyqtan da olar «eng tóte jәne jenil» joldy tandap aldy, al últtyq erkindik pen tendik mә­selesin taghy da qoyghan últtyq iyn­telliygensiyanyng kelesi, jana buynyn «alashordashylar» dep jariyalady.

1926 jylghy qarasha plenumynda ja­saghan bayandamasynda Goloshekin «alash­­ordalyqtardyng eki buynyn» anyqtap, olargha mynaday bagha berdi: «Alash­or­dalyqtar turaly aitqanda biz shatysyp jýrmiz. Alashordalyqtardyng eki týri bar - eski basshylary jәne alashorda­lyqtardyng jana buyny. Búlardyng óz­ara ýlken aiyrmashylyghy bar. Eger biz eski tәrtiptegi alashordalyqtardy al­saq, maghan olardyng ótkende birdemesi bolghanday kórinedi. Olar ótken uaqytta, qazaq jaghdayynda, qazaq bolmysynda revolusioner, burjuaziyalyq revolusionerler boldy. Al jastarda ol joq, olarda ashu-yza basym, olar kenestik biylikpen kýreste eseydi».

Ángimening kim turaly bolyp otyr­ghanyn týsingen S.Sәduaqasov osy ple­numda sóilegen sózinde: «Men osy minbeden alashorda iydeologiyasymen ortaq eshtenem de joq ekendigin mә­limdeymin, óitkeni men kommunispin. Bizding sory­myzgha qaray alash ústa­ny­myna jaqyn jaghdaylar isimizden, keyde sózimizden sezilip jatsa, onda olar­dy tudyrghan qiyndyqtardy jenui ýshin ósip jetiluimiz kerek qoy», - dep kórsetip, odan әri Oqu-aghartu halyq komissariaty partiyada joq intelliygentter kóp shoghyr­langhan mekeme, sondyqtan da qyzmet babyna qaray ol intelliygensiyany jú­mysqa tartugha baylanysty boy kór­setken tar kommunistik tәkapparlyqpen kýresudi alash­ordalyq әreket esebinde baghalau qa­telik ekendigin aitty.

1927 jyly aqpanda S.Sәduaqasov ólkelik komiytet burosyna ózin auyl mektebine oqulyqtar men kitapshalar dayarlau ýshin birneshe aigha respublika mekemelerindegi júmystan bosatudy ótingen aryz beredi. Ólkelik komiy­tet­ting burosy 1927 jylghy 9 nauryzdaghy otyrysynda S.Sәduaqasovtyng aryzyn qarap qanaghattandyryp, ýgit jәne nasihat bólimine Oqu-aghartu komissaria­ty­men birge jazylmaqshy oqulyqtar men kitapshalardyng josparyn dayarlap sek­re­tariatqa ótkizudi tapsyrady. Al bu­ronyng sol jylghy 4 sәuirindegi mәji­lisinde basqa da halyq komissa­riaty­men birge Oqu-aghartu komissariatynyng kollegiya qúramy bekitildi. Onyng qúra­mynda S.Sәduaqasov joq edi. Búl is jóninde onyng qyzmetten birjola alas­tatylghandyghynyng kórinisi bolatyn.   «Men «Kishi Oktyabrge» qarsymyn», degen Alash arysynyng qoghamdyq qyz­me­tining eki kezeni osylay ayaqtalyp edi.

Mәmbet QOYGELDIYEV, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

Surette: «Enbekshi qazaq» gazeti fotosuret basudy 1925 jylghy 23 qa­rashada bastapty. Sol kýngi jariya­lan­ghan myna rәsimde gazet basshysy Smaghúl Sәduaqasovty ortagha alyp týsken redaksiya újymy beynelengen.

«Egemen Qazaqstan» gazeti