Ámir men Gýlnәr úzaq jyldar boyy bir mekemede qyzmet istedi. Ámirding әieli men Gýlnәr rulas bolghandyqtan Ámir men Gýlnәr birin-biri  «jezde», «baldyz» dep әzildesip túrady. Ázildeskende de keyde tipti qatty ketetin kezderi bar. Biraq oghan eshqaysy da renjimeydi. Ámir 70-ke deyin qyzmet istep, júmystan ketse de, «tughan» mekemesine ara-túra kelip túrady. Gýlnәr bolsa 40-ta, qyzmet isteydi. Boydaq. Ekeuining de óleng jazatyny bar.

Býgin de Ámir «óz» mekemesine kirip, dәlizben kele jatyr edi, ashyq túrghan esikten Gýlnәrding «jezde» dep aiqay salghan dauysyn estiydi. Kabiynette zaty әiel eki adam otyr eken.

— Jezde, apam qalay? — deydi Gýlnәr kózi oinaqshyp.

Sonda Ámir sәl ýnsiz otyryp, bylay deydi:

Men seni bayaghydan baldyz deymin,

Jetedi saghan sirә qay qyz deymin.

Apang qartayyp, qasyna jolatpaydy,

Jezdeng qalay jatady jalghyz deymin,

Osyny bir oilashy baldyz deymin.

Otyrghandar du kýledi. Ámir kabiynetten shyghyp ketedi. Bir saghattay jigittermen әngimelesip, qaytyp kele jatqanynda «jezde» dep aiqaylaghan Gýlnәrding dauysy taghy estiledi. Kabiynetke kirgen Ámirge Gýlnәr bylay deydi:

Men seni bayaghydan jezde deymin,

Qyz izdep, kóshelerdi kezbe deymin.

Aytqanyn baldyzynnyng tyndamasan,

Qalarsyng 70-inde sózge deymin.

— Oi, bәrekeldi, baldyz, — dep quanyp qalghan Ámir sәl ýnsizdikten keyin:

Búl maghan «tiysh jýr» dep tyighanyng ba,

Joq әlde basqalargha qimadyng ba?

Qyz izdep, kóshe kezip qayteyin men,

Balpanaqtay baldyzym túrghanynda, —

dep kabiynetten shyghyp ketedi.

 

Bir saghattan keyin onyng telefonyna SMS keledi. Onda bylay dep jazylghan eken:

 

Jylannyng qúiryghyn sen basyp kettin,

Jendim dep meni ózinshe tasyp kettin.

Bir shumaq ólenindi aita salyp,

Jezdeke, nege jyldam qashyp kettin?

 

Ámir az oilanyp otyryp, oghan SMS-pen bylay dep jauap qaytarady:

 

Mandaygha taghdyr jazghan búiryqpenen,

Jaqsy ghoy basyp jýrseng qúiryq degen.

Jylan bolyp qaytesin, baldyzym-au,

Qorqytpa meni onday «súmdyqpenen.

 

Aytys SMS arqyly odan әri qaray jalghasady.

 

Baldyzy:

Ýide jatyp, jezdeke, erigesin,

Jas jigittey qiyalgha berilesin.

Quaryp, sualghan shaq  jetpisinde,

Nemenene jetisip, jeligesin?

Jezdesi:

Quaryp, sualdyng dep tabaladyn,

«Asyp-tasqan» kónilime qaramadyn.

Men de bir úrpaghymyn sekseninde,

Serilik qúrghan keshe babalardyn.

Baldyzy:

Myqty boldy ol ras babalarym,

Olargha qalay kinә tagha alarmyn.

Jas et jep, qymyz iship, serilik qylsa,

Bilgen ghoy, sirә ózining shamalaryn.

 

Quaryp, sualmay ma jetpisinde,

Araq ishse býgingi aghalarym.

Jezdeke, «sau siyrdyn» biri emessin,

Sondyqtan kóniline qaramadym.

Jezdesi:

Búl araq kónilindi lepirtedi,

Maqtanshaqtyng sau auzyn kópirtedi.

Quarghan ne 100 gramm ishke barsa,

Qalt-qúlt etken shaldy da «sekirtedi».

 

Súlugha sóz aitudan úyalmadym,

Jetpiste de ózimdi tyya almadym.

Qartaydyng dep baldyzjan tabalama,

Sezine almay jýrmin ghoy sualghanym.

Baldyzy:

«Jan-jaqqa» «shalabyndy» shashyp bolyp,

Jetpisinde jýrsing be tasyp-tolyp.

Búl siqynmen, jezdeke qalt-qúlt etip,

Sekseninde jýrersing ghashyq bolyp.

 

Jezdesi:

Ghashyq qylsan, baldyzjan seksenimde,

Bolady bar tileging eskeruge.

«Qalt-qúlt» etken shaghymda jezdekennin,

Kelip túr kýsh-quatyn tekseruge.

Baldyzy:

«Senemin», kýsh-quatyng tasqanyna,

«Senemin» senen qarttyq qashqanyna.

Kýte túr, әli «jastau» emessing be,

Kelermin kerek qylsang toqsanynda.

Jezdesi:

«Senim artyp» kýshimning tasqanyna,

Rizamyn taghy on jyl qosqanyna.

Kónili «alyp-úshyp», Jambyl babam,

Súlulargha sóz aitqan toqsanynda.

 

On jyl degen nemene, o, tәiiri,

Óte shyghar zyryldap, qas-qaghymda.

Kempir bolmay, qúlpyrghan qyzday bop kel,

On jyl boyy saghynyp, tosqanymda.

Baldyzy:

Qúp bolady, jezdeke, tileginiz,

Shamasy asyl shyghar sýieginiz.

Ólip-óship barasyz bozbaladay,

Basynyzshy aptyghyn jýreginiz.

 

Qyz degende jeligip jetpisinde,

Jemtik kórgen qyranday týlediniz.

«Qalt-qúlt» etip seksenge kelgenimde,

Ghashyq qyl dep baldyzdan tilediniz.

 

Saghynyp, sarghayghan kez toqsanynda,

Moynynyzgha oralar bilegimiz.

Balqyp-shalqyp, bal aiyn ótkizermiz,

«Aljyp» eger ketpese «shýmeginiz».

Osymenen aitysty ayaqtaymyn

Ýzilmesin eshqashan kýderiniz.

Jezdesi:

Baldyzjan, ýzbeymin esh kýderimdi,

Qayradyng jetpistegi jigerimdi.

Ózing aitqan qyranday «qiqulatyp»,

Sezip em týbinde bir ilerimdi.

 

Saghyntyp, toqsanynda kelemin dep,

Jiberding núrgha bólep jýregimdi.

Búrqyratyp iysindi qúlpyryp kel,

Joghaltpay qyryqtaghy renindi.

 

Nazdanyp, jezdeke dep «kózing sýzsen»,

Ýzermin jýrek tulap, «jýgenimdi»...

Toqsannyng otyna orap kýidirgende,

Bilmessing jylaryng ne kýlerindi.

Balqyp-shalqyr bal aiyn ansap jýrsen,

Qúdayym qabyl qylsyng tilegindi.

 

Damir Ábishev

Abai.kz