Ótken jyldyng songhy eki aiynda dәrigerler «eskirgen» eki kózimdi «janartyp», oqu, jazu degendi uaqytsha úmyttyryp, jana jyldyng ekinshi aptasynda ghana (kileng «eki» bolghanyn!) qalamymmen qayta tabystym. Áriyne, anau  merzimde qarap jatpadym, alaqanday radioqabyldaghyshym bar edi, sony  qúlaghyma ertendi-kesh japsyrudy әdet ettim. Áue tolqynynda pәlen   de týglen atauly radio shirkinnin  kódedey kóp ekenin, búrynda tyndap jýrmegen son, bilmeydi ekenmin, nemerem aitqan son, - ói, týgendeuge kiristim-auI..

Maghan birinshi miynótte búiyrghan tolqynda әldebir әiel shynghyryp, birdene dep jatty. Onyng ýzdikken dauysyn estirtpeyin degendey-aq, әldekim qanyltyr birdeneni qanghyrlatyp-danghyrlatyp әlek. «Búl ne pәle?» dep men an-tan.  Endi bir sәtte әlgi әiel shanqyldap taqpaq aityp, baraban dýnkildep jóneldi. Odan song taqpaq shiqyl sózge ainalyp, әiel auyq-auyq baj-búj  etip, qaytadan shynghyrdy, qaytadan taqpaq aitty. Qanghyr-danghyrgha tars-túrs dauys qosyldy. Eshteneni úgha almay: «e, teledidardyng baghdarlamalaryn izdep otyrghanymda kórip qalghanymnan jaba qongym tez bolatyn әlgi bir  sheteldik esirik-qútyryq әnshi-biyshisymaqtardyng «konsertterinin» radiodaghy egizi eken ghoy?!» dep, basqa tolqyngha  qaray ayandadym. Onda da sonday alqyn-júlqyn, ii-qii bolyp jatyr, biraq ondaghy  «taqpaqtyn» keybir sózderin týsinip, «reseylik júldyzdardyng konserti» dep dolbarladym (sahnalargha «júldyz» jauyp túrghan zaman). Alayda olargha da jýikemdi shabaqtatpau ýshin ózimizding qarakózderding konsertin izdedim. Radiotolqyndar  da irgeles bolady eken, qasqaghymda tabyldy, - jigitting oinaqy ortasha dauysy : «qara  torghay, torghay, torghay, qara, qara, torghay, torghay, qara torghay, torghay, torghay, qara, qara...» dep sampyldap túr, - әi, keminde  otyz ret aitqan shyghar. Óidә-ә-ә!.. Onyng әlgi «muzykalyq sýiemeldeui» degening -  tanqyldaq, tonqyldaq, dýnkildek aspaptardyng danghaza «sayysy»... Astapyralla!.. Marqúm Aqan serining «Qaratorghayyn» «Qaratoqyldaqqa» ainaldyryp jibergen be?!.

Odan arygha yrshyp ketip: «dudu, duda, dudar, dudar, dudu-dudu, i-i-iy... dudar-arri-i-iy...» degen u-dugha tap boldym. Onyng «muzykasy» da shekemdi solqyldata jónelgen son, qayteyin, ishtey: «Ói, ónkey shuyldaq-duyldaqtar!» dep, radioqabyldaghyshymnyng qúlaghyn jәne bir búrap qalyp edim, demi ýzik-ýzik shyqqan bir jigit: «qosyla almadym, almadym, janym, baqytym, saghynyp jýrmin, saghynyp, janym, armanym, seni, seni izdeymin, shydaymyn, shydaymyn, qashan kelesin?!» dep zarlap túr. Baraban dýnk-dýnk, dýnk-dýnk, әldebir aspap shiyq-shiyq, shiyq-shiyq... Odan arghy arnada «әnshi» qyz-kelinshekterding bireui: «saghyndym, janym, sharshadym, tosamyn, qaydasyn, taghdyrym, baqytym, saghyndym, saghyndym! Sen nege kelmeysin?» dep shynghyra sarnap jóneldi. Qabattaghan bes-alty jez tabaqty temir shybyqpen sabalaghanday súrqyltay dauys órshidi.

Sonday «konserttin» bes-altauyn  adalap  shyqtym. Olardyn  qaysysy

Amerikaniki, qaysysy Europaniki,  qaysysy Reseydiki, qaysysy qazaghymdiki ekenin aiyra almadym. Bәrining әuenderi de, dauystary da, asay-mýseyleri    de bir mekiyenning shibiyleri siyaqty. Qabyldaghyshymdy dereu qantaryp, divannan túra bergenimde mektepke barugha kiyine bastaghan nemerem: «O ne, ata, andaghyny tyndaudan jalyghyp ketting be?» dedi. «Sharshap kettim. Qanyltyr shelekti týigishtegendey me, tepkilegendey me, bos bóshkeni domalatqanday ma... qaydaghy bir albasty dauystar. Ánshisymaqtardyng shyryldaghandary, qyryldaghandary. Qalayda qosyla almay sorlap qalghan  bayghús qyz-jigitterding zarlaghandary. Basym әnki-tәnki boldy. Endi tyndamaymyn!» dedim.  Nemerem myrs etip: «Dúrystaryn keshke tauyp beremin, «Shalqar radiosy», «Qazaq radiosy» degen arnalar bar, qazaqtyng әn-kýilerin beredi. «Klassika radiosy» degen baghdarlama bar, ol dýniye  jýzi sazgerlerining eng jaqsy shygharmalaryn beredi, men sony únatamyn, jalyqtyrmaydy, sharshatpaydy, rahattana dem alasyn» dedi.

Nemerem shyghyp ketken son, eki qolym aldyma simaghan basym, radioqabyldaghyshty taghyda ermek ete túrmaq boldym. «Auzyn» ashyp    qalyp edim, uәi, meni tosyp otyrghanday-aq: «Endigi tyndaytyndarynyz –  Aqan serining «Balqadisha» әni» degeni. Áp, bәrekeldi!

«Degende Balqadisha, Balqadisha,

Búralghan beling nәzik tal, Qadisha.

Seksen qyz seruenge shyqsadaghy,

Ishinde sholpan júldyz, jaryghym, sen, Qadisha.

Búrynda asau tayday jýrgen basyn,

Qalarsyng bizding sózge, qaraghym, zar Qadisha.

Bir emes, eki jengeng kelip otyr,

Rúqsat bizden sizge, janarym, bar Qadisha.

Degende Balqadisham-ou, Balqadisha.

Kýieuing seksen beste shal, Qadisha.

Ketti dep Balqadisha estigende,

Tauynda Jylandynyng qúshaqtap qara jerdi, enirep jylaghanym.

Enirep jylaghanym, janym Qadisha!» dep bozdady «әnshi» jigit.

Mәssagha-a-an!.. Radiomnyng ýnin óshire saldym. Oipyrym-au, mynau netken súmdyq?!. Mynalar Aqan serining aruaghynan attay berdi ghoy?! Áneubireui «Qaratorghayyn» qaqpaqyl etip edi, mynausy odan da soraqy! Qúday-au, týpnúsqanyng shumaqtaryn almastyryp, tarmaqtaryn tutalaqay etip, óz tótesinen: «sholpan  júldyz  jaryghym... qaraghym... janarym... qalarsyn... ou...  janym»degen sózderdi tyqpalaghany beybastaqtyq emes pe?!

«Ánshinin» jekemenshik jattandy sózderi bylay túrsyn: «qúshaqtap  qara jerdi, enirep jylaghanym, enirep jylaghanym», odan keyinde: «qúshaqtap qúzjartasty jylaghanym»  degenderin qosyp ekilengeni nesi?!.

Qadishanyn  ayttyryp qoyghan basqagha ketkenin estigende qyzdyng dala tәrtibine eriksiz baghynghanyn búrynyraqta ózinen estip bilgen, qarsy jasar әreketi qalmaghanyn moyyndap, ishtey týnile qoshtasyp jýrgen Aqannyng qanday kýige týskenine bir sәt oy jibersek, ýidegi Aqannyng tósekke súlap   jata ketip, «qúshaqtap qúsjastyqty jylaghanym» degeni (týpnúsqasy) jigitke de jat qylyq emes, birsәtki kýiinishti sezim  kórinisi. Ony, sirә: «jigitting tóresi Aqan serige óitu jaraspaydy» degen arzan oimen: «qúshaqtap qara jerdi», nemese: «qúshaqtap qúzjartasty» dep óndeu – paryqsyzdyq. Sonda Aqan ýiden atqyp shyghyp, etbetinen týsip, jer tepkilep, әlde taugha dalúra jýgirip baryp, jartasty qúshaqtap, zarenireuge  tiyis pe edi?.. Taghdyrmen tәjikelesudi qalamaghan Aqan:

«...Qyzy eding Ybyraydyn, Balqadisha,

Bolarsyng bizding sózge zar, Qadisha...»

-dep qoshtasugha әuelde-aq mәjbýr bolmap pa edi?

Songhy jyldary qazaqtyng avtory belgili nemese belgisiz kóne әnderin keybir «әnshi» ózine kereginshe «óndep» aitatyn «óner» shygharyp jýr: «eski» әn әuenining bir túsyn sozady, bir túsyn kelteleydi, al keybir әnning eki tarmaqty ne tórt tarmaqty qayyrmasyn, tipti tútastay әnning ózin ýsh-tórt       ret «qúiqyljyta» qaytalaytyn әdet te shygharghan. Qaysybir «sazgerler» bolsa, әlgi «eski» әnderding tórt-beseuinen «jana» әn, al qaysybir «aqyndar» bolsa, «eski» ólenderden «jana» óleng tudyrugha tóselip, anyghynda – dәndep  aldy. Solardyng songhy jyldardaghy «shygharmalary» arzan qalja,   mol olja bolyp ketti.  Dombyra, qobyz, syrnay úmytylghan. «Europalyq» aspapty orkestrleri órshelene qiqulap, qúlaq túndyrady. Keybir  әri  «aqyn», әri «sazger» myqtylar  gitarasyn  ólermendene sabalap, baryldap-daryldap zyqyndy shygharady. Qalyptasa bastaghan onday ospadarlyqty óristetpeu kerek, ol  ýshin Mәdeniyet ministrligi tanymal әnshiler men sazgerlerden, aqyndardan óner újymyn qúrsa, olar anau tolyp jatqan arnalardaghy  ayqay-sýrendi   tiyar edi.

Aytpaqshy, keshegi Kenestik dәuirde, iyә, Mәdeniyet ministrligimizde «Kórkemdik kenes» bolghan. Ol jana әn-kýidi  tyndap, biydi   kórip, әrqaysynyng avtorlyq tyng órnek-boyauy, yaghny әuen-yrghaghy boluyn kýitteytin, ólenderding әnge layyq boluyn talap etetin, sazgerge de, aqyngha da  «jiyendik jasaugha» jol bermeytin. Sol asa manyzdy shara tәuelsizdigimizden keyinde kerek bolmay qaldy. Eger búl óner salamyzda baghdarlama iyesi men «daryndy ónerpaz» býgingidey «ózimiz  bilemiz!» dep ymdasyp kete berse, 5-10 jyldan son: «Kózimning qarasy» «Kózimning alasy»,  «Janbota» «Jay Butya», «Súrsha qyz» «Sýbeli qyz», «Qarakesek» «Qaratósek», «Arystyn  jaghasynda» «Esildin  jaghasynda»... bolyp tynar.

«Kórkemdik kenestin» joqtyghy bizdegi telearnalardyng da bәrine baghdarshamnyng «jasyl kózin» ashyp, kóshesin kenitip qoydy. Sheteldikteri, reseylikteri, ózimizdiki bar, úzyn sany jetpisten asyp ketken arnalardyn, meninshe, besten birinen ghana: deni dúrys konsert, kinofilim, tabighat qúpiyalary turaly derekti týsirilim kóre alamyz. Qalghandary, kýnde kórip, kýpti bolyp jýrgenimizdey: yshqynghan, kýnirengen, taq-túq sóz tizgen «әnder», esirik-qútyryq biyler, qan-josa qyrghyndy jaugerlik filimder (boevikter). Solardan qazaqqa eshqanday ghibrat  joqtyghyn bile túra, Mәdeniyet jәne sport ministrligi qansyqtan tansyq jasap, satyp alyp, óz tilimizge audara qongha qúmar-aq. Ásirese reseylik telebaghdarlamalardyng qojayyndary, sirә, bizding sol saladaghy ýlken-kishi qojayyndardy mәnkildetip maqtap, qymbatqa satyp alugha kóndiretin bolsa kerek, kóshirip kórsetu etek alyp ketti.  Qylayaghy bizde: auru-syrqat, dәri-dәrmek, erkek, әiel jynystylardyng mәseleleri, taghy basqany biletin, dúrystap aityp, kenes beretin  dәriger  joq dersin.

Jalpy bizding teleradio  baghdarlamalardan qoghamymyzdaghy tózgisiz qúbylystardy: júmyssyzdyq, paraqorlyq, jemqorlyq, aldau-arbau, úrlyq-qarlyq, kózboyau, ótirik-maqtandy maldanu, ýsti-ýstine ýdep túrghan qymbatshylyq... siyaqty  jәitterdi aitu joq («KTK» telearnasynan ara-túra kórip qalatynymyz bolmasa). Jastar tәrbiyesi úmytyldy derlik, Jastar úiymynyng «belsendi» júmystarynyng «nәtiyjelerin» biylikting keybir «býkilhalyqtyq» sharalary, resmy merekeler aldynda ghana kóremiz. Onyng esesine: «Elbasymyz anyq aityp bergendey», «Elbasymyz talap etkendey», «Elbasymyz joldauynda atap kórsetkendey» dep bastap lepirgende, shetinen bilgish-kórgish, pysyq ta sheshen. «Qazaqstan ekonomikasynyn  damu  qarqyny erekshe ekpindi!» dep kósilgende kórpe shaq  keler emes. Al sol qarqyn qarapayym kópshilikting túrmys-tirliginen nege bayqalmaydy? Ýstimizdegi kiyimimizdin, aldymyzdaghy asymyzdyng arzandaghanyn kóre almay kele jatqanymyzgha 26 jyl.  Múnday hal-ahualdyng «ruhany janghyruymyzgha»  qatysy, kedergisi  joq  pa  әlde?..      

Qazekem: «Qol synsa – jeng ishinde, bas jarylsa – bórik ishinde» degen. Orystarda: «Ne vynositi sor iz izby» degen bar, biraq reseylik qaysybir telearnalar, mәselen:  «Pusti govoryat», «Pryamoy efiyr», «Govorim y pokazyvaem», taghy basqalar «izbanyn» esik-terezesin júlyp tastap, ishindegi «sordy» syrtqa laqtyrugha qúlshyna kiristi. Óz basym olardyng әldebir otbasylardyn, aghayyndylardyn, dos-joldastardyn, kórshilesterding ózara dau-janjalyn, úrys-talasyn milliondaghan kórermenning aldyna shygharyp, sózben qyrqystyrularyn ne bireuler әdeyi úiymdastyrghan, ne baghdarlama iyeleri óz arnalarynyng atyn shygharudy, aqshanyng astynda qaludyng onay, arzan joly etken arandatushylyq dep bilem. Bir ghana mysal: olar ataqty akter Armen Djigarhanyannyng oisyzdyqpen jasaghan jansaqtyghyn – jas qatyn alyp, aqyrynda odan kóresinin kórip, sory qaynap qalghanyn ýsti-ýstine qyzdyra aihoylap, oihoylap aityp, kórsetip  jatqaly bir ay boldy. Ol danghaza oqighany talqylau, qaq jarylghan eki «komandany» aitystyru-tartystyru  Resey Federasiyasynyn  mýddesin qorghaudy, óner qauymynyn  abyroyyn saqtaudy kózdegendik pe? Joq, ol – «atyng shyqpasa, jer órte», «biring ólip, biring qal!» masqarashyldyq! Bizding telearnalar oghan da eliktep-solyqtap, «kóshirme jasau» jarysyn ashsa, ruhymyzdy «janghyrtudyn»  shany sonda aspandap shyghady.

IYә, elikteu-solyqtaugha, keshegi pionerlershe aitqanda: «Árqashan dayynbyz!». Mәselen, búdan on  jyl búryn Batys jaq  qyz-qyrqyndar kókshil jarghaq shalbar («djinsy» – tenizshi-balyqshynyng su ótkizbeytin arnauly shalbary) kiyip, tyrtiyp, byttiyp jýretin «moda» taratty. Ol «ghasyr janalyghy» ile-shala bizde de jetti.  Odan keyin jaz boyy tyltighan keudeshe kiyip, beldi ashyp jýru, shalbardyng balaqtaryn bes-alty jerinen júlmalap tesip, «jeldetip qong» shyqty. Qazaq tekti qyzdargha әste jaraspaytyn ol soraqylyq teleekrandar men teatr sahnalarymyzdyng «sәnine» ainalyp, oghan qosa sahnalarymyzdyng tóri (fony) bytyqy-shytyqy alabajaq «kórkem kórinisterge» tolyp bara jatqanynan shoshynyp,  2015-jyly nauryz aiynyng 20-sy kýni Mәdeniyet jәne sport ministri A. Múhamediyúlyna «Jas alash» gәzeti arqyly «Qazaq sahnasynyng syrqaty» dep ashyq hat jazyp, bolyp jatqan jónsizdikterdi bilgenimshe mәlim ettim. Odan jauap kýttim, biraq «jýirikting týbin berik...» ala almady, ministr mynq etpedi. Endi sahnalargha shashyn shashyp tastaghan, omyrauyn ashyp tastaghan әnshi-biyshi biykeshter tola bastady. Sodan keyin ary-beri oilanyp, jalpy biylikke, onyng ishinde ministrge sózi ótetin bir kisi bolsa, ol qúrmetti Biybigýl Tólegenova dep, Biybikene sol gәzet arqyly jeltoqsan aiynyng 12-kýni «Sahna sorasy, telearna «dodasy» dep hat joldadym. «Maghan jauap jazbay-aq qoyghaysyz, ministrmen sóileskeysiz» dedim. Biybikenning әseri shyghar, jarghaq shalbar, jelikti keudeshe «sahnadan ketti», qyz-kelinshek әnshiler úzyn kóilek kiyetin boldy, biraq etekting «salmaghy» basyp ketse kerek, omyrau ashyq kýiinde qaldy, tipti bir iyghyn jalanashtap shyghatyndar payda boldy.

Amerikadan ba, basqasynan ba, әiteuir, Batys jaqtan taghy bir «ghajap janalyq» kelip jetti bizge. Ol – әielderding shashty sarybalshyq týske boyaghany. Sol-aq eken, bizding kәri-jas biykeshterdin  qazaqy qara shashtary saudyraghan saban shashqa ainalyp ketti. Qazaq telearnasyn ashyp qalsan,  ondaghy qyz-kelinshekterding siqy bylaysha:  úzyndy-qysqaly saudyraghan saban shash; qara qaryndashpen syzyp qoyghanday qassymaq; qabaq asty ne kýlgin, ne jasyltym boyauly; kózderining jiyekteri qara boyaumen shenberlenip, kóz bayghústy qúddy tesip shygharyp qoyghanday; kirpikterine  qayqighan jasandy kirpik  jalghanghan; erinderi shiqanday. «Amerikadan qalmau kerek! Europadan qalmau kerek!..». Eger búl «әiәi» әnshi-biyshilerimizding mandaylary men múryndaryna shybyn-shirkeylerding suretin salyp, qúlaqtaryn týrli týske boyap qoysa, bala túrghay shaldy shoshytatyn qúbyjyq bolar edi. Sóitip, Qazaqstan «arularymen de әlemge tanylar» edi.

IYә, Qazaqstannyng «әlemge tanyluynda qapy joq». Bir kózi biylikting tabaghynda bolatyn gәzetterdi sholsan: «...býkil әlem bizding ekonomikalyq jetistikterimizge qyzygha kóz tigip otyr». Al, eger janylys estimesem, preziydent N.Nazarbaev myrza bir sózinde aghylshyn tilin mengermeyinshe Qazaqstan ekonomikasy damy almaydy degendi aitypty. Demek, bizding elge «býkil әlem qyzygha kóz tigip» otyrsa, biz aghylshyn tiline sudaymyz! Olay bolmaghanda she?! Bilim jәne ghylym ministrimiz E.Saghadiyev taghyna otyrghyzylyp, portfelin qúshaqtatqan kýnnen bastap aghylshyn tilining joqshysy boldy ghoy?! Mektepting 1-synybynan bastap aghylshyn tilin oqytu armanyna qoly jetti. Endi «orta mektepterde negizgi pәnderdi aghylshyn tilinde jýrgizu» oiyn ontaylauda shyghar. Onyng «negizgi pәnderi» ne ekeni әzirshe júmbaq.  

E.Saghadiyevting kópe-kórine solaqaylyghyna kópshilik ә degennen qarsy boldy. Mektep esigin alghash ashqan balagha shet tilin oqytu – ony Ana sýtinining qúnarynan aiyru, qazaghymsha aitqanda: «uyzgha jarytpau» dedik. Til bilimining kórnekti mamany akademik Rәbigha apay Syzdyqova bastaghan ghalymdardyng bir toby ministrding ústanymy qate ekenin ashyq aitty da jazdy da, biraq ol narazylyqty tútas biylik  te, jeke ministr de elemedi, - terisbaghushylarda da  úiymshyldyq bolatynyn kim bilgen!

Baylyqtyng sonyna týsken kapitalistik elderding ózinde, әlbette, Angliyadan ózgelerde, shәkirtterge aghylshyn tilin 1-synyptan oqytu joq. Ekonomikasyn damytugha bel sheshe kirisken Qytay elinde aghylshyn tili bastauysh synyptan keyin ghana oqytylady, sóite túra ol eshkimnen keyin qalghan emes, dýnie jýzindegi eng bay delinetin AQSh-pen ýzengiles.

Býginde ekonomika tiline ainalghan halyqaralyq aghylshyn tilin mengeru, әriyne, qajet. Alayda, ony 7-synyptan engizsek te jetetin edi, orta mektepti, jogharu oqu ornyn bitirudegi 7-8 jyl ishinde shәkirt-studentterimiz aghylshyn tiline qosa basqa da halyqaralyq tilderdi erkin mengerip alar edi. Osyghan jýginuding ornyna bizding biylik, ministr E.Saghadiyev 1-synyptan bastap shәkirtterding miyn ashytudy: «bilimdiligimiz, tapqyrlyghymyz, zaman talabyn boljaghyshtymyz» dep biletin siyaqty. Múndayda tabyla qalatyn «jengetaylar»: bizge aghylshyn tili auaday qajet; balalarymyz aghylshyn tilin qúmarlana ýirenip jýr; ekitildilik – ómirdegi jetistikterimizding kepili; aghylshyn tilin 1-synyptan bastap oqytudy qoldauymyz  kerek... tәrizdi oisyz, orynsyz madaqtaudy jalaulatyp әketti.

Tilbezegish «jengetaylar», әdetterinshe, preziydent N.Nazarbaevtyng «Ruhany janghyru» joldauyn jýzege asyruda Mәdeniyet jәne sport ministri A.Múhamedúly, Bilim jәne ghylym ministri E.Saghadiyev kóp júmys atqaruda, A.Múhamediyúly kinomyzdy әlemge tanytudy qolgha aldy dep te jatyr.

Ruhany janghyruymyzdyng osy eki ministrlikten bastalmaghy týsinikti, biraq sahnalaryzdyn, teleradio arnalarymyzdyng basym kópshiliginde qazaq ruhynyng bar-joghyn bajaylay almay otyrghan  ministrding ruhany janghyrudy kinodan ghana tapqany jetkiliksiz bolmaq.

Qazaq tilin 1-synypta-aq  aghylshyn tilimen shalaptaghan ministrding jalpy qazaqy ruhty saqtau mektep qabyrghasynan bastalatynyn bilmeui, әlde bilgisi kelmeui maghan da týsiniksiz.

Bir «qyzyghy» songhy jyldary júrtshylyqtan әdil syndy eng kóp estigen A.Múhamediyúly men E.Saghadiyevti  preziydent N.Nazarbaevtyng serkeleri deuge bolar, óitkeni ýnemi qoldap otyrady, marapattaydy. Qazekennen sóz qalghan ba: «Sýiengening myqty bolsa, sýikengenindi jygharsyn».

Abai.kz