Aytary oiy naqty, qoghamdaghy ózgerister men oryn alyp jatqan týrli jaghdaylargha ózindik ústanymy túrghysynan tyng pikir aityp qoghamdyq oidyng ósui men óresine yqpal etip kele jatqan fizika-matematika ghylymdarynyng doktory Asqar Júmadildaev myrza konferensiyamyzdyng jana jyldaghy alghashqy qonaghy bolyp, oqyrmandardyng saualdaryna jauap qatyp otyr.

«Abay-aqparat»

- Qayyrly tang Asqar agha! Siz qazaqtyng saqalyn sipap sazgha otyrghan myna keypine eng aldymen jón siltey alar kabileti joq enjar ziyaly qauym kinәli ekenine ekinshiden, ez, enjar hәm jalqau qazaq halqynyng ózi kinәli ekenine menimen kelisesiz be? Kelispeseniz nege? Nege qazaqtar órkeniyet dep aitatyn dýniyetanym dengeyinde óte tómen ornalasqan?
- Jalqaular qazaqta bar.  Jalqaular qazaq emesterde de bar. Búdan qazaq halqynyng ózi kinәli degen qorytyndy shyqpaydy. Qazaqtar dýniyetanym dengeyinde tómen ornalasqan degen qate pikir.
Qazaq demey-aq koyalyq, óitkeni, qazaq әzirshe bar potensialyn ashyp ýlgermegen jas últ,  qazaqtyng babalary - kóshpendiler delik,  olar, mysaly,  órkeniyetke mynaday ýles qosqan:
1. Bútqa shalbar kiidi ýiretken.
2. Ýzengini oilap tapqan
3. Kóbeytu tablisasyn ýiretken

Aytary oiy naqty, qoghamdaghy ózgerister men oryn alyp jatqan týrli jaghdaylargha ózindik ústanymy túrghysynan tyng pikir aityp qoghamdyq oidyng ósui men óresine yqpal etip kele jatqan fizika-matematika ghylymdarynyng doktory Asqar Júmadildaev myrza konferensiyamyzdyng jana jyldaghy alghashqy qonaghy bolyp, oqyrmandardyng saualdaryna jauap qatyp otyr.

«Abay-aqparat»

- Qayyrly tang Asqar agha! Siz qazaqtyng saqalyn sipap sazgha otyrghan myna keypine eng aldymen jón siltey alar kabileti joq enjar ziyaly qauym kinәli ekenine ekinshiden, ez, enjar hәm jalqau qazaq halqynyng ózi kinәli ekenine menimen kelisesiz be? Kelispeseniz nege? Nege qazaqtar órkeniyet dep aitatyn dýniyetanym dengeyinde óte tómen ornalasqan?
- Jalqaular qazaqta bar.  Jalqaular qazaq emesterde de bar. Búdan qazaq halqynyng ózi kinәli degen qorytyndy shyqpaydy. Qazaqtar dýniyetanym dengeyinde tómen ornalasqan degen qate pikir.
Qazaq demey-aq koyalyq, óitkeni, qazaq әzirshe bar potensialyn ashyp ýlgermegen jas últ,  qazaqtyng babalary - kóshpendiler delik,  olar, mysaly,  órkeniyetke mynaday ýles qosqan:
1. Bútqa shalbar kiidi ýiretken.
2. Ýzengini oilap tapqan
3. Kóbeytu tablisasyn ýiretken
- Siz matematika salasynda әlemdik dengeyde qyzmet etesiz. Matematika salasyn myqty mengere otyryp jәne de eng bastysy - qoghamnyng jay-kýiin talday biletin qabiletke ie bola otyryp, ne sebepten memleketke ekonomika salasynda túshymdy kenes yaky qonymdy jospar qúryp bere almaysyz?
- Matematika men ekonomika ekeui eki bólek ghylym. Ekeuining ortaq bólikteri boluy mýmkin. Men matematikanyng óte kishkentay bóligin ghana bilemin. Onyng da ekonomikagha qatysy joq.
- Siz qyzmet etken, men oqyp bitirgen Sýleymen Demiyrel atyndaghy uniyversiytette siz turaly «Júmadildaev - matematikanyn bir salasynda әlemdik reytingte 1-shi orynda túr» degen anyz bar. Osy qanshalyqty ras?
- Búl ótirik.
- Siz Sýleymen Demiyrel atyndaghy uniyversiytetting ekonomika fakulitetinde individualdy zertteu, ekonomikalyk zertteu ortalyqtaryna, múghalimderding sabaq beru sapasy tómen, oidyn, pikirding aluan týrliligine ondaghy kóp adamdardyng maqúrym ekenin bilesiz be? Matematikpin dep aqtala almaysyz, sebebi siz onda prorektorsyz.
- Bilmeymin.
-  Ekonomikada qazirgi zamangha say bilim beredi degen SDU, KIYMEP, KBTU - uniyversiytetterinde shyn mәninde Batystyng ekonomikalyq kúly bolugha ghana jeteleytin, memleketimizding fizikalyq týrde emes, sonymen qatar sana retinde qúl bolugha iytermeleytghn ekonomika ýiretetinin siz bilesiz be? Bilseniz nendey oilarynyz bar?
- Batystyq ekonomika dúrys bolmasa jetpis jyl ómir sýrgen Sovet Odaghy nege ózinen-ózi bir-aq kýnde qúlap qaldy? Syrttan tank kelgen joq. Aspannan bomba týsken joq.  Sebep  ekonomikasynyng dúrys bolmauynan bolar.
- Studentterge jaqsy sabaq oqyghany ýshin óz qaltanyzdan aqsha bergeninizge óz basym kuә, eng bay ghalym (KZ) ekenininizde belgili. Mening ekonomikadan jazghan bir kitabym bar, eger ol jana oy talabyna say bolsa, onyng shygharyluyna kómektese alasyz ba?

- Joq. Kómektese almaymyn. Óitkeni, ekonomikadan habarym joq.

- Sayat Ybyraygha arasha týskeniniz belgili. Alla razy bolsyn! Qalyng qazaghynyz riza. Endi sol sharuanyng sony ne bolyp jatyr? Arystay azamatymyzdy qaranghy qapasqa qamap qoyyp, qalay tamaghymyzdan as ótedi?
Begimbet.
- Estuimshe Sayatqa  eki aiday neshe týrli aiyp tanylyp,  neshe týrli is tiguge tyrysyldy. Qazir eshtene tabylmaghasyn, endi qanday aiyp oilap  tabamyz dep tergeushilerding bastary qatyp jatqan syqyldy.
Men biletin Sayat  - Nemisting әlemdegi eng bedeldi  Gumbolid stiypendiyasyn alghan qazaqstandyq ýsh matematikting biri. MGU dyng týlegi. Myqty matematiyk. Doktor , professor. Abaydy Sayattay biletin, Shәkәrimdi Sayattay jatqa aitatyn basqa qazaqty bilmeymin.  Qazaq maqtanar bolsa osynday bolsyn deytin azamat. Sayattyng әli qapasta jatqany ókinishti.
-Qazaqtyng bilim-ghylym jýiesin qazaq bolmysyna say ózgertip, qazaq balalaryn bala kezinen orystandyru sayasatyna tosqauyl qoyyp, bilim oshaqtarynda ana tilining mereyin ýstem etuge qazirgi bilim ministri Baqytjan Júmaghúlovtyng erik-jigeri men qabileti jetedi dep ýmittene alasyz ba?
- Baqytjan Júmaghúlov akademik Joldasbekovtyng shәkirti. Baqytjan Ómirbek aghamyzdan tek qana ghylym ýirengen joq.  Ghylym-bilim salasyn basqarudyn  administrativtik júmystyng bar salasynan ótti. Qarapayym ghylymy qyzmetkerden Joldasbekov basqarghan uniyversiytet rektory dәrejesine deyin kóterildi. Men ýshin akademik Joldasbekovten ýirenu ýlken mektep. Baqytjan Júmaghúlovtyng erik-jigeri men qabileti  siz ben bizden asyp týspese kem emes. Sózdi tynday alady.  Jaqynda býkil matematikterdi jinap jinalys ótkizdi. Sonda bayqadym. Onyng biliktiligi, últjandylyghy, iskerligi eshkimnen kem emes.  Júmysyn bastatpay jatyp synay beruding qajeti joq. Búdan artyq ministrdi bәribir taba almaysyz. Ministrding júmysyna sәt tilep, qolymyzdan kelgeninshe kómegimizdi bereyik.
-Siz qoghamgha belgili adamsyz. Memleket basshysyna elimizding bilim-ghylym salasynyng azyp-tozyp túrghany jóninde nege ashyq hat jazbaysyz? Biz sekildi qarapayym adamnyng sózi ótpeydi, al sizding sóziniz ótimdi bolar edi.
- Ghylym men bilim dengeyi óspedi, oidaghyday dengeyge kóterilmedi. Ýzip júlqyp jasalghan reformalar ghylymnyng tityghyna jetti. Búl jóninde  oiymdy anyq aityp jýrmin. Ashyq hat janryn mengergenim joq. Mengergim de kelmeydi.
- Qazirgi egemendi elimizding mektep, instituttarynda bilim beru sapasy Kenester odaghy kezindegi bilim beru sapasynan edәuir tómen týsip ketkenin moyyndaysyz ba? Osy eki kezendegi bilim sapasyna 5 baldyq shkalamen bagha berseniz. Mysaly: Kenes zamanynda - 4+ bolsa, egemendi elimizde – 3 - , nemese, 2+ degen syqyldy.
-Bilim ghylymdy shartty týrde ekige bóluge bolady. IYdeologiyanyng әseri basym gumanitarlyq ghylym. IYdeologiyanyng әseri az jaratylys tanu ghylymy.  Kenestik dәuirdegi gumanitarlyq ghylymmen shúghyldanushy esebin shyghara almasa da jauabyna qaray tuyrlaytyn nashar oqushyny eske týsiredi. Óitkeni ne isteseng de qorytyndy partiya sezderi sheshimderimen, kýn kósemderding sitatalyrymen sәikes kelu kerek.  Jauaby belgili ghylym ghylym emes. Sondyqtan kenes dәuirindegi iydeologiyadyq ghylym, iydeologiyalyq bilim dengeyin  2 degen baghamen baghalaugha bolady.   
Al jaratylys tanu salasyna kelsek, irgeli ghylymdar salasyna kelsek,  jaghday mýldem basqa. Kenestik dәuirde adam alghashqy ret gharyshqa úshty. Kenestik dәuirde atom iygerildi. Kiybernetika men genetika salasynyng negizi qalandy.  Ras búl salalar Kenester odaghynda damy almady. Sebep búl ghylymdargha  iydeologiyanyng shabuyly orasan zor boldy.  Gharyshta adam úshqannan keyin Amerika basshylary,  Amerika ziyalylary súraqty tótesinen qoydy. Nege aqshasy mol, qayraty mol,  jerinde soghys bolmaghan Amerika keshe ghana soghystan shyqqan,  orasan zor shyghyn kórgen Kenester Odaghynan qalyp qoydy ? Kenester odaghynyng biz bilmeytin qanday qúpiya qaruy bar ?  Zerttey kele jauap ta tótesinen aityldy. Kenester odaghynyn bizde joq qúpiya qaruy biliminde, iydeologiyalyq ghylymynda emes,  jaratylys tanu ghylymdaryn oqytu jýiesinde. Proletariat diktaturasy turaly ilim, KPSS ting eng ozyq partiya ekendigi jónindegi ilim, kýn kósemderding danalyghy jónindegi ilim eshqanday ghylym emes, bәri bos sóz,  búghan nazar audaryp qajeti joq. Kenester odaghynyng orasan kýshti qaruy matematika, fizika, himiya syqyldy ghylymdardy oqytu jýiesinde. Sondyqtan biz de osynday irgeli ghylymdardy oqytu, damytu baghytynda júmys isteuimiz kerek dedi. Demokratiyalyq jýiening totalitarlyq jýieden aiyrmashylyghy, artyqshylyghy  qateni moyynday biluinde, moyyndap qana qoymay qateni jóndey biluinde. Sondyqtan jaratylys tanu salasyndaghy kenestik dәuir oqu jýiesine 5 degen bagha qoigha bolady.
Ókinishke oray biz kenestik dәuirdegi jaratylys tanu ghylymdaryn oqytu ýrdisinen   alshaqtap baramyz. Búnyng artyqshylyghynan góri kemshiligi kópteu kórinedi. Bizding matematika salasyndaghy jenisterimiz iynersiyamen kele jatqan kenestik dәuirdegi jetistikterimizding jalghasy.
- Qazirgi jana kelgen bilim ministri Júmaghúlov myrza aldynghy bolghan ministrlerge qaraghanda ozyq bolatyn synayly, siz sol kisige nege kómekke barmaysyz? Álde, olar siz sekildi tike aitatyn mamandardy jaqtyrmay ma? Álde, siz baramay jýrsiz be, shaqyrghan jerge? Qarakesek.
-Men nege kómekshi boluym kerek ? Júmaghúlovtyng mensiz de kómekshileri jetedi. Súrasa bilgenimshe jauap beremin. Súramasa, men nege shoshandauym kerek ?
-Sәlemetsiz be? Joghary oqu ornyna týskisi kelgen jas talapkerge qay oqu ornyna týsuge kenes beresiz, Qazaqstanda aqshasyna bilim beru bazasy say bilim ordasy qaysy? Aq-Aru
- Bilmeymin. Ózim istep jýrgen uniyversiytetterding bәri jaqsy.  Ózinizding tandau húqynyzdy ózgege bermey sheshimdi óziniz qabyldaghanynyz abzal. Erteng bәri dúrys bolyp ketse, men bir aqyldy tirlik jasappyn dep quanyp jýresiz. Sheshiminiz dúrys bolmay qalsa, ózgege orynsyz ókpelep uaqytynyzdy qúrtpay,   qatenizdi týzeuge tóteden jol tartasyz. Kәsipting jamany joq. Tek bir kәsipti tandasanyz, sonyng shynyna jetuge tyrysynyz.
-Sizdi jerlesim jәne әlem moyyndaghan matematik retinde maqtan tútamyn. Barlyq jetistikke óz enbeginizben kelgendiginiz júrtqa mәlim. Qazir kóbimiz ókinishke oray, "auyrdyng ýstimen, jenilding astymen" jýrudi maqtan tútatyn boldyq. Búl ghylym salasyna da qatysty. Jastar eki-ýsh diplom alyp, júmyssyz jýr. Sonda bilimning sapasy ketken be? Álde mәsele basqada ma?
- Bilimning sapasy tómendegeni ras. Biraq sebep tek osynda desek qate bolady. Jastardyng kóbi  isting parqyna barmay, jyltyraqqa әuestenedi.  Erteng júmys tappaytynyng belgili bolsa onday salany iygerip ne kerek ?  Sizding qaltanyzdy on diplom boluy mýmkin. Kerek emes uniyversiytetterdin, kerek emes mamandyqtaryn iygerip, kerek emes diplomdardyng kolleksiyasyn jasap muzeyge tapsyrmaqshymysyz ?
-Biliminiz de, biliktiliginiz de jetkilikti. Sizde bilim ministri nemese ghylym akademiyasynyng preziydenti bolsam degen oy bolghan joq pa? Eger sol qyzmetterge bara qalsanyz, halqynyzgha kóbirek paydanyz tiyer edi dep oilaymyn. Búl mening jeke pikirim.
- Kezinde bolghan.  Qazir onday oy joq.
-Sizdi namysty qazaq retinde qabyldap, ýlgi tútamyn. Biraq key kezde qatty qyrsyghyp ketetin siyaqtysyz. Osyny moyyndaysz ba jәne kemshiligim dep esepteysiz be?
- Moyyndamaymyn. Mening kemshiligim kóp.  Biraq “qyrsyghudy” qatty kemshilik dep eseptemeymin : )
-Qúrmeti Asqar myrza siz Qazaqstanda eki jaqsy mektep bar deysiz, 7800 mektep sabaq oqytpayma óziniz qay mektepti bastap oqydynyz?
- Qazaqstanda men biletin eki jaqsy oqytu jýiesi bar. Biri - Jәutikov atyndaghy Respublikalyq fizika matematika mektebi.  Ekinshisi – Qazaq-Týrik liyseyleri.  Ghylymy olimpiadalardaghy jetistikter búghan dәlel.  Audan, oblys, respublika dengeyindegi emes, halyqaralyq dengeydegi jetistikter bәri derlik osy eki mektep týlekterinen shyghyp jýr. Nazarbaev uniyversiytinde oqyp jatqan kimder deseniz negizi osy mektepterding týlekteri. Garvardta, MIT de   oqyp jatqandar jyldan jylgha kóbeyip keledi. Bәri derlik osy eki mektepten shyghady. Ghylymy joba jarystaryn alynyz, medalister sanyn alynyz, testten eng joghargha ball  kórsetkenderdi alynyz. Bәri derlik osy eki mekteptin týlekteri.
Búnyng syry nede deseniz,  búl eki mektepte de matematika fizikany dúrys oqytady. Sovettik (nemistik) jýiemen, búrynghy Sovettik kitaptarmen oqytady. Matematika men fizikany jaqsy mengergen balanyng logikasy anyq bolady. Logikasy dúrys adam basqa da kez kelgen salany tez mengerip ketedi.
Eki mektep myqty  degen tújyrymnan basqa mektepterde sabaq oqytpaydy degen qorytyndy shyqpaydy.
Men  Shiyeli audanyndaghy N 299 tórt jyldyq temirjol bastauysh mektebinde, sonan song audan ortalyghyndaghy   Oktyabriding 14  jyldyghy atyndaghy N 45   qazaq orta mektebinde, songhy  ýsh jyldy Almatyda respublikalyq fizika-matematika mektep internatynda oqydym.
-Balalarynyzben qazaqsha sóilesesiz be? Qazaq mektepterining oqushylary nashar degen úghymmen kelisesiz be? Búl úghym (nashar degen) qaydan shyqqan, kim, nege shygharghan dep oilaysyz?
- Balalarymmen,  ýy ishi bәrimen qazaqsha sóilesemin. Balalarym qazaq tilinde tәp-tәuir sóileydi.  Keyde  ózge tilde jauap alamyn. Búnyng sebebi televizordan dep bilemin. Balalar dalada erkin oinay almaydy. Almaty ókinishke oray bayaghy alma qalasy emes. Almaty --ýlken avto túraq. Balalar dalagha shyghu ýshin qasyna bir eresek erip shyghu kerek. Ýide otyrghan balanyng tirligi azannan keshke deyin televizor kóru. Mulitfilim kóru. «Balapan» deytin jana baghdardalama shyqty dep esittim. Birak bizdin ICON da    Balapan joq.  Kabelidik televiydeniyede tolyp jatqan sport, muzyka habarlary bar. Bәri derlik Reseyden, ne shet elden kelgen baghdarlamalar.  Parlament zang shygharyp, zanda tek qana til qatynasy elu de elu emes, barlyq kabelidik televiydenie qazaqtyng balalargha arnalghan baghdardalamalaryn jәne oqu-ghylymgha qatysty tanymdyq baghdardalamalaryn kórsetuin mindetteu kerek dep esepteymin.
Qazaq mektepterining oqushylary nashar degen pikirmen kelispeymin. Búl pikir ózi til bilmegendikten balalaryna kómektese almaytyn ata-analardan shyghuy mýmkin.
-«Tabyndyrushyny tyy ýshin aldymen tabynushylyqty tyyymyz qajet». «Abay.kz» saytynyng «Aytqysh eken...» aidarynda túrghan qytayda myrza qamaqta otyrghan qazaq qalamgeri Qajyghúmar Shabdanúlynyng osy sózine oray ne aitasyz?
- Myqty sóz. Búdan artyq aita almaymyn.
-Agha amansyz ba? Jaghdayynyz jaqsy shyghar. Jaqsy bolmasa Abay saytynda әndetip jýrer me ediniz.
- Rahmet. Jaghdayym jaman emes. Biraq Abay saytynda  «әndetip» jýrgenim odan emes. Mening atymnan syrttay maqala jazyp jiberushiler kóbeydi. Men aitpaghan sózdi aitty dep sitata ghylyp jýrgender kóbeydi. Sonyn  biri osy saytta “Ghylymnyng kókesi – qúran” deytin maqala basylghan eken. Búl ótirik maqala. Mening sózderimnen  әr jerinen júlqyp -júlqyp qúrastyrylghan, menimen kelisilmegen, mening qolym koyylmaghan maqala. Sol sebepti Abay sayty  qyzmetkerlerining internet konferensiya  jasau úsynysyn qabyldap,  oqyrmandarymen deldalsyz pikirleskendi jón kórdim. 
- Jalpy Sizge degen yqylasym on. Aytatyn әngimelerinizde shyndyq bayqalady. Abyzdy әngimenizge qúryshymyz qanyp qalatyn sәtter de az emes. Bilim turaly súraghym joq. Sebebi ózim osy salada súraq qon ýshin bir nәrseni biluim kerek. Ókinishke oray ózimning biletinim shamaly. Mening súraghym el turaly bolmaq. Osy Núrtas Ondasynovty bilesiz be? Bilseniz ol kisi turaly ne aita alar ediniz?
- Núrtas Ondasynov qazaqtyng bir tuar azamaty. Ol turaly jeke taqyryp qylyp jeke әngime jýrgizgen dúrys bolar.
- Preziydentting ókilettiligin úzartu jónindegi referndum turaly ne aita alasyz?
- Búnyng jauabyn  7 qantarda preziydentting ózi berdi. Men preziydentpen jaghalaspay-aq qoyayn.
- Mýmkin bolsa ainalasynda jýrmey 12 jilikke bólip berseniz.
- 12 Jilikke bóle almaymyn. Uaqytym joq. Bilimim jetpeydi.
- Bilim. Demografiya. Ekonomika. Sayasy túraqtylyq. Qaysysyn birinshi oryngha qoyasyz?
- Bәri de birinshi orynda.
- OBSE sammiyti bizge ne berdi, biz oghan ne berdik?
- On bir jyl boyy basy qosylmay jýrgen elderding basyn qosudyng ózi erlik. Kimning kimge ne bergenin bilmeymin. 
- Qonaev turaly oiynyz jәne ol kisining bilim men ghylymgha qosqan ýlesi.
- Qonaev ta, Ondasynov syqyldy qazaqtyng bir tuar azamaty. Eldi kóp jyl basqardy. Osy kýngi atqaminerleding kóbisi karierasynyng túsaukeserin Qonaevqa jasatqan. Qonaevtyng kezinde Almaty kórkeydi. Ghylym da ósti,  bilim de ósti.  Qonaevtyng túsynda qazaq mektepteri kóp  jabyldy. Qonaev turaly da at ýsti aitpay, arnayy konferensiya úiymdastyrghan dúrys bolar.
- Ótkende ghana QMDB bas moldasyn ba, imamyn ba jabyq esikte saylap aldy. Osy turaly ne aitar ediniz?

- Moldalyqtan habarym az. Olardyng ne istep,  ne qoyghanyn bilmeymin.

-Batystyng damuyn biraz ghalymdar Luter men Kalivinder ómirge әkelgen protestantizm dinimen baylanystyrady. Demek, ghylym, ekonomika dinnen bólek bolmady ghoy. Ghalymdardyng dindi synaytyn ne jóni bar?
- Dýnie jalghan degen úghymdy ókinishke qaray keybir músylman “bilgishteri” teris týsindiredi. Dýnie jalghan naghyz ómir o dýniyede bastalady.  Júmaq,  hor qyzdary,  ózdiginen pisip, auzyna týsip túrghan jemis, naghyz rahat,  …biraq búnyng bәri o dýniyede bolmaq.  Demek, búl dýniyede asa tyrysyp keregi joq, asa jan auyrtyp  enbek qylyp keregi joq,  bәribir bar jaqsylyq ólgennen keyin bastalady. Ókinishke oray búl psihologiya qazaqtyng әnderine, anyzdaryna,  oilau bolmysyna tereng engen.  Dýnie qayran, jas kezinde oina da kýl deydi. Tek qana bir qazaq -- Qúnanbayúly Ibrahim degen kisi «qayratyng barynda enbek qyl, ghylym ýiren, mal tap» deydi.
Luter men Kalivinder o dýnie úghymyn joqqa shygharmaydy. Biraq júmaqqa barar jol býginnen, ózinnen bastalady deydi. Ózine sen, ayanbay enbek et, basyndy istet, naghyz sauap is osy deydi. Batystyng qatty damuynyng bir sebebi osynda jatqany haq. Sondyqtan batystyng damuyn  ghalymdardyng protestantizm dinimen baylanystyruy kezdeysoqtyq emes.
Qarsy súraq. Ghalymdar dindi ne ýshin synamauy kerek?
-Sayat Ybyraygha jabylghan jaladan bәrimiz habardarmyz. Arasha týsken sizge ýlken rahmet.
Vahabbizm degen bәleden qalay qútylsaq bolady? Olardyng jany ghylymgha qas. Birdene aitsang "sherik" dep shyghady. Olardyng sana-sezimi artta qalghan.
-Vahhabizmning bәle ekenin qaydan bildiniz ? Ghylymgha qas degen sóziniz ras bolsa, ghylymgha qastyq jasap jýrgender tek vahhabister me ? Men biletin ghylymgha qastandyq jasap jýrgenderding arasynda jalpy dinge senetin adam joq.   Estuimshe Vahhab degen kisi  tegin adam bolmaghan.  Payghambar dәuirindegi tazalyqty saqtayyq degen úrandy ústanghan.  Búl úrannyng nesi jaman ? Mýmkin búl maqsatty  praktika jýzinde jýzege asyruda qatelikter jiberilgen bolar. Búl jaghyn bilmedim.  Biraq orys óktemshilerining ózining din aralyq, últ aralyq sayasatta jibergen qatelerin moyyndaghysy kelmey, bәrin ózge dinge jaba salatyn әdetine biz nege sene beruimiz kerek ?   Saud Araviyasy deytin memleketting qúrylymy osy Vahhabtyng ilimine negizdelgen. Saud arabtarynyn  bireuden keyin qalypty degendi estigenim joq. Sana-sezimi artta qalghan saud arabyn kórgenim joq. Biyl Astanada ótken matematikadan halyqaralyq  olimpiadagha Saud Arabiya komandasyn basqarghan adamdy kórip bilimine tәnti boldym. Oksfordty bitirgen kisi eken. Balalary da jaqsy kórsetkishter bayqatty.
-Sopylardyng da sol vahhabtardan asyp túrghan eshtenesi joq. Búlar da ótirik Yassauy jolyn jeleu etip qazaqty ishten irituding әreketimen jýr. Sopylar turaly ne aitasyz?
- Men biletin Yassauy jolyn ústanyp jýrgen sopy Sayat Ybraev. Sayattyng sózin ótirik dey almaymyn. Óitkeni ol dinge kelmes búryn ghylymda ýlken nәtiyjege jetti.
-Qúrmetti Asqar belgili bankir Múhtar Áblyazovqa qatysty atqarushy biylik neshe týrli mәlimdemeler jasauda. Tanymal kәsipkerdi ala ayaq qylyp kórsetkisi keletin búnday qadamnyng astarynda ne bar dep oilaysyz? Jәne de Múhtar Qabylúlynyng qatysty óz pikirinidi bildirseniz? Qayrat Kenjeúly
-Múhtar MFTY ding týlegi. MFTY di, MGU di bitirgen kóp qazaq joq. Osy ókimet basynda otyrghandardyng aqyldylary, reforma jasap jatqandary, dúrys úsynys aityp jatqandary negizinen Moskva jogharghy oqu oryndaryn bitirgender. Ras, olardyng bәri basshy qyzmette otyr dep aita almaymyn. Biraq myqty finanstyq mekemelerdi alsanyz basshysy bir “ troechniyk” boluy mýmkin, biraq naghyz júmys isteytin orynbasary Moskvada bitirgen bolyp shyghady. Múhtardyng myqty fizik ekenin de, logikasy bar adam ekenin de kýmәnym joq. Búl bir.
Múhtar mening aqshamdy úrlaghan joq. Sizding aqshanyzdy úrlady ma ? Úrlasa ózi syqyldy qaltalylardyng aqshasyn úrlauy mýmkin. Men biznespen ainalsqan adam emespin. Biraq bizneste “laqtyru” ( kidati) deytin úghym bar ekenin bilemin. Sol  qaltalylar birin-biri laqtyruy mýmkin. BTA Banki jeke bank. Onyng memleketke qatysy joq. Bankke aqsha qúiyp jatqan aksionerler ózi riskke barady. Tek ishindegi eng pysyghy, eng joly bolghyshy, eng aqyldysy, eng kýshtisi aqmaqtauynyn, әlsizdeuining aqshasyn qaghyp ketedi. Memleketting qolynda barlyq biylik, barlyq kýsh bar. Nege jýzdegen,  myndaghan tekserushiler úrlyqty uaqytynda bayqamaydy ? Mýmkin bayqaghysy kelmegendikten bolar. Mýmkin tekserushilerding óz «interesi»  bolghandyqtan bolar. Ózinen de zor qu shyqqanyn bayqaghannan keyin ghana  shu shygharghan úrylardyng ózgeni úry dep aiqaylaghanyna senesiz be ?  Búl eki.
Sizding qoranyzgha qasqyr týsip, qoyynyzdy qasqyr jep ketti eken delik. Sizding birinshi reaksiyanyz. «Qasqyr degen onbaghan eken, it eken, ony atyp tastau kerek, týrmege qamau kerek», dep kýiip-pisesiz. Búl dúrys reaksiya. Búl qarapayym adamnyng reaksiyasy. Biraq logikasy bar adam qasqyrgha rahmet aitar edi. Qoranyng tesigi qayda ekenin kórsetkeni ýshin, sabaq bergeni ýshin, aqyl ýiretkeni ýshin. Sabaq tegin bolady dep, aqyl arzan bolady dep kim aitty ? Búl ýsh.

-Shynyn aitar bolsaq, qazir Qazaqstandaghy bilim jýiesi irip-shiridi. Oghan biri kelip, biri ketip jatqan, týk bitirmey, qayta býldirip jatqan darynsyz ministrlerimizding de ýlesi zor ekeni bilgili. Qúrmetti Asqar agha! Eger Sizdi Bilim jәne ghylym ministri etip taghayyndasa, elimizding bilim-ghylym jýiesin kótere alar ma ediniz? Álde biylikten kóniliniz әbden qalghan ba?
- Ministr bolyp kórgenim joq. Jәne oghan eshqanday zauqym da joq.
- Refernedumdy qoldap dauys berdiniz be?
- Joq
-Asqar agha! Mektepte qanshama jyl bala oqytqan, uniyversiytette nesheme jyl júmys istegen, bilim salasynyng qazanyna әbden qaynaghan, respublika týkpirinde qanday jaghdaylar bolyp jatqanyn adam ghana Bilim ministri bolsa degen tilegim bar. Siz osyny qostaysyz ba? Áytpese nebir sayasy týply jalaghyshtar búl oryndy mansap kórip kelip jatyr. Nәtiyjesi qalay bolary belgili ghoy. Jauap beruinizdi ótinemin.
Qúrmetpen, Sansyzbay
-Jauap jogharyda berildi.
-Aseke! Bilim ministri qanday adam boluy kerek dep oilaysyz. Talantsyz ministrler el bolshaghyna obal jasap jýr dep oilaysyz ba?
- Jauap jogharyda berildi.
-Asqar agha! Atatýrk te jastardy shetelderge oqytugha qoldau kórsetken eken. Alayda, sol jastar sheteldegi oquyn ayaqtap elderine kelgende olardy bilim-ghylym salasyna jiberipti. Bir jaghynan qisyndy, ýirenip kelgenin qanshama otandastaryna ýiretedi. Al, biraq biylikke jolatpaghan. Búlar ózge elding iydeologiyasyna ulanyp qalghan boluy mýmkin, sondyqtan eldi býldirui mýmkin degen oy bolghan kórinedi. Siz osyghan qalay qaraysyz. Shet elde oqyp (qalay, neni oqyghanyn bir qúday biler) kelgen, enbek tәjiriybesinen habarsyz órimdey (bayshykeshterdin) balalardy joghary lauazymdargha jayghastyrudy qanshalyqty qauipti dep oilaysyz?
- Biylikke kedeyding balasy, baydyng balasy, shetelde oqyghan bala, shetelde oqymaghan bala kelu kerek degen dúrys emes. Biylikke úyaty bar, aqyly bar, iskerligi bar,  adamdarmen til tabysa, júmys istey alatyn bala kelui kerek degen dúrys.
-Markúm Altynbekpen qanshalyqty tanys boldynyz?
-Altynbek te MGU ding týlegi.  MGU di bitirgen kóp qazaq joq dep aittym.  Sol sebepti bolar jýzbe-jýz tanyspasaq ta,  syrt eki tileules bolyp jýremiz.  Asa jaqyn boldym, tabaqtas boldym dep aita almaymyn. Altynbek mening maqalalarym, interviularym jóninde anda- sanda telefon shalyp túrushy edi. Qúralay qaytys bolghanda Moskvadan arnayy telefon shalyp, keyin ózi Almatygha arnayy kelip kónil aityp edi.  Ozyq oily, tereng bilimdi,  inabatty azamat edi. Aman jýrse bir jerdi tesip shyghar edi.  Memleketting tizginin bir jerinen ústar edi. Búdan qazaq útpasa,  útylmas edi.
- Matematik retinde adam Zәakeng sekildi óz-ózin tapanshamen ýsh ret ata alady degenge senesiz be?
-Senbeymin.
-Qazaqstandaghy ghylymdy damytu ýshin eng aldymen ne isteu kerek? Bilim salasyn qalay damytamyz? Qazaqstanda ghylym men óndiris arasynda tyghyz baylanys ornatu mýmkin be? Álde Qazaqstanda ghylymdy qajet etetin óndiris joq pa? Qazir ghalymdar eshkimge keregi joq qiyal qughan sorly qauymgha ainalghan synayly. Ótirik Dissertasiyalar qorghalyp jatyr, biraq odan eshtene ózgermeydi. Tek qaghazgha ghana obal. Siz búghan ne deysiz?
-Chernomyrdinning sózi bolushy edi  “Hotely kak luchshe, Poluchilosi kak vsegda” deytin. Búryn jylyna bir jinalmaytyn ghylymy kenester jana jyl saghaty úrghansha, múrnynan sýrilip  júmys istedi. Nәtiyjesine kelsek … Chernomyrdinning sózin sәl modifikasiyagha týsiru kerek siyaqty:  “Hotely kak luchshe, Poluchilosi eshe huje” degendey.
- Osy Oljas Sýleymenov kim?
- Qazaqtyng oryssha jazatyn myqty aqyny.
- Ol nege qit etese, qazaq tiline, qazaq mýddesine qarsy shyghyp sóiley beredi? Batysta jýrip basy ainalyp qalghan ba, әlde búnysy kózapara sayasat pa? Sayasat bolsa qanday sayasat? Onyng úghymynsha qazaqqa basymdyq bermeu kerek eken? Aytynyzshy, qazaq qanday artyqshylyqqa, basymdyqqa iye? Qazaq bireuge tizesin batyryp, qiyanat jasaytyn halyq pa? Beysharalyghy sol, Tәuelsizdigining jiyrmasynshy jylynda da óz tilinde sóiley almay jýr emes pe?
Ghaziz Qasen
- Búl súraqty Oljas aghanyzdyng ózine qoyynyz.
- Tәnerteng asyghys súraq qoyyp ketip edim, taghy súraq qoygha rúqsat etiniz:
1.Songhy kezde bayqaghanym, bizding elde qazaqtyng (jalpy alghanda) únjyrghysy tómen. Oryssha bir sóz bar edi, chmolar (qazaqshasy sýmsik shyghar) syqyldy. Kózderining oty joq, betteri tyrjyq-pyrjyq, týnimen úiqy kórmegendey, kónilderi jabyrqau, kerisinshe, ózge últ ókilderi qabaqtary kóterinki, tipti, bazarda kók shóp satyp túrghan kәris әielderding ózderi tikireyip betine sen qaydan shyqqan beysharasyng degendey qaraydy, úly, qyzu qandy últtardy aitpay-aq qoyayyn. Qazaq halqy әsirese jastar Kenes zamanynda ózine senimdi jýretin edi. Kóshede tórt, beseui kele jatqanda jer qayysatyn edi. Endi súraghym: NELIKTEN QAZIR QAZAQTYNG ÚNJYRGhYSY TÓMEN?. (Búlardyng ishine, onay oljaly bolyp jýrgen alshang basqan-bandittar, porma kiyip kerdendegen kýshtiler, budetti soryp sonyng esebinen kýn kórip jýrgen boqqaryn - sheneuikter kirmeydi) Sebebin men bilemin, alayda, sizding topshylauynyzdy bileyin dep edim. Sizding aitqan sózderiniz qonymdy bolatyndyqtan. Qarakesek.
-Men únjyrghasy tómen qazaqtardy kórgenim joq. Sizding onday qazaqtardy qaydan kórgeninizdi bilmedim. «Sәleming qalay bolsa, әleying solay bolady» degen sóz bolushy edi. Mýmkin óziniz chmo (terminologiya sizdiki) syqyldy jýretin shygharsyz. Mýmkin ózinizding únjyrghanyz tómen bolghandyqtan ainaladaghynyzdyng bәri chmo syqyldy kórinetin bolar : )
- Asty talghap ishkendi únatasyz ba? Tóregeldi Sharmanov deytin aqsaqal «soya jender, et jemender» dep jýr ghoy. Siz ne deysiz?
Ó.J.
- Tóregeldi  aqsaqaldyng ne dep jýrgenin bilmeydi ekenmin. Jengelering ne pisirip berse, sony jey beremin.
- Dýniyejýzindegi eng úl matematik kim qazir? Ol nesimen úly? Siz sol óziniz úly matematik dep moyyndaghan adamynyzben kezdesip kórdiniz be?

- A.N Kolmogorov, IY.M. Gelifand, J.P.Serr, … Olardyng úlylyghy myqty teoremalar dәleldegendiginde.  Men búlardyng seminarlaryna qatystym. Leksiyalaryn tyndadym.

- Qazir Qazaqstanda para almaytyn, para bermeytin sala joq. Búl endi taza shyndyq. Oqugha týsseniz aqsha beresiz, oqu bitirerde aqsha beresiz, tipti qaybir jyly әldebir uniyversiytetting qyzyl diplomadaryna deyin satty. Mektepting beretin bilim turaly kuәligin aitpay-aq qoyayyq. Júmysqa túrsanyz da aqsha beresiz. Alghandy kim jaqsy kórmeydi dep aqsha dәmetetinin ashyq aityp bastyqtar jýr. Qazir para bermeytin, para almaytyn adamdardy "nenormalinyi", "tormoz" dep sanaytyn zamanda ómir sýrip jýrmiz. Para beru bir dәstýrge ainalyp bara jatqanday. Ókimetting basynan bastap, emhana-mektepke deyingi aralyqta "sauda" qyzyp jatyr. Qyl ayaghy eden juu ýshin de para berip júmysqa túru kerek. Qúzyrly organdar anau-mynaulardy ústaghan bolady. Biraq nәn jemqorlar eki dýniyede ústalmaytyn synayly. Aqiqatty aitatyn azamat retinde Ózinizdi qatti qúrmetteushi edim. 1) Shynynyzdy aitynyzshy, parany kimge, qanday qajettilik ýshin, neshe ret jәne qansha kólemde beruinizge tura keldi?
- Áyelim jaman aurumen  auyrdy. Kelgen dәrigerge de, baqsygha da, balgerge de podarka berdik. Bermeseng onsyz da kónili bolmay jýrgen adamdy odan sayyn  auru qylady. Biraq eshkimning emi ótpedi.  Sheshesining jetisi ótisimen qyzdarymdy mashina qaghyp ketti. Qos qayghy qatar kelip, birtalay qajytyp ketti. Birdene dәmetpegen bir aq dәriger boldy.  Jandosov, Manas kóshesi boyynda auruhana bar.  Nomirin úmytyp qaldym. Balalar bólimining mengerushisi Nadirov degen azamat eshtene súramastan adal em jasady. Ákem auruhanagha jii barady.   Medsestralaryna birdene bermeseng astyn da tazalamaydy, ukolyn da jasamaydy. Búnyng bәrin para deseniz óziniz biliniz.
- Shynynyzdy aitynyzshy, studentterden para alghan keziniz boldy ma?
- Joq.
-Sessiya kezindegi «stavkanyz» qansha? Jauap beruinizdi ótinemin.
Qúrmetpen, Dauylbay
- Sessiya kezindegi  mening studentten alar "stavkam”  0  tenge. Mening studentke berer «stavkam» - 100  dollar. Búl stavka jyl sayyn ósip túrady. Eger esep  búl jyly shyqpasa kelesi jyly 200  dollar, ol jyly shyqpasa kelesi jyly  300 dollar degendey. Ázirshe meni   300 dollardan artyq útqan student  joq.  Demek esep bir jyly shyqpasa, kóp bolsa ýsh jylda shyghady degen sóz. Eger esep shygharugha shamasy kelmey, biraq ynta tanytsa, tabandylyq tanytsa, esep shygharugha úmtylys qylsa, «stavka» - studentke bir tegin obed. Búl mening nou- hauym. Patenttelmegen.  Tirajdamaq azamattar bolsa tegin siladym.
-Islam dinine kózqarasynyz? Namaz oqisyz ba?
-Kózqarasym dúrys. Namaz oqymaymyn.
-Assalaumaghalykum Asqar agha! Jana jylynyz qútty bolsyn. Byltyr bir "Qazaq әdebiyeti" gazetine shyqqan sizding ólendnrinizdi oqyp edik. Únady. Qazir óleng jazyp jýrsiz be? Jalpy poeziyany jaqsy kóretin siyaqtysyz. Qazirgi qazaq poeziyasy jayynda qanday pikir aita alasyz?
- Óleng qúrastyratyn kóp qazaqtyng birimin.  Kónilding hoshy kelse óleng oqyghandy únatamyn. Aytysty tyndaghandy únatamyn. Qazirgi qazaq poeziyasy jogharghy dengeyde. Ghylymnyng salasy da sonday dengeyge kóterilse dep armandaymyn.

-Aseke, eki pil ben ýsh tyshqan túr, sonda qaysysy ýlken 2 (eki) ýlken be, әlde 3 (ýsh) ýlken be? Qazirgi orta mektepting esepteri osynday.
- 3>2   Pil men tyshqannyng әngimege qatysy joq.
-Asqar myrza preziydentting ókilettigin úzartugha qatysyt sizding oiynyzdy biluge bolady ma? Nazgýl
- Jauap jogharyda aityldy.
- Bir qalada ornalasqan birneshe memlekettik oqu oryndardyng bir-birining mamandyqtaryn qaytalauy nege kerek? Mysaly Almatyda KazGU, AGU, JenPY ýsheuinde de filologiya, tariyh, pedogogika degen siyaqty t.b mamandyqtardy oqytady. Odan da búl oqu oryndardy basqasha "uzkaya spesializasiya" sipatyna jaqyndatyp, basqa atumen qayta qúrsa bolmay ma? Aytalyq KazGU - astronomiya, fizika, himiya, AGU- tariyh, filosofiya, zan, JenPy - til, shyghystanu, әdebiyet, jurnalistika degen siyaqty birin-biri qaytalamaytyn arnayy salalardy oqytsa. Yaghni, KazGUdegi filfaktaghy 20 bala, AGUdegi filfaktaghy 20 bala, JenPiydegi filfaktaghy 20 balagha qosylyp 60 student bolady. San jaghynan eshtene joghaltpaymyz, biraq sapagha kóshemiz. Sabaq beushi ústazdar arasynda bәsekelestik, kitaphanalary salalyq bolyp, shyghyp jatqan ghylymyy enbekterde birjýielilikke kósher edi. Al jekemenshik oqu oryndary shamasyna qaray osy mamandyqtardy qaytalap oqytyp jatsa onyng jóni bólek. Kóp fakulitettilik, uniyversiytetter alys qalaragha qatynasu qiyn, obylys boyynsha bir-eki ghana JOO bar qalalargha jarasady. Rektorlardyng bәigesin toqtatu kerek. Búlay kete bersek ekonomist-akusher, yurist-giynekolog dep әrkim oiyna kelgen fakulitetterdi asha beredi. Aseke, osymen qatty armandap kettim-au deymin? Sәlemmen Aydeken
-Qúrmetti Aydeke !
Búl iydeyanyz ziyaly elderde bayaghydan jýzege asqan belgili  iydeya.
KazGU degen ne ? KazGU degende Timiryazev-Shashkiyn-Al-Faraby kósheleri boyyndaghy ghimarat, Jolbasbekov degen rektor eske týsedi.
Kembridj uniyversiyteti degen ne ? Kembridj uniyversiytetining rektory kim ? Búl týsiniksizdeu  súraq. Óitkeni onday uniyversiytet joq ?!  Uniyversiytet degen shartty úghym. Kolledjderding jiyntyghy. Alghashqy koledjderi búdan 500  jylday búryn ashylsa  (Trinity kolledj syqyldy),  songhylarynyng biri osydan 40  jylday búryn ashylghan Cherchill kolledji. Cherchill tek qana Úlybritaniyanyng eki ret premier-ministri bolghan azamat emes, әdebiyetten Nobeli silyghyn alghan ghylym men bilimge qatysy bar adam ekenin esten shygharmayyq. Kembridj degen Londonnan bir saghattay jerde ornalasqan Qaskeleng syqyldy kishigirim qala.  Qaskelennen bir aiyrmashylyghy  otyz bestey uniyversiytetten basqa eshqanday mekeme joq uniyversiytettik qala. Keshiriniz, uniyversiytetterden  emes,  bizding uniyversiytetterdi jýz oraytyn kolledj dep atalatyn mekemelerden qúralghan qala. 
Kembridj uniyversiytetining rektory kim deseniz,  onda rektor joq. Diplom koroleva atynan beriledi. Rektor rolin kansler, ne viyse-kansler atqarady. Ár kolledjding óz avtonomiyasy bar. Kolledj degen eng aldymen jataqhana, eng aldymen tәrbiye. Ár kolledjding óz gimni,  óz gerbi,  óz әnúrany bar.  Dýniyedegi tradisiyagha, salt-sanagha,  namys degen úghymgha,  tәrbiyege eng múqiyat qaraytyn últ shamasy aghylshyndar men japondar bolsa kerek.  Bizdegi uniyversiytet dәrejesinen jýz ese artsa da tradisiya boyynsha kolledj dep atalady. Kolledjerding qúryluy,  yntymaqtasa júmys isteui,  dәl siz aitqan jýie boyynsha qúrylghan.  Bir kolledjde fizik te, matematik te, himik te, jurnalist te, medik te oqy berui mýmkin. Mysaly, fizik Isaak Niuton, Indiyanyng premier-ministri Djavarhalal Neru, Vinniy-Puhty oilap jazushy Miln-- bәri Trinity kolledjding týlekteri. Sondyqtan ana kolledjding birneshe matematiygi, myna kolledjding birneshe matematiygi qosylyp bәri bir jerge baryp sabaq oqidy. Filologtary, medikteri de sol syqyldy әrtýrli kolledjderde tirkelse de bәri bir professorgha  baryp sabaq oqy berui mýmkin. Onda student professordy tandaydy. Qazirgi bizding aityp jýrgen kredittik jýie osynday nәrselerge әkelui kerek edi, biraq is jýzinde olay bolmay túr. Siz aitqanday JenPY studenti KazGUge kelip, KazGU studentteri AGU ne baryp degendey, student professor artynan jýrui kerek edi. Búl tek qana finanstyq ýnemge kelmey, ghylym quar studentke de, ghylym jasaytyn professorgha da  paydaly bolar edi.  Óitkeni ghylymmen shyn ainalysqysy keletin student kóp bolmaydy, kóbi qiynshylyqqa shydamay ketip qalady. Áne jerden bir-eki myna jerden bir-eki dúrys student tabylsa, olardyng basy qosylsa,  olargha ghylym jayly dúrys әngime aitugha bolar edi, dúrys speskurs jasaugha bolar edi, eng ghaniybeti osy bolar edi. Biraq bizding rektorlar men dekandar uniyversiyteterin  ózderining feodaldyq menshigi bolghanyn qalaytynday.  Bizding dekandar óz sudentterining basqa uniyversiytetke baryp leksiya tyndap emtihan tapsyrghanyn qalamaydy. Maghan ózderi ýshin sabaghyma qatysyp,  emtihan tapsyryp jýrgender az emes. Biraq olardyng búl enbegi óz uniyversiytetterinde esepke alynbaydy.  Sol sebepti maghan magistraturagha, aspiranturagha týskisi kelgen, biraq osynday feodaldyq jýie sebebimen týse almaghan studentter barshylyq.  Ókinishke oray sizding basynyzgha kelgen iydeya ýkim shygharar sheneunikterding basyna  kelmey túr.
-Assalaumaghaleykým Asqar agha,
Qazaqtar kirip jatar bos qoragha.
Súraghym ósem degen eldi óshirip
Bir adam ghúmyr boyy basqara ma?
Ói, әgiy-ga-giy-gay, gә-giy-gәi...
El basshysyn auystyrsa,
Ol halyqtyng baghy ar.
Bizde biylik basqasha,
Sapsa joq sany bar.
«Álәulәiim tausylsa,
Hәlәulәiim taghy bar»
Haylaylim, haylim, haylaylim-ay!

-Álәulәiim tausylsa,
Hәlәulәiim taghy bar»

Hәlәulәiim aitatyn

Búl qazaqtyng baghy bar.  
Búl qazaq kirip jatyr bos qoragha,

Neng qap ed  qoradaghy masqarada?

“Enbek et, ghylym jasa, tirliging qyl”

Dep aitar em sózdi úghar jas balagha.

- Ánúrandy qay mәtinmen aitasyz, búrynghy Júmeken Nәjmedenov jazghan sipatpen be, әlde aqyn Núrsúltan Nazarbaev ózgertken joldarmen aitasyz ba?
Laura 5 synyp oqushysy
-Laura qyzym !  Men 5 synypta oqyghanymda әn-kýiden Búrhan deytin aghay «Mening elim» deytin әndi ýiretken.  Osy әndi aityp men  5  degen bagha alghanmyn. Búl әndi 7  noyabride, 1   mayda mektep oqushylarynyng bәrin demonstrasiyagha shyghartqanda aitatynbyz. Búl әndi Moskvada oqityn qazaq studentteri jinala qalghanda aitatynbyz. Búl әndi 1986  jyly jeltoqsanda Brejnev alanynda aitqanbyz. Ústazym ýiretken mәtin  mening jýregimde qalypty. Biraq resmy jiyndarda qazaqstan zanyn qúrmettushi azamat retinde qazaq parlamenti qabyldaghan mәtindi paydalanamyn.
- Assalamaghaleykum, Asqar agha! Kezinde zikirshiler nemese iranitter telearnany jaulap alghanda televizordyng betinen týspeytin ediniz solardyng qolshoqpary bolyp qaldynyz ba? Álde solarmen birgesiz be?
-Kýltóbe deytin habardyng jabylghanyna 4-5  jylday ótken bolar. Shamasy jaman baghdarlama bolmaghan bolu kerek, әli kýnge deyin kósheden bireuler ústap alyp, sol habarlardan aitqan sózderimdi keltirip jatady. Bireuler televizordan týspeysing dep jatady. Shyndyghynda televizorgha sodan keyin jolaudy qoyghanmyn. Sol habarlardyng iynersiyasy әli kýnge deyin jýrip jatsa,  oghan mening kinәm joq. Sonday habar úiymdastyra almaghan óziniz kinәli bolarsyz. Habar úiymdastyrushylardy iranitter deysiz be, qap, ony sol uaqytta bilmegen ekenmin. Eger olar iranitter bolsa, búl bir dúrys aghym eken, ony qaydan biluge bolady ?
- Sizder agha buyn ókilderisizder! Oryndarynyzdy jas jalyndargha bosatatyn kez keldi dep oilaysyzdar ma? Men býgingi qoghamymyzdaghy ózi bilmeydi, zamannan, ghylmnan, ónerden, shygharmashylyqtan artta qalghan, sýite túra bildey bir mekemelerdi basqaratyn, Ózinen neshe ese qabiletti jastargha búiryq soqqandy ghana biletin kóksoqqan aghalardy aityp otyrmyn, qate oilap qalmanyz? (súraghym zildi shyqsyn dep, ózimshe әdeyi anyqtauyshtar men alghysharttardy artynan jazghanym ghoy!)
Dauyl
-Týh !  Dauyl inimning ózi de dauyl, sózi de dauyl eken ! Bayaghyda balalargha  “әpshudi әkel, nasybayyng kýshti eken,  Týh !”  dep jatatyn bir atamdy esime týsirding ghoy : )

- 1h0= 0
2h0= 0
3h0= 0
sonda 1=2=3 bolgany ma?
- Joq. Óitkeni  0 ge bóluge bolmaydy.
- Siz ghylymdaghy әdiletsizdikke qarsylyq retinde Puankar gipotezesyn dәleldegen Pereliman qúsap 2 mln. dollardan bas tarta alar ma ediniz?
- Aldymen Pereliman syqyldy Puankare gipotezasyn dәleldep alayyq. Oghan mening órem  jetpedi. Mýmkin jigerli jas úlan sening aqylyng jeter, sening batylyng jeter !
- Saharov qúsap ghalamdyk dengeyde әdiletsizdik ýshin kýrese alatyn qabiletke iyesiz be?
- Joq. Men bar bolghany matematikpin.  Eng bolmaghanda bir  ghylymdy dúrystap iygerip alsam  da jaman bolmas.
- Aseke, Fethullah Gýlen jónindegi pikiriniz. Búl kisining ilimine qalay qaraysyz?
-Din degen de tiri aghza.  Moldalar men svyashennikter de  zaman talabyna sәikes  beyimdeledi.  Din de reformasiyagha,  modernizasiyagha týsip jatady. Búl dúrys,  búl  dúrys emes degen pikirtalas keyde qantógiske úshtasyp jatady. Mening biluimshe Fethullah Gulen islam dinin ústaushylardyng osy kýni tehnologiya salasynan artta qalyp bara jatqanyn sezetin ghúlama. Nobeli silyghy beriletinine 100  jylday uaqyt boldy. Osy uaqytqa deyin músylmannan  1  ghana Nobeli silyghy laureaty shyqty. Onyng aty Abdus Salam. Onyng ózi de Ahmadiya dininde ekenin, keybir elde, mysaly Pakistanda,  búl din músylman dinine jatpaydy dep esepteletinin eskersek, músylmannan Nobelidi alghan fizik bolmaytyn bolyp shyghady.
Medisina degen sózding qazaqshasy  -- Ibn Sinanyng medeti,  Ibn Sinanyng shapaghaty, Ibn Sinanyng shipasy degen sóz. Búdan myng jyl búryn medisina kanondaryn jazghan Ibn Sinanyng qúrmetimen dәrigerlik ghylym býkil әlemde osylay atalady. Algebra degen sóz “ali djebr ual mukabala” degen sózden shyqqan. Búl kitapty jazghan bizdin de babamyz deuge bolady, Aral tenizi manynda  Horezmde tuylghan Ibn Músa Ali-Horezmiy.  Algoritm, yaghni  ghylymy әdis úghymy osy babamyzdyng latyndalghan  atymen atalady.  Osy syqyldy islam әleminde tughan ghylymy tehnologiyalyq janalyqtar óte kóp.  Búl janalyqtardyng ortaq bir qasiyeti bar. Olardyng barlyghy osydan kem degende jýzdegen jyldar búryn ashylghan.
Nege algebrany oilap tapqan, medisinany oilap tapqan islam әlemi songhy ghasyrlarda bir tehnologiyalyq janalyq bere almady ? Nege songhy kezde islam degende Ibn Sina men Ali Horezmy emes, saqaldylar men paranjyshylar, terrorister men jankeshtiler ghana eske týsedi ? Búl súraq kózi ashyq músylmany bar, músylman emesi bar kóp adamdardy tolghandyrady. Osynday oilaushy adamdardyng biri Fethullah Gýlen. Últy týrik bolsa da  ortodokstardyng kózqarasy boyynsha, teris oilaysyn  degen jeleumen  elinen quylyp ketken. Qazir Amerikada túrady. Mektepter ashyp, onda  jaratylys tanu ghylymdaryna ýlken mәn berip, islamdy tehnokrattyq sanamen úshtastyrugha yqpal jasaydy.
Mening biluimshe qazaqqa jetpey túrghan tehnokrattyq sana. Halvany jýz ret halva degennen auzyng tәttini sezbeydi. Jýz jerden ruh qayda dep aiqaylaghannan úiqtap qalghan ruh kýsheymeydi. Tek qana “ne bop qaldy ózi , búl ne shu” dep bes minutqa selk etip kózin ashuy mýmkin,  sodan keyin qaytadan úiqygha kóshedi. Mening biluimshe qazaq tehnokrattyq últqa ainalmay, ony japondar, aghylshyndar, evreyler syqyldy óz tilimen, óz dinimen, óz salt-sanasymen úshtastyrmay kósegesi kógerer el bola almaydy. Osy  baghytta júmys isteytin barlyq adam mening kónlimning qoshyna ketedi.
-Ómir tek matematikamen túrmaydy. Jigit segiz qyrly bir syrly boluy shart degen qazaq. Jәne de kóbine, daryndy adamnyng barlyq qyrlary jaqsy damyghan bolady.
1. Biz bilmeytin qyrlarynyz jayynda aityp berseniz?
Agha bolyp, ósiyet aitatyn jastasyz.
2. Barlyq qazaqtyng qúlaghyna jetetin jayda, qanday ósiyetti qazaq balasyna aitatyn ediniz?
Jaqsy ma, jaman ba, búl zamannyng bir etegin ústap, býgingi tarihty qalyptastyryp kelemiz.
3. Logikalyq oilau qabileti basym adam retinde, ne dúrys, ne búrys siz siyaqty bilimdi adamdardyng isinde? Oghan kim nemese ne kinәli?
Izgi niyetpen Ayguli Kohaeva!
-Jigit aghasy jasyna jetkenimdi bilemin, búny eske salghanynyzgha rahmet.  Biraq ósiyet aitugha aqylymnyng tarlyghyn bayqaymyn.  Búghan «kinәli» Qúnanbayúly Ibrahim degen kisi. Ne aitsam da,  ne oilasam da,  birazdan song búl oidy Ibrahim myrzanyng búrynyraq aityp ketkenin bayqaymyn. Ibrahim myrza uniyversiytet bitirmese de, kompiuterdi bilmese de, onyng ghylymy ataghy bolmasa da, Ibrahim myrzanyn  qasynda ózimdi tek oqushy retinde sezinemin. Ósiyet aitu Abaygha ghana jarasatyn syqyldy. Abaydy oqyndar degennen artyq aqyl aita almaspyn.
-Asqar agha ózinizge tek qana sәttilik tileymin.
- Rahmet. Siz de baqytty bolynyz.
-Bolashaq baghdarlamasynyng týlekterimien sóilesipsiz. Qarnynyz ashypty. Qarnynyzdyng ashqanyn ashyp aitsanyz.

- Bolashaq baghdarlamasyn bitirgenderimen sóileskenim joq. Bolashaq bitirgenderding bir de biri matematikagha kelmegenine tandanys bildirdim.
-Assalaumaghalaykým Asqar agha! Mening saualymnyng ghylymgha da, sayasatqa da qatysy joq. Qazir Qyzylordagha myqtylar jii kelgish bolyp ketti. Ótkende Iran-Ghayyp, onyng aldynda kelgen taghy sonday «qayratkerler» әkimning qolynan ýy alyp, jyrghap jatyr. Solardyng arasynda Siz joqsyz...Nege?
Syr balasy
-Qúrmetti Syr balasy !
Men de óziniz syqyldy syr balasymyn.  Búl jerde mening atalarymnyng izi jatyr. Búl jerde mening ini qaryndastarym túrady. Erteng pensiyagha shyqsam elge baryp, Bәigeqúmnyng manynda Oqshy atanyng týbinde túrsam deytin armanym bar. Ótken jyly auylgha barghanda әkimnen 8  sotyq jer satyp alugha ótinish aittym. Maghan sol jer de jetedi.
Iran-Ghayyp qazaqtyng myqty aqyny. Oghan qay qaladan ýy berilse de sol qalanyn  mәrtebesi kóteriledi.   Kezinde Imanghaly Almatyda túratyn  Atyraudan  shyqqan aqyn -jazushylardy, akademikterdi  qayta eline shaqyrtyp, kottedjder berip qalanyng dengeyin bir kóterip tastap edi. Sol ýrdisti Syr boyy әkimderi qolgha alsa nesi aiyp ?
- Mening oiymsha, bilim men ghylym salasynda eng ýzdik ministr Jaqsybek Qúlekeev boldy. Siz mening búl oiyma qalay qaraysyz?
- Kelisemin. Biraq ol bir qatelik jasady. Ghylym Akademiyasyn jauyp tastady.
- Qay jolgha týsken dúrys? Uahabitterding be әlde «súrylardyng » ba?
-Nege búl eki jol? Basqa jol jol joq pa? Men dindarlardyng kóbeyip ketkenine tanym bar. Eng dúrysy - ózinmen-ózing bolghan jón.
-Qospasyz Islammen jýrgen jón.
- Nege ? Mýmkin ateist bolghan dúrys shyghar 
- Ar ma Asqar agha? Telearnalardan últtyq iydeologiya haqynda jii pikirler aitqanynyz esimizde. búrnaghy jyldary kýltóbening basyna jinalghan qauym osy taqyryp tónireginde talay qyzylkenirdek әngime qúrdy. Aqyry qoghamda últtyq iydeologiya qalyptastyratyn naqty jobany yaky iydeologiyany jýzege asyru tetigin eshkim kórsetip bere almady. Jabuly qazan sol kýiinde qaldy, kezinde qoghamda basy qyltighan osy taqyrypty kóptegen aqparat qúraldary jamyray jazysyp edi. Aqyry naqty joldaryn kórsetip bere almady. Deenmen búl taqyryp әli ózektiligin joyghan joq. Qazirgi óliara shaqta qazaqtyng jigerin janityn, maqsatty isterge jeteleytin ÚLTTYQ DAMU BAGhDARLAMASY kerek. Onda damudyng naqty tetikterin, punktteri men әreketterin kórsetu qajet. Sizdey adam bastaghan últshyl azamattar osyny iske asyrsa arttan eretin jastardyng deni kóóóóp ekenine óz basym senemin. Agha óreli oi, ótimdi sóz aityp jýrgeninizdi jaqsy bilemiz. Endi sózden iske kóshetin uaqyt jetti. Sizge ózekti saualdar joldaghandardyng deni jastar. Óziniz de bayqap otyrghan bolarsyz. Onda tizgin sizde. Jastardyng ruhany jetekshisi bolugha dayynsyz ba?
-Men ózimdi logikasy týzuleu qarapayym matematik esebinde ghana sezinemin.  Eshkimning ruhany jetekshisi emespin. Bireu sózimdi tyndasa ol onyng óz sharuasy. Tyndamasa da óz sharuasy.
- Salamatsyzba, Asqar agha! Balalarynyz qayda qyzmet isteydi? Óziniz siyaqty ghylym jolyn tandaghandary bar ma? Álde, olargha mynaday almaghayyp zamanda ghylymnan aulaq jýr dep tәrbie berdiniz be?
- Ýlken qyzym MGU-ding bakalavryn bitirip, magistraturany Germaniyada bitirdi. Qazir júmys tappay ýide otyr. Kishi qyzym Gollandiyada oqidy. Ekeuining de   Bolashaq programmasyna qatysy joq. Eki úlym jas. Áli mektepke barghan joq
Sony