Qúm jinalyp tas bolmaytyny sekildi, týbinde negizi joq kez kelgen nәrsening ghúmyry úzaq bolghan emes. Sol siyaqty qazaq jurnalistikasy jayly sóz etkende tamyry teren, dini myqty qazaq baspasózining ótkenine kóz jýgertip qong az, terenine ýnilip, túnyghyna jýzindi shayyp, bastauyna shólindi qandyrghanyng maqúl. Sonda ghana Alash balasynyng asqaq armanymen qauyshyp, aduyndy oilaryna janyng semiredi, aghayyn. Jel sózge jeligip jýrgender osyny eskerse ghoy.

«Amanat» intelektualdy pikir-sayys kluby «Ayqap» jurnalynyng 100 jyldyghyna oray qantar aiynyng 6 kýni Astanadaghy «RIXOS» qonaq ýiinde jurnalisterding basyn qosyp keleli әngime qozghady. Oghan ziyaly qauym ókilderi de qatysty.

Pikir sayys klubynyng talqygha salghan taqyryby: «Qazaq baspasózi: Keshegisi men býgini». Jiyn barysynda qazaq jurnalistikasynyng keshegisimen býgini, qoghamnyng ózekti mәselelerin aitudaghy eki dәuir úlandarynyng ruh sabaqtastyghy, turashyldyghy, tabandylyghy qanshalyqty dәrejede degen pikir tónireginde oy órbidi.

Qúm jinalyp tas bolmaytyny sekildi, týbinde negizi joq kez kelgen nәrsening ghúmyry úzaq bolghan emes. Sol siyaqty qazaq jurnalistikasy jayly sóz etkende tamyry teren, dini myqty qazaq baspasózining ótkenine kóz jýgertip qong az, terenine ýnilip, túnyghyna jýzindi shayyp, bastauyna shólindi qandyrghanyng maqúl. Sonda ghana Alash balasynyng asqaq armanymen qauyshyp, aduyndy oilaryna janyng semiredi, aghayyn. Jel sózge jeligip jýrgender osyny eskerse ghoy.

«Amanat» intelektualdy pikir-sayys kluby «Ayqap» jurnalynyng 100 jyldyghyna oray qantar aiynyng 6 kýni Astanadaghy «RIXOS» qonaq ýiinde jurnalisterding basyn qosyp keleli әngime qozghady. Oghan ziyaly qauym ókilderi de qatysty.

Pikir sayys klubynyng talqygha salghan taqyryby: «Qazaq baspasózi: Keshegisi men býgini». Jiyn barysynda qazaq jurnalistikasynyng keshegisimen býgini, qoghamnyng ózekti mәselelerin aitudaghy eki dәuir úlandarynyng ruh sabaqtastyghy, turashyldyghy, tabandylyghy qanshalyqty dәrejede degen pikir tónireginde oy órbidi.

«Ayqap» jurnalynyng shyghu tarihyna qysqasha sholu jasaghan filologiya ghylymynyng kandidaty, L. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining kafedra mengerushisi Qayrat Saq myrza bylay dedi. «Jurnaldyng «Ayqap» ataluynyng ózindik mәni bar. Qazaq ylghy «qap ai» dep ókinip jatady. Ókinishting zardabyn keleshekte kóp tartpas ýshin jurnal újymy «Ayqap» atauyn qolayly kórgen. Osy ataumen jurnal tórt jyldan astam uaqyt memleketting qoldauymen emes, tikeley halyqtyng jәne shygharushylardyng qarjysymen jaryq kórip otyrghan. Qazaq dalasynda tyng serpilis jasap, qazaq balasyn jappay sauattandyrugha, kózin ashugha úmtylghan basylymnyng biri osy «Ayqap».  Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy qarsanynda «Ayqap» jurnalynyng 100 jyldyghyn atap ótu últymyz ýshin maqtanysh». Sózin osylay sabaqtap alghan Qayrat myrza Qazaq baspasózi tarihyn 3 kezenge bóldi. Patshalyq Resey kezeni, Totolitarlyq kenestik kezeng jәne Tәuelsizdik kezen. Ýsh kezenge arnayy toqtala otyryp qazaq baspasózining osy aralyqtarda últ ruhaniyaty ýshin jasaghan ólsheusiz enbegin sanamalap shyqty. Qanshama qyspaqta, búghauda bolsada elge baghyt-baghdar berude, alash ziyalylarynyng halyq mýddesi jolyndaghy qajyrly isteri, solaqay sayasattyng kólenkeli jaqtaryn astarlap elge jetkizui erlikke para-par ekenin basa aitty.

Rasy kerek, Alash arystarymen salystyrghanda últtyq mýddege qatysty qalam tartqanda biz jaltaq, jaydaq, jalpylama, atýsti jazyp jýrgendeymiz. Keybir problemalyq materialdardy zerttep zerdeleu barysynda asyghystyq bayqalady. Tildik qordyng azdyghynan, jalang sózder ýstemdik qúryp, nardyng jýgin kóterip túrghan key maqalalar aqparattyq dengeyden asa almauda. Taqyryp tandauda da kemshin týsip jatatynymyz jasyryn emes.

Jiyngha qatysqan mәjilis deputaty Jarasbay Sýleymenov ózining jýrekjardy oiyn bylay bildirdi. «Qazaqtyng birtuar úly Ahmet Baytúrsynov «qay elding baspasózi myqty bolsa, sol últtyng ózi de myqty» degen. Ony kezinde «Ayqap», «Qazaq» jurnaldary sózimen, isimen qalyng qazaqqa tanyta bildi. Qoghamdaghy ózgerister men janalyqtardy jetkizude gazet-jurnaldar halyqtyng kózi men qúlaghy bolyp keledi.  Kezinde Napoleon da «myng jau әskerinen góri jat pighyldy tórt gazetten kóbirek qorqu kerek» degen eken. Men elimizde shyghatyn gazetterding bәrine saraptama jasaudan aulaqpyn. Ár gazetting óz ústanymy bar. Ózime qajetti qyzyqty materialdardy oqyp shyghugha peyilmin. Sonda bayqaytynym qazaq gazetterining inkubatordyng balapanynday birinen birining aumaytyny. Tipti, keyde birinen biri kóshirip alyp basyp jatqanday әserge bólenesin. Búl biliktilikting azdyghynan. Tyng taqyryptargha týren salmaudan. Internetke qúmarlyqtan tuyndaghan «auru». Áytpese qalamymen qasqyr soqqan talantty jurnalister bizde kóp».

Biz halyq qalaulysynyng syny eskertpelerin ghana terip alyp úsynyp otyrmyz. Bolat Atabaev aghamyzgha qaraghanda Jarasbay Sýleymenovtyng sózi «aynalayyngha» kelinkireydi. Atabaev aghamyz qazaq jurnalistikasyn, qazaq jurnalisterin iske alghysyz qylyp tastaghanda kirerge tesik taba almay qinalghanymyz ras. Jarasbay aghamyz onyng qasynda sipay qamshylap, jigerimizdi janyp otyr emes pe?

Jogharydaghy Napoleonnyng sózine sýiensek, shyndyqty shyryldap aitatyn (biraq jat pighyldy emes) qazaq tildi gazet-jurnaldar  jaryq kórip keledi. Olar qasiyetti jerimizding ertenine alandap, sau bastaryna saqina tilep alghandar. Ókinishti jeri biylik syn eskertpelerden nәtiyje shygharar emes. Taralymynyng azdyghynan qazaq baspasózi (shyndyqty kózge shúqyp aitatyndary) halyqtyng qolyna tiymeydi. Búlargha jolamasa da Jakeng mәselege basqa qyrynan keldi. «Elimizde taraytyn 8 myngha juyq búqaralyq aqparat qúraldarynyng 7551 orys tilinde, 453 ghana qazaq tilinde shyghatyn kórinedi. Reseyden keletin 2258 gazet jurnal aghynyn qosynyz әlgi qomaqty sifrgha. 16 mln halqy bar el aumaghynda taraytyn qazaq tildi basylym jýiesi 6 payyzghada jetpeydi eken. Osynday jaghdayda qanday aqparattyq qauipsizdik jóninde sóz qozghaugha bolady. Búl kórsetkish elimizde últtyq baspasóz kenistigining qalyptasa almay otyrghanyn kórsetedi. «Qazaqstandyq aqparat qúraldary Reseylik auditoriyamen kýresu ýshin bәsekege qabiletti boluy kerek» dep edi Kәrim Mәsimov bir otyrysta. Sol aitpaqshy, bizding jurnalister endigi kezekte halyqty sendire alatyn shynayy, ótkir, ótimdi maqalalardy janyna serik etui kerek. Áytpese «Ayqap», «Qazaq» jurnaldarynyng dengeyine kóterile almaymyz» dedi halyq qalaulysy. Halyqty sendiru ýshin qalay jazu kerek ekenin aita almady demesen, qazaq baspasózine qabyrghasy qayysatynyn bildirip ótti.

Tarih ghylymdarynyng doktory, professor Danagýl Mahat ta qazaq jurnalistikasy jayly tebirene sóiledi. Patshalyq Resey men keshegi kenestik kezendegi gazet-jurnaldardy týpkilikti zerttep jýrgenin sóz saptasynan angharu qiyn emes edi.

«Astana» jurnalynyng redaktory Maqsat Tәj-Múrat ta qazaq baspasózining býgini men ertenine sholu jasap, «Ayqap», «Qazaq» jurnaldarynyng arasyndaghy keybir týsinbeushilikke óz kózqarasyn bildirdi.

Pikirsayysqa qatysqan jurnalister de kókeylerinde jýrgen kórikti oilaryn aityp qalugha tyrysty. Alashtyng ruhyn kótergen «Ayqap» jurnalyn jayly jaqsy әser alsaq ta, últym dep eniregende kenirdekteri jyrtylatyn key azamattardyng kelmegenin nege joryrymyzdy bilmedik.

www.masa.kz cayty