Býgin - Múhtar Omarhanúly Áuezov atyndaghy qazaqtyng akademiiyalyq drama teatrynyng qúrylghan kýni. 1926 jyly ashylghan teatrdyng negizin qalauda Júmat Shaniyn, Smaghúl Sәduaqasov, Jýsipbek Aymauytovtardyng eren erligi jatyr. Seksen besting sengirine shyqqan әkemteatr qazaq teatr ónerining kәsiby últtyq mektebining qara shanyraghy. Qazaq ónerining aituly da, ayauly túlghalary últ ónerine qyzmet etken qasiyetti oryn, kiyeli sahna.

Atauly kýni  - teatrdyng diyrektory Esmúhan Obaev myrzamen az-kem әngime qúrghan edik.

-  Agha, merekeleriniz qútty bolsyn!

-  Rahmet! Qazaqtyng professionaldy teatr ónerining qara shanyraghy - Múhtar Omarhanúly Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatry býginde 85 jasqa tolyp otyr. Búl - 13-nshi qantar 1926-nshy jyly sol kezdegi qazaqtyng astanasy Qyzylorda qalasynda túnghysh shymyldyghyn kótergen qazaqtyng professionaldy teatry.

Býginde Qazaqstanda alty tilde sóileytin memlekettik teatrlar bar. Búl basqa memlekette joq nәrse. Qazaqtyn, orystyn, kәristin, nemistin, úighyrdyn, ózbekting teatrlary júmys isteydi. Osynyng bәri bizding memlekettimizding teatr ónerine degen óte ýlken kónil bóluinen, últtyq ónerge qamqorlyghynan dep esepteymin.

Býgin - Múhtar Omarhanúly Áuezov atyndaghy qazaqtyng akademiiyalyq drama teatrynyng qúrylghan kýni. 1926 jyly ashylghan teatrdyng negizin qalauda Júmat Shaniyn, Smaghúl Sәduaqasov, Jýsipbek Aymauytovtardyng eren erligi jatyr. Seksen besting sengirine shyqqan әkemteatr qazaq teatr ónerining kәsiby últtyq mektebining qara shanyraghy. Qazaq ónerining aituly da, ayauly túlghalary últ ónerine qyzmet etken qasiyetti oryn, kiyeli sahna.

Atauly kýni  - teatrdyng diyrektory Esmúhan Obaev myrzamen az-kem әngime qúrghan edik.

-  Agha, merekeleriniz qútty bolsyn!

-  Rahmet! Qazaqtyng professionaldy teatr ónerining qara shanyraghy - Múhtar Omarhanúly Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatry býginde 85 jasqa tolyp otyr. Búl - 13-nshi qantar 1926-nshy jyly sol kezdegi qazaqtyng astanasy Qyzylorda qalasynda túnghysh shymyldyghyn kótergen qazaqtyng professionaldy teatry.

Býginde Qazaqstanda alty tilde sóileytin memlekettik teatrlar bar. Búl basqa memlekette joq nәrse. Qazaqtyn, orystyn, kәristin, nemistin, úighyrdyn, ózbekting teatrlary júmys isteydi. Osynyng bәri bizding memlekettimizding teatr ónerine degen óte ýlken kónil bóluinen, últtyq ónerge qamqorlyghynan dep esepteymin.

Tәuelsizdik alghan jyldardyng ishinde orystildi oblystardyng kóbinde qazaq teatrlary ashyldy. Mysaly ýshin Sәbit Múqanov teatry Petropavelda, Iliyas Omarov teatry Qostanayda, Núrmúqan Jantórin atyndaghy teatr Aqtauda sonymen birge Óskemende, Týrkistanda, Sayramda qazaq teatrlary kórermenine qyzmet etip keledi. Mine, osynyng bәri últtyq ónerding baghasyn alghany dep oilaymyn. Jogharyda atalghan teatrlardyng bәri - Áuezov teatrynan taraghan. Oghan qosa, opera teatry, filormaniya, qazaqkonsert de bizding teatrdyng tólderi.

Búl teatrda - úly qazaq ónerining pionerleri: Serke Qojamqúlov, Elubay Ómirzaqov, Qapan Badyrov, Qúrmanbek Jandarbekov, Júmat Shanin osy kisiler salyp ketken iz kýni býginge deyin jalghasyn tabuda.

Qazir 85-ke kelip otyrghan teatrda tórt buyn ókili júmys isteydi. Teatrda 65 jyldan beri Hadisha Bókeeva men Habiba Elebekova apalarymyz qyzmet etip kele jatyr. Býgingi tanda teatrdaghy tórt buyn ókilderi qazaqtyng prfessionaldy ónerining tuyn kóterip jýr desek artyq aitqandyq emes.

Bizding teatrdyng әrtisteri - býtin qazaq teatrynyn, qazaq kinosynyn, qazaq televiydeniyasynyn, qazaq dublyajynyn, qazaq radiosynyng әrtisteri. Sondyqtan, teatrdyng kóterip jýrgen jýgi óte ýlken.

Áuezov teatry - qazaqtyng kәsiby dramaturgiyasyn, teatr ónerin, rejissurasyn, akterlyq mektebin shetelge de tanystyryp jýrgen óner újymy.  Álemge әigili teatrlardyng biri.

Al, teatr akterlarynyng jetpis payyzy jastar. Búlar búrynghy akterlyq mektepti jalghastyrushy әri sonyng tuyn joghary ústaushylar dep oilaymyz.

Men osy teatrda sonau 1964 jyldan beri bir kelip, bir ketip júmys istep jýrgen adammyn.

Qazirgi kezde teatrgha degen kórermenning jylylyghy, kóptigi sonshalyqty bizding kóptegen spektaklderimizge biylet tabyla bermeydi. Býgin de elder ruhany ashtyq jasamas ýshin sýiikti teatryna keledi.  Kórermenning kónilinen shyghu - teatrdyng basty paryzy.

-Teatrdyng býgingi repertuary qanday?

- Repertuarda 55 spektakli bar. Onyng 11-i jana qoyylymdar. Eng songhy jana: Áuezovting «Abay», Gogolding «Ýilenu» qoyylymdary bar. Seksen bes jyldyqqa arnalghan Múhtar Áuezovting «Enlik-Kebek» piesasy jýrip jatyr. Jәne Dulat Isabekovting «Jau jýrek - Baluan Sholaq» piesasymen júmys istep jatyrmyz.

- Ángimenizge rahmet, agha!

«Abay-aqparat»