Tabaldyryqty attaghan Qoyan jyly mәdeniy-ruhany janalyqtargha toly bolmaq. Búl jyl - kóptegen aituly túlghalardyng esimi úlyqtalatyn úlyq jyl! 2011 jyl - qazaq halqynyng mandayyna bitken birtuar túlghalardyng mereytoyy! Talay ghasyrdan beri ata-babamyz armandap ketken Tәuelsizdikting 20 jyldyghy! "Týrkistan" gazeti jyl boyynda osy tarihy manyzy zor taqyryptardy qalamyna arqau etpekshi. Endeshe, jylashardyng alghashqy sanyn jyly ýrdisten bastaudy qúp kórdik.

Tәuelsizdik - 20

Tәuelsizdikke jetken tәube kýn

Tabaldyryqty attaghan Qoyan jyly mәdeniy-ruhany janalyqtargha toly bolmaq. Búl jyl - kóptegen aituly túlghalardyng esimi úlyqtalatyn úlyq jyl! 2011 jyl - qazaq halqynyng mandayyna bitken birtuar túlghalardyng mereytoyy! Talay ghasyrdan beri ata-babamyz armandap ketken Tәuelsizdikting 20 jyldyghy! "Týrkistan" gazeti jyl boyynda osy tarihy manyzy zor taqyryptardy qalamyna arqau etpekshi. Endeshe, jylashardyng alghashqy sanyn jyly ýrdisten bastaudy qúp kórdik.

Tәuelsizdik - 20

Tәuelsizdikke jetken tәube kýn

Qazaq eli egemendigin alyp, ensesin tiktegenine - 20 jyl! Áriyne biz búl kýnge onaylyqpen jetken joqpyz. Qazaqtyng keng baytaq jerin, elin qorghap, býginge jetkizgen Jәnibek pen Kereydey jalantós batyrlarymyz, Abylayday abyz handarymyzdyng kózsiz erligimen, odan bergi qarusyz kýreske shyqqan jeltoqsanshylardyng qanymen kelgen Tәuelsizdikti býgin óz dengeyinde úlyqtap jýrmiz be?
Nege ekeni belgisiz, jyl sayyn Tәuelsizdik merekesi Jana jyldyng tasasynda qalyp qoyady. Elimizding bas qalasy Astanadan bastalghan Jana jylgha qyzu dayyndyq Tәuelsizdik alghan aituly kýndi esten shygharugha shaq qaldyrady. Alayda talay bozdaq armandap ketken egemendikting aq tanyn úmytugha tiyis emespiz!
Qazaq memleketimen qatar tәuelsizdik alghan elder búl kýndi qalay dәripteydi desenizshi. Enbektegen baladan enkeygen qariyagha deyin tayly-túyaghy qalmay Tәuelsizdikting qymbat ekenin jýrekterimen sezinip, úlyq meyramdy últtyq naqyshta ótkizuge jan-dәrmen bolyp kirisip jatqany. Tipti salt-dәstýri men әdet-ghúrpyn, últtyq boyauy túnyp túrghan mәdeniyetin óz tilinde jetkizip jatqanda qayran qalmasqa lajyng joq. Tәuelsizdikke tәube deyik. Qazaq eli ózining on toghyz jylynda ekonomikalyq әleuetin jaqsartty. Elimizding bas qalasy - Astana týrli halyqaralyq basqosular men jiyndardyng ordasyna ainaldy. 2010 jyl Qazaq memleketi ýshin tabysty jyl boldy. EQYÚ-gha tóraghalyq etken Qazaqstan elimizge 56 memleketting basshylaryn jinap, Astana Sammiytin abyroymen ótkizdi. Búl da bolsa, Qazaq elining Tәuelsizdigining arqasynda baghyndyrghan jenisti jetistigi! Endigi mindet - Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna túspa-tús kelgen Aziada oiyndaryn oidaghyday ótkizip, sportshylarymyzdyng jenis túghyrynan kórinui!
Býgingi tanda Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna dayyndyq júmystary bastalyp ketti. Preziydent әkimshiligi basshysynyng orynbasary Mәulen Áshimbaev: "2011 jyly Tәuelsizdigimizdi tereng úghynyp, zerdeleytin layyqty enbekter payda bolatynyna ýmittimiz", - degen-di. Biz de Tәuelsizdikting 20 jyldyghy dýiim qazaq júrty úlyqtaytyn tarihy kýnge ainalatynyna senimimiz zor! Tәuelsizdik alghan tәube kýn әrbir qazaqtyng sanasynda janghyryp, jýregining týkpirinde terbelui kerek!

Abylay han - 300

Abylaydyng aq tuy...

Qazaqtyng keng jazira dalasyn nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen jәne kemenger sayasatymen qorghap qalghan erjýrek has batyrlar qanshama! Solardyng kóshbasynda ýnemi Abylay han esimining airyqsha ataluy tekten-tek emes. Qazaq halqynyng san ghasyrlyq tarihyndaghy aituly túlghalardy oimen sholyp shyghudyng ózi qazirgi úrpaqtyng kókiregine maqtanysh sezimin úyalatpay qoymaydy. El tarihynda aty altyn әrippen jazylghan sonday kiyeli esimderding biri ghana emes, biregeyi Abylay han ekenin әrbir qazaq balasy biledi býginde. Sonau HVIII ghasyrda basynan baghy úshyp, memleket retinde, tipti etnos retinde jer betinde saqtalyp qalu-qalmauy tarih tarazysyna týsken "úrpaq ýshin, el ýshin, qútty meken jer ýshin" qan tógip, jan berisken kezende qazaqtyng baghyna suyrylyp shyghyp, qol bastaghan Abylay súltannyng zor azamattyq túlghasy bizge әrqashan qymbat.
Abylay han qazaq halqynyng tarih synynan aman ótui ýshin eng aldymen eldik tútastyq pen derbestikting qajet ekenin tereng týsindi. Ol býkil qajyr-qayraty men aqyl-aylasyn tek qana osy mýddege baghyndyra bildi. Búl mýddeni jýzege asyru jolynda ol erlik isimen de, sheshendik tapqyrlyghymen de, kóregen aqylymen de, sheber úiymdastyrushylyghymen de tóniregin tang qaldyrdy. Abylay han qazaq halqynyng sayasy әleumettik ómirine qyryq jyldan astam uaqyt yqpal etip, biyligin jýrgizdi. Búl rette, eng bedeldi aighaq - Abylay hannyng sayasi, әskeri, әleumettik kóregen de tegeurindi qimyldary bolsa kerek. Jongharlardan azat bolghan shyghystaghy baytaq alapqa Altay asyryp qazaq auyldaryn qonystandyruy, elding batys shekarasynyng syrtyndaghy Pugachev dýbirin qoldap, ýsh myng jankeshti sarbazdarynyng orys bekinisterine shabuyl jasauy, ontýstikte qyrghyzdargha qarsy joryq ashyp, Ilening sol jaghasy men Shu boyyndaghy shúrayly qonystardy qazaqtardyng ózine qaytaryp berui, el ruhyn aspandatyp, jenis tuyn jelbiretui, sóitip qazaq pen qyrghyz arasyna Narynqoldan Qordaygha deyin shekara tartyp berui, búl shekaranyng kýni býginge deyin saqtalyp otyruy, mine, osynau el taghdyrynyng sheshushi sәtteri Abylay hannyng býkil halyqtyq úly han bolghanyna búltartpas aighaq. Múnyng syrtynda Resey patshalyghymen jәne Qytay boghdyhanymen jýrgizgen iykemdi sayasatyn aitpay ketu mýmkin emes. Abylay han turaly әigili tarihshy A.IY.Levshiyn: "Ol aqyl parasaty jaghynan bolsyn, qol astyndaghy halqynyng kýshi men sanynyng basymdylyghy jaghynan bolsyn, sol kezdegi qazaq dalasyn biylegen zamandastarynyng bәrinen de basym edi" dep jazady enbekterinde. Qazaq últyn ortaq maqsatqa toghystyryp, airanday úiytyp otyrghan aqylgóy basshy Abylay hannyng naghyz bet-beynesi osy.
Qazaqtyng úly hany Abylaydyng ómiri men qyzmetine baylanysty jәdigerler az emes. Tipti elimiz tәuelsizdik alghannan keyingi kezende jazylghan enbekterding ózi birtalay. Olarda Abylay hannyng jastyq shaghy, jau týsirip, batyr bolghany, el biylep, saliqaly-salmaqty ishki-syrtqy sayasat jýrgizgeni kóptegen enbekke, týrli spektaklider men filimderge arqau boldy. Búl túrghyda Elbasy N.Nazarbaev "este joq eski zamandardan eles izdep, qaydaghy joqty qauzaghannan góri, Abylay taqyryby ol turaly anyzdy órshitu ýshin emes, tәuelsizdik ýshin kýresken tarihy túlghanyng ómirinen taghylym órbitu ýshin qajet" ekendigin atap kórsetkeni býgingidey jadymyzda.
2011 jyl, yaghni, biyl osynau úlan-baytaq jerdi saqtap qalghan, qazaq degen halyqtyng boyynda erlik, eldik, namys siyaqty asyl qasiyetterding dәnin seuip, últtyng úlylyq sezimin boyymyzgha úyalatqan Abylay hannyng tughanyna - 300 jyl! Qazaq halqynyng býtindigi, eli men jerining tútastyghyn saqtaugha kýshin sarp etken batyrdyng erligi men órligi kez kelgen adamgha ruh bereri sózsiz. Endeshe gazetimiz jyl boyynda qazaq tarihynyng jasaluyna ózindik ýles qosqan Abylay hannyng sara jolyn taqyryptyng arqauyna ainaldyrmaqshy. Sol arqyly qazaq últynyng namysyn qayrap, jastardyng elge, jerge, Otangha degen kózqarasyn dittep, tәuelsiz memleketimizding han, batyrlarynyng esimin әrdayym dәriptey beruin qúp kóremiz.

Dina Núrpeyisova - 150

Kýmbirlegen kýii - әr qazaqtyng qúlaghynda

Qazaq halqynyng mandayyna bitken kýishi qyzdarynyng biri Dina Núrpeyisovagha biyl - 150 jyl. Búl jyl qasiyetti qara dombyranyng shanaghynda oinaghan ataqty kýishining ruhy bir jasap qalatyn dәstýr sabaqtastyghy jyly. Sonau kenestik kezende qazaqtyng kýishilik ónerin nasihattay jýrip, sahara dalamyzdy dombyranyng tәtti ýnine bólegen kýishi-kompozitordyng mol múrasyn keleshek úrpaqtyng tanyp-bilmeui bizge syn.
Kýishi Dina bala kezinen-aq boyynda qazaqy tektilikting túnyp túrghanyn kórsete bildi. Ol Dәuletkerey, Mýsirәli, Álikey, Týrkesh, Esjan, Balamaysang syndy kýishilerding kýiin nәshine keltire oryndap, ainalasyna "dombyrashy qyz" retinde tanylghan. Tipti 8 jasar qarshaday qyzdyng danqyn estip, ataqty dәulesker kýishi Qúrmanghazynyng ózi әdeyi izdep kelip, batasyn bergen desedi. Sol kezden bastap Dinanyng ústazyna ainalghan Qúrmanghazy kýishilik ónerding tereng syrlaryna ýiretip, dodaly kýy aitystaryna qatystyrady. Dina ústazynyng kýilerin sheber oryndap qana qoymay, onyng ónerdegi kýishilik-oryndaushylyq әdis-tәsilin, ereksheligin jalghastyrushy retinde әigili. Ásirese onyng dombyrasynan tughan "Búlbúl", "Bayjúma", "Kógentýp", "1916 jyl", "Ásem qonyr", "Ana amanaty", t.b. shygharmalary ózining últtyq muzykalyq boyauymen, tereng psihologiyalyq mazmúnymen qúndy. Árbir kýii ózinshe bir tariyhqa qúrylghan. Úly Otan soghysynyng súrapyl jyldarynda balasyn maydangha attandyrghan analardyng múnyna ýn qosyp, "Ana amanaty" kýiin shygharsa, aty óshkir soghystyng bitkendigi jónindegi quanyshty habardy "Jenis" kýiimen jetkizdi. Dinanyng kýishilik-oryndaushylyq shygharmashylyghynyng naghyz kemeldenip, shabyttanghan shaghy - kenestik dәuir desek, ol 75 jasynda, 1937 jyly halyq ónerpazdarynyng Mәskeude ótken bayqauyna qatysyp, qazaqtyng atyn әigili etti. Al 1944 jyly, yaghni, 83 jasynda Orta Aziyanyng bes respublikasynan ónerpazdar qatysqan Tashkenttegi on kýndikte Dina taghy da jýldeli oryndy jenip alady.
Dina Núrpeyisovanyng kómegimen Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq halyq aspaptar orkestri kóptegen ghajayyp kýilerdi mengerdi. Ol orkestrding oryndaushylyq mәdeniyetin dombyrada oinaudyng aluan týrli erekshe әdis-tәsilderimen bayytty. Sol arqyly orkestrde Qúrmanghazynyng jәne basqa da kóptegen últtyq muzyka ókilderining kýileri oryndalyp, quatty simfoniyalyq ansambliding ýnine ainalghanyna júrt kuә.
Qazaq últynyng túnyp túrghan mәdeniyetin kýmbirlegen kýii arqyly jetkizgen Dina Núrpeyisova ómirden ótkenshe qolynan qara dombyrasyn bir sәtke tastamaghan jan. Qazaqtyng dәstýrlik óneri ýshin ter tókken kýishi apamyz keyingi úrpaqqa mol múrasy - kýilerin qaldyrdy. Biz de belgili kýishi Dina Núrpeyisovanyng 150 jyldyq mereytoyyn óz dengeyinde atap ótu osy kýnnen bastalsa deymiz. Búl mereytoydyng iyesin iysi qazaq memlekettik dengeyde úlyqtasa, kýy qúdiretining mәngi ólmeytindigine taghy da kóz jetkizgen bolar edik.

Jeltoqsan - 25

Bodandyqqa qarsy búlqynys

Ataqty jazushy Djon Ridting "Dýniyeni dýr silkindirgen on kýn" atty kitaby bar. Bala kezimizde sony qyzyghyp oqyghan edik. Al 1986 jylghy Almatydaghy jastardyng jeltoqsan kóterilisi eki kýn boldy. Sol eki kýn әlemdi dýr silkindirdi. Alangha shyqqan jastardyng erligi, kóterilis kezinde qaza bolghandar, qughyn-sýrginge úshyraghandardyng týrmedegi bastan keshken azaby, densaulyqtarynan aiyrylyp, mýgedek bolyp qalghandar, bedeulik qasiretin shekken qyzdar, jyldar óte kele jazalaushy soldattardan qatty soqqy alghandardyng ómirden ótkenderi, jalpy olardyng qily-qily taghdyrlary baspasózde qansha jazyldy desek te әli jazylmay jatqandary qanshama. Olar týgel jazyluy kerek. Býgingi jәne keler úrpaq olardyng últ bolashaghy ýshin jankeshti patriottyq erligin bilui tiyis.
1985 jyly SSSR-de qayta qúru sayasaty qoghamda ómirge endi. Jariyalylyq óris aldy. Ortalyqtyng solaqay sayasatyna narazylyqtar aityla bastady. Múnyng arty әiteuir bir narazylyq qozghalysyna alyp baratynyn bilgen SSSR Memlekettik qauipsizdik qomiytetining qyzmetkerleri aldyn ala "Meteli" atty әskery kýsh qoldanu tәsilderin oilastyryp, kez kelgen sәtte qoldanugha dayyn otyrdy. Shyn mәninde olardyng múnday qarsylyqty Baltyq jaghalauy elderinen, Kavkaz respublikalarynyng birinen kýtkeni ras edi. Al últtardyng dostyq laboratoriyasy atanghan Qazaqstanda jastar bas kóteredi dep oilaryna da kirip shyqqan joq. Respublikanyng joghary basshylyghyna Kolbinning taghayyndaluy, elde onsyz da ushyghyp túrghan shovinistik sayasattyng otyna may qúighanmen birdey boldy. Qazaq tilining qoldanystan mýldem qaluy, kóptegen qalalarda jәne iri eldi mekenderde últtyq mektepterding bolmauy, qalalargha jergilikti últ ókilderin tirkeuding azaby, olardy óndiris oryndaryna júmysqa almauy, qazaqtardyng qolynan tek mal baghu ghana keledi degen kózqaras, qala berdi joghary oqu oryndaryna qabyldaudaghy oidan shygharylghan prosenttik tәsil jastardyng birden ashu-yzasyn tughyzdy. Jergilikti últtyng Mәskeuden kórgen búdan basqa da qysymshylyghy az bolghan joq.
Sodan qazaq jastarynyng kóterilisi 1986 jyly 17-18 jeltoqsan kýnderi Qazaqstannyng astanasy Almatyda búrq ete qaldy. Arnayy dayyndyqtan ótken, múzday qarulanghan jendetter alghashqyda alangha "Ár últtyng óz kósemi bolu kerek!" degen talappen beybit sheruge shyqqan jastardy ayausyz jazalady. Alayda qazaq jastarynyng búl kóterilisi myzghymastay bolghan Sovetter Odaghynyng qabyrghasyn qaqyratty. Sovettik jasandy sayasattyng bet-perdesin ashyp, shyn mәnindegi siqyn әlemge tanytty. Basqa respublikalardyng sanasyn oyatyp, tәuelsizdik ýshin kýresterine jol ashty. Sovetter elindegi bar narazylyq Almatydaghy qazaq jastarynyng sol jeltoqsan kóterilisinen bastaldy. Búl kóterilisting sputnik arqyly alynghan kórinisteri dýniyejýzining telearnalarynan kórsetildi. Tipten, dәl sol kýnderi Finlyandiyada is-saparmen jýrgen SSSR Ministrler Sovetining tóraghasy Ryjkovqa telearnanyng sputnik kanaly arqyly: "Mine, sizding elde bolyp jatqan jaghday" dep kórsetkeni bar. Búl kóterilis tariyhqa osylay endi. Biyl oghan jiyrma bes jyl tolady. "Alayda onyng sayasy baghasy әli berilgen joq" deydi jeltoqsandyqtar. Kezi kelgende ol da berilir әli.
Ótken jyly "17 jeltoqsan - Demokratiyalyq janaru kýni" jeltoqsandyqtar Almatydaghy Tәuelsizdik alanyna әdettegidey jinalyp, óz pikirlerin ortagha saldy. Biylghy 25 jyldyqty óz mәninde atap ótu ýshin jyl basynan bastap dayyndyqtar jýrgizuge uaghdalasty. Merzimdik baspasózderde materialdar jariyalap, býgingi jana úrpaqqa patriotizmning ýlgisi retinde nasihattaudy jón kórdi.

Qasym Amanjolov - 100

Qysqa ghúmyryn ólenmen órgen

Biyl, sonday-aq, qazaqtyng kórnekti aqyny Qasym Amanjolovtyng 100 jyldyghy! Ol qysqa ghana ghúmyrynda kórkemdik-estetikalyq dengeyi joghary, qazaq әdebiyeti tarihynda aituly oryngha ie shygharmalardy dýniyege әkelip ýlgergen ot auyzdy, oraq tildi aqyn. Qasym auyr zaman, qúbylmaly sayasat, soghys, túrmys sharshatqan júrtty júbatqan, sergitken aqyn. Ol Úly Otan soghysyna qatysyp, jaugha qarsy qolyndaghy qaruymen de, qalamymen de belsene kýresti. Soghysqa attanar aldynda aqyn "Mazasyz muzyka", "Qoshtasu", "Beysekeshting bes úly" siyaqty patriottyq ólenderin jazsa, soghys maydanynda jýrip lirikalyq ólenge qalam terbegen. "Ýstimde súr shiynelim", "Martbek", "Jenis dauysy", "Oral", "Ertis", "Sibiri", "Saryarqa" siyaqty ólenderi tughan jerding syr-sipatyn, súlulyq beynesin, soghys ómirin suretteydi. Al "Elge hat", "Dostar qayda jýrsinder?", "Aghaygha" degen ólenderi tughan eldi, dos-jarandaryn, aghayyn-tuystaryn saghynghan soldattyng sezim dýniyesinen syr shertedi. Maydanda ot keshken, túrmys-tauqymetin tartyp, dertti bolghan aqyn esh moyymaydy, kýizelmeydi. Otanshyl Qasym:
Ua, darigha altyn besik tughan jer,
Qadirindi kelsem bilmey, keshe gór,
Jata almas em topyraghynda tebirenbey,
Aqyn bolmay, tasyng bolsam men eger, - dep jyrlaydy.
Osy tústa Qasymnyng ólmes tuyndysy - "Aqyn ólimi turaly anyz" atty poemasy eriksiz eske týsedi. Búl poema Qasymnyng atyn aspandatyp, aqyndyq danqyn shyrqau shyngha shygharghan shygharma edi.
Qazir de Qasym sózi tozghan joq, Qasym óleni eskirgen joq. Qasym uaqytpen ýndese almay jatqan joq. Tek býgingi mәdeniyet tútqasyn ústaghandardyng últtyng ótkeni men býginin úshtastyra almauynan aqynnyng shygharmalary qazirgi jastardyng qolyna tiymeude, tәlim-tәrbie isterine orayly paydalanylmauda. "Bireuding aspandaghy asylymyn, Bireuding júrtta qalghan jasyghymyn" degen aqyn sózi shyndyqqa janasyp otyr. Ókinishtisi sol, Qasymday arqaly aqyndarymyzdyng qadirlenui kemshin, qasterlenui jetispey jatady.
Ómirden erte ketkenimen, Qasymnyng mәngi jasaytyn asyl jyrlary qaldy. "Ghalymnyng ózi ólse de, haty ólmeydi" demekshi, sol jyrlary aqyn atyn óltirmeydi. Búl kýnde halyqtyng sýiikti aqyny Q.Amanjolovtyng jarqyn beynesi el jýreginde mәngi saqtalghan. Onyng shygharmalary orys jәne basqa da halyqtardyng tilderine audarylyp jatyr. Qaraghandyda Q.Amanjolov qúrmetine kóshe berilse, Qarqaraly audanyndaghy búrynghy Frunze sovhozy býginde Qasym Amanjolov esimimen atalady. Búghan da shýkir. Alayda, Qasymnyng jalyndy ólenderin jastardyng arasynda nasihattau jaghynda salghyrttyq kóp. Keshegi jas, býgingi alpysty alqymdaghan azamattar Qasymnyng ólenderin jatqa aitushy edi. Onyng әsirese:
Berseng ber, bermeseng qoy baspanandy,
Sonda da tastamaymyn Astanamdy,
Ólenning otyn jaghyp asyrarmyn
Ózimdi, әielimdi, jas balamdy, - degendey ótkir shumaqtaryn ekining biri qisyny kelgen jerde aityp qalatyn. Qazirgi kezde Qasymnyng ólenderimen susyndap, ósip kele jatqan óskeleng úrpaq kem de kem. Bәlkim, búl iygi dәstýrdi Qasym aqynnyng 100 jyldyghynda qayta jandandyru kerek shyghar.

Múqaghaly Maqataev - 80

Poeziyamen egiz aqyn

Múqaghaly Maqataev! Qazaq poeziyasynyng pir tútar azamaty. Onyng jýrek núrynan tughan oily, syrly ólenderi kez kelgen jannyng sanasyna jaryq sәule týsiredi. Onyng ólenderi qanshalyqty biyik bolsa, adamzattyng oghan degen mahabbaty da sonday! Kóniling jabyrqaghan sәtterde Múqaghalidy oqysan, kirbing shalghan kóniling shayday ashylyp sala beredi.
Biyl qazaq poeziyasynyng aqiyq aqyny Múqaghaly Maqataev kózi tiri bolsa, 80 jasqa tolar edi. "Býgin mening tughan kýnim, oi, pәli-ay!" dep jyrlaghan aqynnyng tughan kýni eskerusiz qalghan emes. Jyl sayyn aqpannyng 9-ynda Múqaghalidyng jyrlarymen susyndap óskender aqynnyng eskertkishi janynda óleng oqyp, jyrdan shashu shashady. Sebebi Múqaghalidyng poeziyasy adamnyng jansarayyn janghyrtyp, oi-sanasyn sәulelendirip, bolmys-bitimin janasha jasandyra, jarqyrata týsetin naqty ruhany kýshke ainalyp otyr. Ol qay óleninde, qay dastanynda bolsyn, el aldynda erkin sóilep, emirene erkelep, tosylmay tolghap, jan syryn jayyp salatyn jomart aqyn.
Qazaq halqy ózining bar arman-maqsatyn, mún-qayghysyn, ýmit-tilegin Múqaghaly múrasy arqyly jalghannyng jaryghyna jariya etti. Onyng ólenderindegi obraz - kilt sózding qaytalanyp kelui muzykalyq órnekting de mindetin atqarghanyn, keyinnen aqyn jyrlaryna jazylghan әuen-sazdarynan bayqalady.
Múqaghaly - býkil halyqtyng sýiispenshiligine bólengen sýiikti aqyn. Aqyn jýregin jaryp shyqqan oily jyrlar kim-kimning de kónil pernesin dóp basyp, janyna mayday jaghyp, syr bólisuge shaqyryp túruy qanday ghajap desenshi! Múqaghaly poeziyasynyng qaynar kózi, shabyt túghyry - tughan eli, ósken jeri, Otan taghdyry, zamana tynysy, zamandastarynyng arman-ansary. Osynyng bәrin Múqaghaly naghyz talantqa tәn qaytalanbas sheberlikpen, poetikalyq minsiz ýilesimmen, syrshyl da shynshyl sezimmen, poeziyagha ghana tәn beyneli obrazdarmen bederlep, mәngi ólmes óner dengeyinde tuyndatyp otyrdy. Múqaghaly poeziyasy tek óner ýshin jasalghan qúbylys emes. Onyng adam janyna núr syilaghan qanatty poeziyasy qazaq halqynyng kisiligin biyiktetip, parasatyn kemeldendire týsedi. Kózining tirisinde on bir jinaghy jaryqqa shyghyp, halyqqa keninen mәlim bolsa da, biylik tarapynan layyqty baghasyn ala almaghan aqynnyng ózi dýniyeden ótkennen keyin on jeti jinaghy jaryqqa shyqqan eken.
Tughan halqynyng arman-maqsatyn tereng týsingen, tolghay jazghan, janynyng jyrshysy bolghan aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng ekinshi ómiri - mәngilik ghúmyry endi bastalyp otyr. Qazaqta Abay dara bolsa, Múqaghaly da jalghyz! Ólmes óneri - ólenimen jalpaq elining jýregine jol tauyp, býkil halyqtyng sýiispenshiligine bólengen úly perzentining úrpaqqa úran bolghan jyrlaryn eli de eshqashan esinen shygharmasy anyq. Birtuar dara daryn Múqaghaly Maqataevtyng qalamynan tughan qanatty jyrlar halqymen birge mәngi jasay bermek.

Dayyndaghandar Kólbay ADYRBEKÚLY, Dinara MYNJASARQYZY

«Týrkistan» gazeti