Bizding qazaq atasyn aityp maqtanyp qoymasa boyyna as batpaydy. Biraq maqtanugha túrarlyq babang bolsa ony auyzgha alghannyng esh sókettigi joq shyghar. Tek sol qasiyetti qannyng júrnaghy boyynnan tabylyp túrsa kәne. Jýrsin kókemning auyzynan: - Arghy atam әigili qara qypshaq Qobylandy, - degendi әredik estip qalamyz hәm jyrlarynan kezdestiremiz. Bolsa bolar. Týr-sipaty shynayy batyrgha kelinkireydi. Sirә, qazir suretterin kórip jýrgen búrynghy shaldardyng bәri saqaldy bolghasyn ba, ejelgi aqyndar men batyrlar da Jýkeng siyaqty jarasymdy saqal qoyghan shyghar dep topshylaymyn.Ótkir jýzinde biyletpeytin qylyshtay qiyp týser minezin adam  týsinip bolmaydy. Ashugha minse arystanday aibatty, alshang basyp kele jatqanda alystan qarasang Alatau bolmaghanmen tóbe kóship kele jatqanday, әzil aitsa tilining úshyn kesip itke tastasang jemeytindey «uly», sal-seriligi bir basyna jetip artylatyn, sahnagha shyqsa eldi ýiirip әketetin sheshen, alpysty alqymdasa da ómir sýruding bar amalyn mengerip, uaqyt, zaman kóshinen qalmay kele jatyrghan Jýrsin Ermannyng qazaq ólenine sinirgen enbegin әrkim әrqalay aita jatar. Al, aitys aqyndary ýshin osy bir «pysyq» shaldyng (shal deuge auyz barmasa da kóz kórip, kónil senip otyr) oryny erekshe ekenin astyn syzyp atap ótkim keledi. Baqytjamal apamyzdyng (zayyby) ghana azdap biyligi jýretin osy aduyndy aghamyzdyng basynda «bәlenbay evrey qyzmet jasap otyrghan shyghar» dep tang qalamyn.

Bizding qazaq atasyn aityp maqtanyp qoymasa boyyna as batpaydy. Biraq maqtanugha túrarlyq babang bolsa ony auyzgha alghannyng esh sókettigi joq shyghar. Tek sol qasiyetti qannyng júrnaghy boyynnan tabylyp túrsa kәne. Jýrsin kókemning auyzynan: - Arghy atam әigili qara qypshaq Qobylandy, - degendi әredik estip qalamyz hәm jyrlarynan kezdestiremiz. Bolsa bolar. Týr-sipaty shynayy batyrgha kelinkireydi. Sirә, qazir suretterin kórip jýrgen búrynghy shaldardyng bәri saqaldy bolghasyn ba, ejelgi aqyndar men batyrlar da Jýkeng siyaqty jarasymdy saqal qoyghan shyghar dep topshylaymyn.Ótkir jýzinde biyletpeytin qylyshtay qiyp týser minezin adam  týsinip bolmaydy. Ashugha minse arystanday aibatty, alshang basyp kele jatqanda alystan qarasang Alatau bolmaghanmen tóbe kóship kele jatqanday, әzil aitsa tilining úshyn kesip itke tastasang jemeytindey «uly», sal-seriligi bir basyna jetip artylatyn, sahnagha shyqsa eldi ýiirip әketetin sheshen, alpysty alqymdasa da ómir sýruding bar amalyn mengerip, uaqyt, zaman kóshinen qalmay kele jatyrghan Jýrsin Ermannyng qazaq ólenine sinirgen enbegin әrkim әrqalay aita jatar. Al, aitys aqyndary ýshin osy bir «pysyq» shaldyng (shal deuge auyz barmasa da kóz kórip, kónil senip otyr) oryny erekshe ekenin astyn syzyp atap ótkim keledi. Baqytjamal apamyzdyng (zayyby) ghana azdap biyligi jýretin osy aduyndy aghamyzdyng basynda «bәlenbay evrey qyzmet jasap otyrghan shyghar» dep tang qalamyn. Áytpese san salada qajyrly enbek ete jýrip, qazaq halqynyng aqsýiek óneri - aitysty 26 jyl boyy ógizdey órge sýirep kele jatqan adamnyng endigi esebinen janylyp, «aljyp» ketetin kezi keldi ghoy. Osynshama jyl «perisi» men «serisi» bar, «sauy» men «jyndysy» bar óner adamdarymen alysyp, arpalysyp jýr. Qazaq degen halyqtyng kinәz kónilinen shyqsam dep alghys pen qarghysty qatar arqalap kele jatqan qayratkerding qaysarlyghy eriksiz tanday qaqtyrady. Erterekte bir óleninde:

-Taghdyr degen qaghazy tualettin,

Jyrtylmaytyn jerinen jyrtylady, -

dep jazypty.  Allanyng adamgha bergen asyl syiyn nege sonshama mansúq etip, qúnsyz nәrsege tenedi dep basynda qabylday qoymaghanmen, oilana kele, ómirding short synuy da, ótkinshi ekeni de shyndyq bolghasyn ishtey kelisesin.

Jýkenning az jazuyn sóz qúdireti men óleng degen siqyrly da kiyeli nәrsege asa bir jauapkershilikpen qaraytyny dep týsingenimiz abzal shyghar.

Áytpese biraz qaltaly azamattardyng tilin tauyp aitysqa demeushi qylyp jýrgende ózining de jeke sharuasyn tas týiin qylyp, tom-tom kitaptaryn shygharyp alugha mýmkindigi bar emes pe?

....Taghayyn dep túrgham joq

Joqty kinә

Búl ne dәstýr?

Zamannyng toqtyghy ma?

...Quanasyn

Qazaqtar qaghyp alar

Qaraghayday mýiizing joqtyghyna! («Mýiiz kesu» degen óleninen) -

dep ómirge adam bolyp kelgenine bir tәube dese,

Alshy týspey asyghym

Ashqannan song qarynym

Arbakesh bop tasydym

Almatynyng jarymyn...

 

...Tek kónilim kirlenbe,

Bilem әzir baghamdy:

Júrt sóz tasyp jýrgende

Men tasydym Adamdy! («Almatydaghy arbakesh» degen óleninen) -

degen jyr joldarynan mandayy tasqa soghylghan sәtterinde de moyymay, jasymay aqyndyqtyng azapty jolyna әbden kóndikken jankeshtining beynesin kóremiz.  Sóite kele arbakesh bolghan qiyn kýnderi de, qayta órmelep bastyq bolghan shaghy da, aitys ýshin «saytanmen de, sayqalmen de» arbasqan kezderi de kózinen búl-búl úshyp janynda ólennen basqa syrlasy qalmaghan uaqytta bylaysha kýnirene týsedi:

 

Dos deytin dos ta qalmady,

Sanama týsti salmaghy;

Shyn dosty ajal jalmady.

Aldamshylary aldady.

Qúlaghanymdy kýtip jýr

Qarandap qasymda qalghany

Ong jaqqa meni salghaly,

Ýsh jerden buyp-tanghaly.

Sýiegime týsip sol kýni,

Tonymdy talap alghaly!

 

Asan atamyz Jerúiyq izdep qayghy oransa, Jýrsin aghamyz adal dos izdep kónili qúlazidy.. Syrt pishinine qarap túrsang olay deuine  negiz joq siyaqty, әlginde aitqanymyzday ómir sýruding bar amalyn mengergen, materialdyq jaghdayy biraz aqynnan kósh ilgeri adamnyng «jylay» beruine bolmaytyn shyghar dep oilaysyn. Biraq bireuding ishinde ne jatqanyn qaydan bileyik. Dýniyedegi bar qúbylysty jýregimen qabyldaytyn aqyn adamnyng syrty kýlip jýrgenimen, ishi jylap jatatyny zandy qúbylys qoy. Ár aityskerdi óz balasynday qamqorlap, qanattygha qaqtyrmay jýretin osy bir keyde qatal, keyde júmsaq, keyde jomart, keyde saran, birde kól, birde shól aghamyzdy aitysqa bola tughan shyghar dep qalamyn.  Quatty qolymen qúshaqtap túryp « búl bala mening shәkirtim, jyndylau» dep qoyady keyde.

Mening «jyndy» ústazym, M.Maqataeev atyndaghy syilyqtyng iyegeri Jýrsin Erman   alpysqa tolady jaqynda...

 

 

«Deushi edi bizdi jas aqyn» atty әdemi óleninde sarytap bolghan saghynysh bar;

....Jan kórinbey kózine

Oy oilaysyng ne týrli.

Qyzdyng bәri ózine

Qúmartatyn sekildi.

 

Órtese óleng ózekti

Ózindiki - búl ghalam.

Ólening bar gazetti

Oqitynday kýlli adam.

 

Tang qalmasqa tang qaldyq,

Kóz sýzbeske kóz sýzdik.

Búl ne degen anghaldyq,

Búl ne degen essizdik!

 

...Biyik ústap enseni

Tasymasqa tasatyn,

Saghyndym-au men seni,

Jayrandaghan jas aqyn!, - dep balang kýnin ansaydy, qyzyq adam...

Boldy, endi jasara almaydy, algha tarta bersin,aghamyz  kempirin tanymay qalghansha ghúmyr keshse eken!!!

Mynau provinsiyalyq bir beybaqtyng múny ghoy, qaybir jyly armanyma aq qanat baylaghan Almatygha alyp- úshyp jetkende syrlasargha, múndasargha adam tappay qaytyp bara jatqanda qaghaz betine týsken -di...

 

Almaty - aqyndar qalasy

Óleng jazdym asyldargha qúrmet qyp,

Solar jýrgen joldy bizder ýlgi ettik.

Búl jyrymdy basar eken qay gazet,

Qay aghamnan estir ekem bir boqtyq.

 

Eshqaysysyna bolmaghasyn esh qúnym,

Kóshe kezip, kelem jayau keshqúrym.

Qasqyr shauyp, enesinen adasqan,

Qasqa qúlyn sekildenip keskinim.

 

Aruaghy nebir jaysang asyldyn,

Qoynauyna jasyrynghan ghasyrdyn.

Izin izdep, әure bolam keshegi,

Múqaghali, Tólegen men Qasymnyn

 

Búl Almaty - danghazadan qalmaghan,

Altynbek pen Zamanbekti jalmaghan.

Alatau túr óp-ótirik jyndy bop,

Ótejannyng minezinen aumaghan.

 

Qanday ystyq úlylardyng mekeni,

Búldanghanda búdyrayghan shekeli.

Biyik-biyik saraylar men kenseler,

Esenghaly kókem qúsap ketedi.

 

Ne ghajayyp hikaya bar búl manda,

Jetkizbeytin qashqan menen qughangha.

Jazushylar odaghy túr qanyrap,

Basyn shayqap, Mereke men Núrlangha.

 

Oraldyqtyng kim beredi baghasyn

Berip jatsa, amalsyzdan alasyn.

Qay quystan shyghar eken qyltiyp,

Qayyry joq Qadyr degen naghashym.

 

Almaty osy úrlaydy ylghy úiqymdy,

Áuelegen әueni bar siqyrly.

Esalandau Esenin joq bolghanmen,

Esenqúlday jiyeni bar sýikimdi.

 

Tynyqpasam tarylady tynysym,

Elge ketem, býitken tirlik qúrysyn.

Bata oqydym Orazaly basynda,

Kýni boyghy bitirgen bar júmysym.

 

Qosh, Almaty, jýrem seni saghyna,

Ghashyq bolyp, ózenine, tauyna.

Túmanbayday sәby qala bolsang ghoy,

Bir-eki kýn qalar edim taghy da...

 

Soqpaqbaevty asyp ketken dar aghash,

Dar aghashtan janaryndy ala qash.

Jýrsin agham da telefonyn almaydy.

Qay saunada otyr eken jalanash...

«Abay-aqparat»