Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3530 0 pikir 15 Qantar, 2011 saghat 11:22

Rәtbek qajy Nysanbayúly: «Keybir aghymdar halyqty adastyryp jýr»

- Haziret, qazirgi elimizdegi diny ahual tónireginde ne aitar ediniz?

- Elimizdegi diny ahualgha asa kónilim tola qoymaydy. Onyng basty sebebi, elimizdegi demokratiyany paydalanyp, óz mýddelerin, armandaryn jýzege asyrudy kózdep jýrgen aghymdar men sektalar barghan sayyn kóbeyip barady. Onyng ishinde islamnyng óz ishindegi aghymdar Qazaqstandaghy músylmandardyng arasyna jik salyp, týrli talas-tartystargha úiytqy boluda. Mysaly, qyzdar hijap, jas jigitter sheteldiktershe dambal kiyip, namaz oqudyng neshe týri payda bolyp, ibadatqa núqsan kelude. Búl óz kezeginde jamaghat arasynda týsinbestik tughyzyp, adastyryp otyr.

Basqa dinderdi, basqa dinderding sektalaryn aitpaghannyng ózinde islamnyng óz ishindegi aghymdar men sektalar halyqty qatty tolqytu ýstinde. Onyng basty sebepteri: qaytys bolghan adamnyng jetisin, qyrqyn, jylyn berudi joqqa shygharyp, halyq arasynda narazylyq tughyzbaqshy. Jәne Múhammedting (S.Gh.S) sýnnәtin oqymay meshitten shyghyp ketu әreketi de kezdesedi. «Áhl sýnnә uәl-jamagha» - búl islamdaghy eng Alla taghalanyng tura jolynan, sharighattyng tura ýkimi men Payghambarymyz Múhammed (S.Gh.S.) ýiretken joldarynan auytqu bolyp tabylady.

- Islamdaghy aghymdardyng tura joldy búzudaghy maqsattary qanday?

- Haziret, qazirgi elimizdegi diny ahual tónireginde ne aitar ediniz?

- Elimizdegi diny ahualgha asa kónilim tola qoymaydy. Onyng basty sebebi, elimizdegi demokratiyany paydalanyp, óz mýddelerin, armandaryn jýzege asyrudy kózdep jýrgen aghymdar men sektalar barghan sayyn kóbeyip barady. Onyng ishinde islamnyng óz ishindegi aghymdar Qazaqstandaghy músylmandardyng arasyna jik salyp, týrli talas-tartystargha úiytqy boluda. Mysaly, qyzdar hijap, jas jigitter sheteldiktershe dambal kiyip, namaz oqudyng neshe týri payda bolyp, ibadatqa núqsan kelude. Búl óz kezeginde jamaghat arasynda týsinbestik tughyzyp, adastyryp otyr.

Basqa dinderdi, basqa dinderding sektalaryn aitpaghannyng ózinde islamnyng óz ishindegi aghymdar men sektalar halyqty qatty tolqytu ýstinde. Onyng basty sebepteri: qaytys bolghan adamnyng jetisin, qyrqyn, jylyn berudi joqqa shygharyp, halyq arasynda narazylyq tughyzbaqshy. Jәne Múhammedting (S.Gh.S) sýnnәtin oqymay meshitten shyghyp ketu әreketi de kezdesedi. «Áhl sýnnә uәl-jamagha» - búl islamdaghy eng Alla taghalanyng tura jolynan, sharighattyng tura ýkimi men Payghambarymyz Múhammed (S.Gh.S.) ýiretken joldarynan auytqu bolyp tabylady.

- Islamdaghy aghymdardyng tura joldy búzudaghy maqsattary qanday?

- Atalghan aghymdardyng ózderining týpki kózdegen arman-maqsaty bar. Olar sol maqsatyn jýzege asyrugha jantalaspaqshy. Qoghamymyzdyng týpqazyghy bolghan iydeyadan, túraqtylyq pen toleranttylyqqa negizdeletin islamnyng basty kanondarynan ajyratyp, el arasyna iritki saluda. Berekesi ketken tirlikti, qiiy qashqan tatulyqty qalpyna keltiru - qiynnyng qiyny. Búny basqa elderde oryn alghan oqighalar aiqyn dәleldeydi.

Tatulyghy búzylghan qoghamdy jóndeu qiyn bolady, ol jóndelmes te. Al qiraghan ekonomikany erteli-kesh qalpyna keltiruge bolar. Sol sebepti tәuelsiz Qazaqstan halqyna janym ashyp, el ertenine býlik salmau ýshin Alla taghalanyng kórsetken jolymen, Payghambar ýiretken sharighatyn búzbay alyp barudy súraymyn.

- Islam dinindegi keybir aghymdar qazaq halqynyng ghasyrlar boyy kele jatqan dәstýrine de tyiym salghysy keledi. Islam dininde әdet-ghúrypqa, dәstýrge tyiym salu bar ma?

- Islam dininde dәstýr turaly «Usulu fiyh» degen ilim bar. Yaghny «Dinining negizi» dep atalatyn kitapta bylay deydi: «Árbir halyqtaghy әdet-ghúryp, salt-sana sharighatqa qayshy, qarsy kelmeytin bolsa, sharighat ýkimine qaldyrylady» degen qaghida, ereje bar. Osy túrghydan alghanda qyz quu, aitys, kókpar, әn aitu siyaqty qazaq dәstýri sharighatqa qayshy dep kim aitady? Adamdy tәrbiyelik mәnde, estetikalyq, etikalyq negizde aitsa, oghan sharighat tyiym salmaghan. Oghan dәlelder jetkilikti. Mysaly, Dәuit payghambardyng ózi muzykant bolghan.

- Taghy da islam dini tarapynan oiyn-sauyq jasaugha rúqsat etilmeydi degendi de aitady...

- Oghan mynanday mysal keltireyin. Bir kýni habashtar (qara nәsildiler) Mәdiyne qalasynyng syrtynda, auyldyq jerde әn salyp, oiyn-sauyq qúrady. Sonda Aysha anamyz Múhammed (S.Gh.S)-nan: «Toygha barsaq bola ma?» dep súraydy. Múhammed (S.Gh.S.) atalghan toygha Aysha anamyzdy ertip barady. Sóitip, oiyn-sauyq tarqaghansha, merekeni tamashalaydy. Sharighatqa qayshy kelmegendikten de Payghambarymyz osylay istegen.

Al keybireuler aityp jýrgen әdet-ghúrypqa degen qarsylyq, dogmatizm, separatizm, rasizm islam dinine jat. Demek adam balasy býtindey qayghy-qasiretke jol bermey, arasynda oiyn-toy jasaugha sharighat qarsylyq tanytpaydy.

- Imandylyqqa bastaytyn islam dinining tarmaq-tarmaqqa bólinui músylmandardyng da janyna qatty batady. «Bólingendi bóri jeydi» demekshi, qyryq tarmaqqa bólinuding aqyry jaqsylyqqa aparmaydy emes pe?

- Payghambarymyz (S.Gh.S.) bir kýni týs kóredi. Týsinde islam dinindegiler 73 aghymgha bólinip ketipti. Úiqydan oyanghannan keyin ol qatty ashulanady. «Arabtar onbady, 73-ke bólinetin boldy» dedi. Sonda Payghambarymyzdan sahabalar: «73-ke bólingen aghym-sektalardyng qaysysy dúrys?» dep súraydy. Sonda Múhammed (S.Gh.S): «Áhl sýnnә uәl-jamagha» Alla taghaladan týsken sharighattyng jәne mening ýiretip, ústaghan jolym dúrys» dedi. Bizding ústanyp otyrghan jolymyz osy kýngi osy jol.

Sonda Payghambarymyzdyng aitqany: buddizm 70-ke bólingen, iudaizm 71-ge bólingen, hriys-tian 72-ge bólingen, islam endi 73-ke bólinetin boldy. Ashyq aitqanda, «Áhl sýnnә uәl-jamagha»-dan basqasynyng bәri qate, islamdy búzu ýshin jasalghan nәrse dedi. Oghan mysaly, sonau erte kezden islamda bolghan shiitter, hauarijder jәne taghy basqa da tolyp jatqandar dindi parsha-parsha jasaugha әreket jasaghan. Búdan alatyn sabaq: «Qazaqstandaghy týrli aghymdar, baghyttar ústaghan joldary sharighatqa qayshy keletinder islamgha jat joldar bolyp tabylady. Óitkeni olardyng kózqarastary reaksiyalyq, separatistik, rasizmdik, ekstremistik, terroristik kózqarasta ekendikteri kórinip qalady.

- Islam dinindegi keybir radikaldyq aghymdar Ortalyq Aziyada halifat qúru jóninde aitady. Búl tym úshqarylyq emes pe?

- Halifat qúru degenimiz erte zamanda, orta ghasyrlardaghy qúrylysty qayta әkelemin deuding ózi irrasionalizm aqylgha syimaydy. Óitkeni zamannyng damu dengeyi mýldem bólek. Halifat qúru ýshin jergilikti halyq týgeldey derlik músylman boluy kerek. Qazaqstan tәrizdi zamanaui, zayyrly memleketke ol tura kele me? Qazaqstanda qansha dinning ókilderi ómir sýredi? Olardy islam zanymen basqara alamyz ba? Búl - bayaghy kelmeske ketken zamandy ansaghandardyng pikiri. Sondyqtan olardyng әreketi qoghamdy dýrliktiruge, býldiruge úlasady.

- Ángime aghymdar turaly bolghannan keyin olardyng keybirining ókilderi әskery qyzmetten bas tartu, din tónireginde ata-anasymen aitys-tartysqa týsip jýrgeni bayqalady. Búl jóninde ne aitar ediniz?

- Qazirgi aghymdardyng keybireuleri Otandy qorghaudyn, ata-anany syilaudyn, patriotizmnen alshaqtatu iydeyasyn kóterip jýrgender siyaqty kórinedi. Búl islam dinine qayshy. Payghambarymyzdyng Hadis shariyfinde «Hubbul utan minau iman», yaghny «Otandy sýy - imannan» degen sóz bar. Iman - qazaqsha «senim» degen sóz. Turasyn aitqanda, Otanyna senimi degen sóz. Búl keritartpalyq jaqsylyqqa aparmaydy. Islam dininde adam balasyn dinine, renine, tiline qarap syilamaytyn mýlde joq. Oghan dәlel «Mәn әza zimmyan falaysa minni» hadiys-sharifting maghynasyna ýnileyik. «Músylmanshylyq basym kópshilik bolyp túrghan jerden basqa dindegilerge azar beru - ol mening ýmbetimnen emes, halqym emes». Demek, islam dini adam balasyn dinine, tiline, týrine qarap bólmeytindikterine osynyng ózi dәlel emes pe.

- Búrynghy ata-babalarymyz aruaqty ardaqtaghany belgili. Endi Allagha serik qosugha bolmaydy degen niyetpen keybir aghymdar aruaqty ataugha tipti tyiym sala bastady. Zirat basyna baryp dúgha oqugha bolmaytyndyghyn aitady. Sonda búrynghy babalarymyzdyng joly búrys bolghany ma?

- Olar aruaqqa senbender dep halyqty shatastyryp jýrgen sekildi. Qazaq halqy әu bastan bir Allagha syiynyp, aruaqty syilap kelgen halyq. Ashyghyn aitqanda, aruaqty syilama dep eshkim aita almaydy. Búghan Múhammed (S.Gh.S.) Anasy Áminanyng ziratynyng basyna jii baryp túratyn. Mәdiynedegi sahabalar jerlengen jer «Jәnnaty Baqiygh-gha da jii baratyn-dy. Solardyng basyna baryp Payghambarymyz (S.Gh.S.) qabir azabynan saqta dep, dúgha oqyp qaytatyn.

- Osy saualdyng jalghasy ispetti. Kelinning jasy ýlkenderge iyilip, sәlem saluy da sharighatqa qayshy ma?

- Kelinning sәlem saluy - izet-qúrmetke jatady ghoy. Shirik pen sәlem saludy ajyrata almau - nadandyqtyng nadandyghy.

Shirik degenimiz ne? Ol bir Allany ekeu, ýsheu nemese kóp qylu. Al kelinning jasy ýlkenderge sәlem saluy shirikke jatpaydy. Onyng qúdaygha qatysty jeri joq. Búl - ejelden kele jatqan izet-qúrmet belgisi.

- Jastar aptalyghy bolghandyqtan, bizding oqyrmandarymyzgha qanday tilek aitar ediniz?

- Qúrmetti jasóspirim bauyrlarymyz, qyzdarymyz! Bizde býgingi kýnde demalugha kerek auaday bolyp túrghan islam dinining úiyghan airanday jolynan auytqytpay ústap otyru bizge kerekti de mindetti. Óitkeni barlyq nәrse yntymaqqa, birlikke bas iyedi. Yntymaqsyz ertenimizding jarqyn boluyn elestetu әste mýmkin emes. Sol ýshin adaspay, shataspay, Alla taghalanyng jibergen Qúran Kәrimdegi sharighatyn, zanyn búzbay, Payghambarymyz Múhammed S.Gh.S.-nyng aitqan «Áhl sýnnә uәl-jamagha» jolynan auytqymauymyz kerek. Allanyng rizalyghy bolsyn, Payghambarymyzdyng shapaghaty bolsyn. Áumiyn.

- Alla razy bolsyn.

Ángimelesken Ghabidolla Jәdiger

«Núr Astana» gazeti

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478