Sayasy ghylymdar doktory, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory Ghazizat Imaqovamen súhbatymyzdyng jalghastyryp berip otyrmyz. Súhbat barysynda Ghazizat hanym  "...aghylshyn tilin bilmey de ómir sýruge bolady. Biraq ol elding ishindegi shekteuli taghdyr bolyp sanalady" deydi. (Súhbattyng basyn myna siltemeden kóre alasyzdar:  http://abai.kz/post/66192)

- Ghazizat hanym, telearnalardyng birine bergen bir súhbatynyzda siz shetelden tarihy otanyna oralghan azamattar turaly pikir bildirip, syngha ilingeniniz esimde. Ángimening tórkini sayasattanushylar, әleumettanushylar jýrgizgen zertteude edi. Qandastar arasynda jýrgizilgen sol saualnama qorytyndysy turaly  aytyp berseniz.

-Bizding saualnamamyz Shyghys Qazaqstan oblysyna 2008-2012 jyldary kóship kelgen 50 otbasyn qamtydy. Olardyng 32-si orys tilin bilmegendikten, júmysqa túru, ortagha beyimdeluding qiyndyghyn aityp, kóship kelgenderine ókinish bildirdi. Áriyne, búl saualnamanyng senimdiligi joghary emes jәne barsha oralmandargha qatysty dey almaymyz. Degenmen bizding etnikalyq qazaqtar tarihy otanyn ansap kelip, birden oghan qyzmet etuge kirisedi degen oiymyz ekiúday kózqarasqa úshyrady. Ókinishke qaray, resmy statistika birjaqty ghana jýrgizilip, oralmandardyng qayta kóshui men elding ishindegi qozghalysyn tirkemeydi. Bizding bayqauymyzsha, memlekettik qarjyny ýnemdep júmsau ýrdisi qolgha alynbaghan. Qazirgi kezde ishki qajettilikterge baylanysty qonys audaru da tolyq ózin-ózi aqtamay otyr. Sebebi, múnda da qajettilikterdi jan-jaqty esepteu men ony memlekettik dәrejege kóteru tetikteri әdistemelik túrghydan qamtylyp, әzirlenbegen. Jauapty qúrylymdar oralmandar men ishki kóshi-qondy, onyng keng astaryna qaramastan, jalang statistikagha jýginedi de, uaqyt ótkennen keyingi qarjynyng tiyimdi júmsalu monitoringi men baqylauyn jýrgizbeydi.

- Ángimemizding auanyn halyqaralyq jaghday men kóshi-qonnan eldegi til sayasatyna qaray búrsaq. Bizde óz tilinde bilim alyp, ózge tilde sóileytinder sany kóp. Memlekettik til - qazaq tilining qoldanys auqymyn keneyte almay jatqanda, orys tilining belsendi yqpaly az bolghanday, aghylshyn tili oghan ýstemelene týsti deytin pikir taghy bar. Desek te, ýsh tilde bilim beruge degen dayyndyq qyzu jýrip jatyr. Ýsh tilde bilim beru bizge ne beredi?

- Ýsh tildik bilim ghalamdanu sharttaryndaghy qajettilik bolyp otyr. Áriyne, aghylshyn tilin jappay ýirenu tetikteri әli de shiyki jәne әlsiz. Kóbine, formalidy túrghyda jýrgizilip jatyr. «Kósh jýre týzeledi» degendey, bastysy – osy baghytty bastau. Sebebi, jastardyng ghana emes, agha buynnyng da osy kóshten qalyp qoymauy kerek. Al, ýsh tildegi bilimning qazaq júrtyna ne beretinine kelsek, ol – aldynghy qatarly elderding qataryna qosyludyng basty sharttarynyng biri. Álemdegi jinaqtalghan bilim men mәdeniyet qory aghylshyn tilinde óte kóp jәne oghan onay qol jetkizuge bolady. Ekonomika men qarjy, tehnologiya men innovasiya osy tilde taratylatyn bolghandyqtan, búl tilding manyzy biz ýshin de joghary.

-  Jahandanu kezeninde әlem tilderin bilu men mengeruding manyzy týsinikti. Alayda, qarapayym halyq, qatardaghy júmysshygha shet tilderin biluding qanday qajettiligi tuyp otyr?

-  Ózin-ózi jetildiru men ózining kәsiptik salasyndaghy әlem janalyqtarynan qúr qalyp qoymau zamanauy talapqa ainalyp otyr. Áriyne, aghylshyn tilin bilmey de ómir sýruge bolady. Biraq ol elding ishindegi shekteuli taghdyr bolyp sanalady da, sapaly ómir sýru sanaty bolyp tabylatyn: sheteldik bilim alu, medisinalyq nemese demalys turizmin paydalanu, azamattardyng óz júmysynda, qyzmetinde әlemdik dәrejedegi janalyqtar men jetistikterdi qoldanu, t.s.s. ózindik baghany jogharylatatyn psihologiyalyq jәne is jýzindegi qoldanys ayasyn taryltady.

-  Ýsh tilde bilim beruding alghashqy qadamdary jasalyp jatyr. Alayda, onyng jýzege asyrylu dengeyine kóniliniz tola ma? Búl súraqty qonyma sbebep: bir baghdarlamada Siz búl túrghydaghy jasalyp jatqan júmystardyng jýiesizdigin aityp, synaghan ediniz. Syn qaperge alynyp, sodan beri kem-ketik tústary jónge keldi me? Ne ózgerdi?

-  Ókinishke qaray, әli de jýieli júmys jýrgizilmey otyr. IYdeologiyalyq sayasy mәseleler jogharydan týsetin núsqau týrinde qalyp, ony azamattyq qoghamnyng ilip әketuine negiz jasalynbay otyr. Búl túrghyda jauapty memlekettik ortalyq organdardyng qoghamdyq kenesterding qyzmetin ózderining piar kompaniyalaryna baghyttap, tәuelsiz sarapshylardyng syn pikirlerine jatsyna qarauy tejegish boluda. Degenmen, partiya jýiesindegi jana iskerlik baghyttyng jandanuy men kәsipkerlik qúrylymdardaghy ortalyqtandyrylghan sayasattyng memlekettik strategiyalyq josparlarmen astasuyndaghy songhy kórinister kemshilikterdi týzeuge baghyttalghan júmystardyng bastalghanyn bildiredi.

-  Aghylshyn tilin engizu mәselesi qoghamda biraz talqygha týsip, biraz toptardyng synyna ilinip, keybiri tipti narazylyq bildirude. Bizding ýsh tilde bilim beruden ýreylenuimizge ne sebep?

- Áriyne, úzaq jyldar boyy qazaq tilining mәrtebesin kóteruge kýsh salyp kele jatqan últtyq patriottyq jәne últshyldyq túrghydaghy til sayasatynda, endi aghylshyn tilining yqpalyna iligemiz degen qauip aitylyp jatqany dúrys. Búl – qoghamdaghy pikir aluandyghy. Múnday әrtýrli  pikir  men aghylshyn tilinen ýreylenu әr azamattyng tilge degen ózindik ústanymyn qalyptastyrady. Esimizde ústaytyn mәsele, qazaq tilining mәrtebesi tómendemeydi jәne onyng mәrtebesin әlemdik dәrejede taratyp, úlghayta beru osy ýreylenu tetikterining negizinde  әzirlenedi. Sondyqtan, qazir qazaq tilining latynsha әlipbiyin әlemdik dәrejede oqytyp, ýiretu әdistemesin jasaqtau - últshyldar men últtyq-patriottyq baghyttaghy kýshterding basty mindeti.

Qazirgi jahandyq ózgerister men jahandanudyng ekpin kýshine ilesuge úmtylghan qazaq jastarynyng úmtylysy, sol arqyly bilim, ghylym, tanym prosesterine mýmkindik aluy – qazaq jastarynyng aldyndaghy taghy bir mýmkindikter retinde baghalanary sózsiz. Aqparat almasu, bilim alu, tanymdy keneytu – aghylshyn tilin mengeruding paydaly jaqtarynyng biri.

Sol siyaqty qazaq jastarynyng әlemdik dәrejedegi jarystargha qatysyp, óz bilimderi men tәjiriybesin shyndaularyna, sport, óner, t.b. salalarda ózderin kórsetip, jetistikterin barynsha  kóteruge, tipti, sheteldik is saparlarda memleketimizdi dúrys tanytyp moyyndatuda aghylshyn tilin mengeruding basymdyqtary bar.

- Biluimizshe, elimizdegi JOO-da  joghary bilimnen keyingi bilim beru ýderisinde aghylshyn tiline basymdyq beriledi. Tipti, kәsiptik pәnder de aghylshyn tilinde oqytylady deydi. Sonda bizding oqu oryndaryndaghy oqytushy-professorlar aghylshyn tildi maman dayarlaugha dayyn deuge negiz bar ma? Álde búl formalidi týrde jýrgiziletin dýniyeler me?

- Naqty qazirgi mezette, aghylshyn tilin biletin mamandar negizinen jastar bolyp túrghany belgili. Olardyng is tәjiriybeleri azdau. Sondyqtan, joghary oqu oryndary mamandardy aghylshyn tilin oqytugha nazar audaruy tiyis. Aghylshyn tilinde bilim beretin mektep oqytushylaryn jer-jerde oqytyp jatqany mәlim, biraq ol ýrdis jetkiliksiz dәrejede jәne formalidi týrde kórinis tauyp otyr. Kәsiptik dәrejede aghylshyn tilinde sabaq bere alatyn mamandy dayarlau kýrdeli prosess. Ony shyn mәninde yntalandyru jýiesi arqyly, ýiretetin uaqytty oqytushylargha beyimdeu arqyly úiymdastyru qajet. Alayda, taghy bir kemshilik qazirgi uaqytta aghylshyn tilin oqytuda auditoriyanyng qajettilikterine  baghyttalmaghan baghdarlamalarmen oqytu taralyp otyr.  Búl pәrmensiz, әlbette, osydan baryp, mardymsyz nәtiyje shyghady.

- Ángimenizge rahmet

Ángimelesken Zarina Ádilbek

Abai.kz