ERKE QYZ ÁKESINE QARSY ShYGhUY MÝMKIN, BIRAQ SENATOR PREZIYDENTTI TYNDAUY KEREK!

Qaydasyn, qayda, Darigha, sol qyz?!

Osydan onshaqty jyl búryn, «Qazaq ýni» (ol kezde «Jas qazaq ýni») gazetinde  «QAYDASYN,  QAYDA, DARIGhA, SOL QYZ?!» degen  maqala    jazyp edim. Onda salmaqty sayasatymen el kózine týsken Darigha Nazarbaevanyng uaqytsha sayasy arenadan kórinbey ketuine baylanysty oilarymdy aitqan edim…

Endi býgin taghy da, «QAYDASYN,  QAYDA, DARIGhA, SOL QYZ?!» dep, aqiyq aqyn Qasymnyng әruaghyn terbetuge tura kelip túr…

Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyn  «Parlament pen Ýkimet TEK QAZAQ TIILNDE SÓILEUI KEREK» degen sózin elding 99 payyzy quana qabyldap, qatty qoldauda! Qalghan 1 payyzgha men Tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik tili men memlekettik mýddeni qorghaghan Preziydentting sózine qarsy shyghushylardy qosyp otyrmyn.

QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev әigili :  «Parlament pen Ýkimet TEK QAZAQ TILINDE SÓILEUI KEREK» degen sózin aitty. Býkil aqparat qúraldary osy sózdi elge jetkizuge kýsh salsyn degeni anyq. Al biz, «Qazaq ýni» bastaghan qazaq baspasóz qúraldary Elbasymyzdyng el 27 jyl kýtken sózin elge jetkizude ayanyp qalyp jatqan joqpyz. 

ELBASY EKI SÓILEMEYDI. El Elbasynyng sózine «redaktorlyq» jasaushylardy keshire qongy qiyn bolyp, әleumettik jeli dýrildep túrghanda, tútqiyldan QR parlamenti senatory Darigha Núrsúltanqyzy Nazarbaeva kiristi. Býgin senat deputaty Darigha Nazarbaeva palata otyrysy kezinde Últtyq bankke qatysty deputattyq saualyn Tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik tilinde emes… Reseyding memlekettik tilinde joldady. Elbasynyng tapsyrmasyn eske salghan jurnalisterge senator Resey  tilinde sóilegen ózine ynghayly ekenin jetkizgen.

«Biz preziydenttin tapsyrmasyn barlyghymyz oryndaugha tyrysamyz. Orys tilin әli eshkim alyp tastaghan joq.Qúdaygha shýkir, onday әli bolmaytyn da shyghar. Ózge últtyn ókilderin syilaumyz kerek, sondyqtan múndaymәselelerge kelgende asyra silteudin qajeti joq dep sanaymyn«, – deydi Nazarbaeva.

Sonda kim asyra siltegen? «Qúdaygha shýkir, onday әli bolmaytyn da shyghar.» Qúdaygha shýkir,  sonday, El endi jetken Elbasy tapsyrmasy oryndalghanda ghana memlekettik til tórge shyghyp, memlekttik mýdde oryndalady. Mening memlekettik mýddeni týsinbeytin ministrler men deputattar qalay Parlament pen Ýkimette jýrgenine miym jetpey keledi. («Ministrler men deputattardyng memlekettik tilge miy jetpeytinin  jaza beresin» dep aiyptaghan kókelerime  aitarym, mening de osynday paradokske miym jetpeydi…). Darigha Núrsúltanqyzy jәne taghy basqalargha men bir kezde mamandyghym suretshi bolsa da, shalghaydaghy Shardaradaghy Qyzylqúm auylyndaghy mektepte 1-inshi klastan 10-ynshy klasqa deyin qazaq tilinen sabaq bergenimdi paydalana otyryp, tegin týsindiru Hәm sauat ashu júmysyn jýrgize keteyin:

«Parlament pen Ýkimet TEK QAZAQ TILINDE SÓILEUI KEREK»-degen sóilemdegi «TEK»  degen sóz ózge tilderde, atap aitqanda RESEY TILINDE SÓILEUGE BOLMAYDY» degen sóz.  Astanadaghy ministrler  men senatorlardyng múny qalay týsinuge shamasy jetetinin qaydam, mening Qyzyldyng qúmy ishindegi bastauysh klastaghy oqushylarym da qazaq tilinen  ozat bolyp, 1990 jyly ózim jetekshilik etken mektep bitirushilerim audan boyynsha jalghyz altyn medalidy iyelengenin maqtanyshpen aita ketsem deymin…

Men jogharyda atap ketken maqalamda aityp edim, endi taghy da qaytalay keteyin.  Reseyding túnghysh  Preziydenti Boris Elisinning júbayy Naina Elisina men qyzy Tatiyana Elisina da, qazirgi preziydenti Vladimir Putinning júbayy Ludmila Putina da  (mýmkin eks-әieli) TMD  ELDERINDEGI ORYS TILIN QORGhAU  QOGhAMYNYNG TÓRAYYMY BOLGhAN EDI… Búnday, el preziydentining qyzy nemese júbayy sol elding memlekettik tilin, mәdeniyetin qorghau úiymdarynyng jetekshisi bolghan mysaldar jetip artylady.

Biz sayasatta salmaghy bar Darigha Nazarbaevadan 27 jyldyng ishinde Tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik tilin qorghap sóilegen bir sózin kýtip jýr edik. Kerisinshe, Resey tilin qorghap, (orys tiline advokat kerek bolyp qaldy degen oy kýlki keltiredi)  Qazaqstannyng Preziydentine qarsy shyqty.  Túnghysh bolghan son, erke qyz bolar, biraq әkesin tyndamaghanmen, QR Parlamenti senatory, saylanghan emes Preziydentting taghayyndaluymen bolghan senator Preziydent tapsyrmasyna qarsy shyqpauy kerek, qayta ony oryndaugha zor ýles qosyp, ýlgi kórsetui kerek!

Darigha Nazarbaevanyng shetel tilin qoldaghan sózin ózge el preziydentining qyzy aitsa ne bolar edi? Mysaly, kezinde Germaniyada júmys istgen Resey preziydenti Putinnin  qyzy ne úly:  » Men deputattyq saualymdy nemis tilinde jasaymyn, ol óitkeni maghan ynghayly» dese, ne bolatynyn oilaudyng ózi qorqynyshty shyghar…  Óz elining patrioty Jirinovskiylerding erten:  «Biz  dúrys aittyq, búl Qazaqtardyn  óz tili, jazbasy  joq» dep shyghatyny anyq. Bayaghyda Jirinovskiydi senator Ghany Qasymov ózinshe jekpe-jekke shaqyrghanda, men Jirikti qoldap, maqala jazghanmyn. Sebebi, Jirinovskiy óz tilinde sóileydi, óz elining mýddesin qorghaydy! Al Qasymov óz tilin bilmey, Jirikting tilinde sóilep otyryp, onymen qalay aityspaqshy?

Ana jyly Premier-ministr Kәrim Mәsimovpen bas redaktorlar  kezdesuinde men Kәrim Qajymqanúlyna: «Memlekettik til baghdarlamasy boyynsha 2016 jyly barlyq memlekettik jәne kópshilikti úiymdar memlekettik tilge sóileui kerek» degen talap qashan oryndalady?»-degen súraghyma sol kezdegi premier-ministr qazaqsha jauap berip, ol ýkimet baqylauynda ekenin aitqan. Sonda janynda otyrghan sol kezdegi viyse-premier Darigha Nazarbaeva ózi sol tilge baylanysty komissiya tórayymy ekenin aityp, «Memleketik baghdarlama oryndalady, ol turaly biz arnayy jauap beremiz» -dep mәlimdegen bolatyn…

QAYDA, MEMLEKETTIK TIL TURALY BAGhDARLAMANYNG ORYNDALGhANY?

Ruhany janghyrudy bastap, latyn әlipbiyine ótip, endi mine, sabaqty iyne sәtimen bolyp, sarabdal da, salmaqty, sara sayasatymen Parlament pen Ýkimetti TEK MEMLEKETTIK TILDE sóileuge TAPSYRMA BERGEN Elbasymyzdy el ziyalylarynan bastap, barlyq memleketshil qauym qoldap jatqanda, ÓZI TAGhAYYNDAGhAN MINISTRLER men  DEPUTATTARDYN  basqasha sayray jónelui kimge kerek edi?

Qazaq qyzy, meyli senatory nemese sayasatkeri men ministr, әkimi bolsyn, әnin Kremlige qarap emes, Aqordagha qarap aituy kerek!

«QAYDASYN,  QAYDA, DARIGhA, SOL QYZ?!»   Qayran, Qasym aqyn-ay! Sening zaryndy әli shyrqap kelemiz…

Biz, qazaqtyng últ ziyalylary,  Elbasy tapsyrmasynyng oryndaluyn qadaghalaytyn jәne qorghaytyn bolamyz!

Qazybek IYca

Abai.kz