Jalghangha Jaratqannyng qalauymen kelgen eki ayaqty, júmyr basty pendening ghúmyr boyghy jasap ketetin amal-әreketterinin  barlyghy onyng peshenesine әlmisaqtan-aq jazylghan. Ker zamannyng kesiri men kesapatynan qayyspaghannan song ba «qayratty erge baq túrar», - depti alysty ainytpay boljay bilgen dana qazaq. Baqsam, «qayratty er» degen tirkesti esimizge Tәnirding ózi týsirdi me, kim biledi? Mening týsinigimdegi búl atau Abay әkemning «Esti adam» atty úghymymen úshtasyp ketetindey. Sonymen «esti adamgha» sipattama bergen synshy Abay ne depti? «Esti adam oryndy iske qyzyghyp, qúmarlanyp, izdeydi eken-daghy, kýninde aitsa qúlaq, oilantsa kónil sýisingendey bolady eken» dep týiipti. Kónil sýisinuding bir syry Qúnanbaydyng balasy aitqanday aqyl, qayrat, jýrek degen dýniyelerinde jatyr. Shynynda da so ýsheuin («aqyl», «qayrat», «jýrekti») teng ústaghan pendelerge qarap baghamdasan, qamyqqan kónil shirkining bir sýisingendey bolady eken. Nege dersiz, tandanyp. Óitkeni, taghy da sol danyshpannyng aitqanynday: «Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hayuannyng biri bolasyn; adamshylyqtyng qaryzy ýshin enbek qylsan, Allanyng sýigen qúlynyng biri bolasyn». Mine, aitqymyzdyng kelgeni, adamshylyqtyng qaryzy ýshin enbek etkender – sol «aqyl», «qayrat», «jýrekti» bir arnagha úiystyryp, últymnyng tabanyna kirgen tiken mandayyma qadalsyn dep elining ertenine alandaghan Alashtyng birtuar azamattary edi. Olar әdil basshy ghana bolyp qoyghan joq, bir ghana sýretin ghúmyryn tughan halqyna baqyt syilaugha  arnady. Qara basynyng qamyn emes, qara qazaq, sary balanyng ertengi kýnine alandady. Qalamyn aldy, qala berdi qaruyn saylady. Osynday kemeldi, kóregen kóshbasshylardy Qúdayym qazaqqa tartu etti. Shýkir. Tarihta esimderi qiyametke deyin altyn әrippen qashalghan dara túlghalargha degen bizding qúrmetimiz sheksiz, әlbette. Áytkenmen, jýrektegi últqa degen mahabbatty sezingende, ýsh qayratkerdi dәripteudi ózimning azamattyq boryshym dep sanadym. Kórgendi kisi kórgenin aitar demekshi, kórgenimiz kóp bolmasa da, týigenimizdi tarqatsaq degen niyet qoy bizdiki. Olar: Abylay han, Álihan, Núrly Súltan - Núrsúltan Nazarbaev.  Biri: keshegi kóshpeli uaqytta qazaq halqy jonghar men qalmaqtyng uysynda umajdalyp, býiidey tiygen orystyng bodanyna tap kelip, «aqtabanday shúbyryp, alqakóldey súlaghan» dәuirde taryday shashylghan ýsh jýzding balasyn bir tudyng astyna jidy. Maqsat: «qorlyq ómirden, erlik ólim artyq». Búqarsha aitsaq:

Jiyrma beske kelgende,

Baqty berdi basyna,

Taqty berdi astyna.

Otyz jasqa kelgende

Dýniyedey keng edin.

Elu jasqa kelgende,

Ýsh jýzding balasynyn

Atynyng basyn bir kezenge tenedin.

 Búl Abylayday alyptyng Búqar jyrau dýniyetanymyndaghy bolmysynyng bir ghana tamshysy. Ayta berseng tang tangha jalghasady, qalamymyzdyng quaty jetpeytin de shyghar, bәlkim. Zamany almaghayyp bolghan song bes qaruyn saylandy. Han degen biyik dәrejege batyrlyq aty synar boldy. Qysqasy, saf aqyly hәm danqymen shartarapqa mәshhýr han atansa, qynyndaghy qylyshymen shapqynshy Sharyshtyng basyn shauyp, qas-dúshpanyn qaltyratqan mýiizi qaraghayday batyr boldy.

Jigitte de jigit bar,

Azamaty bir bólek;

Jylqyda da jylqy bar,

Qazanaty bir bólek, -

degendey múnday ójettilikting qazaqqa ghana tәn ekenining aighaghy búl. Endigi әlqissa Álekeng - Álihan Bókeyhanov haqynda bolsa, bizding maqsat – «Qyr balasynyn» (Álihannyng laqap aty Á.IY.) manday aldy tústaryn tam-túmdap aitu. Ýsh jýzding balasyn bir tudyng astyna jinaghan arghy Abylaydyng izimen sol mýddeni kózdegen Bókeyhanov bolatyn. Alash iydeyasymen elining eldigin saqtap qalghysy keldi, keregening shayqaluyna shyray tanytpady. Qyzyl imperiya da ittiginen jerimedi. Armany asqaq maqsattargha kisen salyp, mýmkindikterin búghattaghan kenestik iydeologiya ókinishke oray oghan yryq bergen joq. Qarap jatpady. Últty qúrtudyng qauipti virusyn izdedi, tapty. Eldigine, jerine, dinine totiyayyn tastau arqyly kózdegen maqsatyna qol jetkizip otyrdy.  Sózsiz nege dersiz. Búghan jauapty Elbasynyng maqalasynan tabamyz:

«Ótken HH ghasyr halqymyz ýshin qasiretke toly, zobalang da zúlmat ghasyr boldy.

Birinshiden, últtyq damudyng yqylym zamannan jalghasyp kele jatqan ózimizge ghana tәn joly birjola kýiretilip, qoghamdyq qúrylymnyng bizge jat ýlgisi eriksiz tanyldy.

Ekinshiden, últymyzgha adam aitqysyz demografiyalyq soqqy jasaldy. Onyng jarasy bir ghasyrdan beri әli jazylmay keledi.

Ýshinshiden, qazaqtyng tili men mәdeniyeti qúrdymgha kete jazdady.

Tórtinshiden, elimizding kóptegen ónirleri ekonomikalyq apat aimaqtaryna ainaldy».

Álekeng bastaghan Alash ziyalylary osynday elding basyna kelgen keselderding aldyn alugha ruhany qajyr-qayrat qajet ekendigin úqqan bolatyn. Ol degenimiz – halyqty jappay sauattandyru hәm qara ormanday qalyng últty úiqydan oyatu. Ahannyn:

Úiqysyn az da bolsa bólmes pe eken,

Qoymastan qúlaghyna yzyndasa, -

deginindey shyrt úiqydaghy eldi oyatudyng qúraly ol – últtyq sanany damytu oghan silkinis beru. Últtyq sanasy belgili bir dәrejede damyghan últ elbasy aitqanday: «tarlan tarihtyn, jasampaz býgingi kýn men jarqyn bolashaqtyng kókjiyekterin ýilesimdi sabaqtastyratyn últ jadynyng túghyrnamasy» bolyp qalyptasady. Sol túghyrnamanyng órkendeuine ótken ghasyrdyng kertartpa iydeologiyasy qúlyqsyzdyq tanytyp, taqiyamyzdy teris ainaldyryp kiygizuge tyrysyp baqty. Keleshek ýshin qúrylghan úly maqsattargha nyqtap mór basyldy. Erim dep eniregen erlerdi shiybóri-jalmauyzdar jalmap-jasqap otyrdy. Búl degen kóktemde kógergen mәueli jemisti bútaghanmen birdey shyghar, sirә. Olargha keregi: «ýiilgen ólekseni órge sýiremeu». Baytúrsynovsha aitsaq:

Qyraghy, qiya jazbas, súnqarym-ay!

Qajymas qashyq jolgha, túlparym-ay!

Ýiilgen ólekseni órge sýirep,

Shygharmaq qyr basyna, inkәrim-ay!

 IYә, halyqty qyr basyna shygharmaq bolghandardy kenes ýkimeti sol qyrgha laqatyn qazdyrdy. Mәiitterin tughan topyraqtan jyraqqa alastatty. Elim, jerim degen abyzdarymyzdyng kóbine bissmilә aityp, janaza kóterip songhy sapargha shygharyp salu, amal neshik bizge búiyrmapty, Tәnir ony taghdyrymyzgha jazbapty.

***

Ne desek te qanaghat etip, shýkir deytin kýndi de kórdik. Qúdaygha tәubә. Shәkәrimnin: «Bostandyq tany atty, qazaghym kórinder»,- deytin jarqyn kýnning shuaqty shaghyna da jettik. Endigi algha qoyghan maqsat, oryndalar mindet – tәuelsizdigimizdi qiyametke deyin saqtap qalu. Mәngilik el bolu. Qosh, múnyng bәrin is jýzinde iske asyrmasaq qúr aighaymen dolbarlaudan eshteme shyqpasy belgili. Keshegi arystar salyp ketken sara joldy jýzege asyramyn degenge býgingi tanda elbasymyz ne isteu kerektigin naqtylap berip otyrghan joq pa? «Men qazaqstandyqtardyng eshqashan búljymaytyn eki erejeni týsinip, bayybyna barghanyn qalaymyn.

Birinshisi – últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy.

Ekinshisi – algha basu ýshin últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústarynan bas tartu kerek».

Týsingenge «últtyq kodtyn» negizderin elbasymyz N.Á.Nazarbaev ózi atap kórsetedi. «Últtyq salt-dәstýrlerimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis. Abaydyng danalyghy, Áuezovting ghúlamalyghy, Jambyldyng jyrlary men Qúrmanghazynyng kýileri, ghasyrlar qoynauynan jetken babalar ýni – búlar bizding ruhany mәdeniyetimizding bir parasy ghana». Osy ghoy «últtyq kod» degen, payymdaghangha. Tamyry teren, quatty el bolu osynday dýniyelerden bastau alady. Óitkeni búl úghym bizge jat emes, kerisinshe bizding últtyq sanamyzdyng synary bolugha tiyis. Ol ýshin taghy da Shәkәrim aqyn aitpaqshy:

Birlik pen talapty enbekke salyndar,

Ónerli elderden ónege alyndar.

Kýndestikting ózimshil kózin qúrtyp,

Úmtylyp, erikti el bolyp qalyndar.

Adamzat tarihynda sonyng ishinde últtyq mýdde jolynda ózining esimderin oiyp jazghan túlghalardyng da aitary osy. Sebep, olar halyqtyng baghzy zamannan beri jalghasyp kele jatqan «últtyq kodyn» saqtau jolynda ayanbaghan naghyz kýreskerleri edi. Olay bolsa Jaratqannan ótkenge salauat, keler kýnnen iygilik súrayyq. Baghymyz bayandy bolghay!

Ázimhan Icabek, M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan Memlekettik uniyversiytetining 4 kurs studenti

Abai.kz