Ejelgi dәuirden bizge deyin jetken Úly týrki qaghandary Bilge men Bumynnyng tasqa qashalyp jazylghan Sózderi - eng alghashqy búqaralyq aqparat qúralynyng bir týri bolyp tabylady. Olar sózge toqtaghan, sózdi qasterlegen. Eger óz sózin tasqa qashasa artyndaghy úrpaqqa jetetinine kәmil sengen. Búl sózderde týrkilik úlylyqty joghaltyp almau, el birligi men tarihy sanany saqtau amanat etilgen. Alayda, ataqty qaghandardyng ýkili ýmiti aqtalghan joq. Týrki superetnosy jik-jikke bólinip, bir-birine jat birneshe halyqqa ainaldy. Jalghyz qalghandy jau alady demekshi, kópshiligi iri imperiyalardyng qolastynda qaldy. Qaghanat qúlaghannan keyingi zamandaghy týrkilerding tarihy bauyrlas taypalalardyng bir-birine jauyghyp, bir-birin óltiretin shayqastargha, satqyndyqqa toly. Búl kóbine bәz bireulerding aidap saluymen, ot tastap, aitaqtauymen bolghan úrystar. Aqsaq Temir men Bayazitting teketiresi, qazaq pen búqar handyghynyn, búlghar men hәzәr arasynda qan tógilgeni tragediya emey nemene? Múnday mysaldar shash etekten. Sonyng bәri «Bólip al da biyley ber» degen súrqiya sayasattyng saldary. Sol sayasattyng iyeleri otqa may qúighan sayyn bauyrlas týrkiler bir-birinen alshaqtay týsti. Aqyr sonynda 20 ghasyrda bir ghana tәuelsiz týrki memleketi qaldy. Ol - Týrkiya.
Bilge qaghannyng aitqany aiday keldi:
Men menshiginde memleketi bar el edim,
Sol memleket pen onyng jer jarghan ataghy qayda qazir?

Ejelgi dәuirden bizge deyin jetken Úly týrki qaghandary Bilge men Bumynnyng tasqa qashalyp jazylghan Sózderi - eng alghashqy búqaralyq aqparat qúralynyng bir týri bolyp tabylady. Olar sózge toqtaghan, sózdi qasterlegen. Eger óz sózin tasqa qashasa artyndaghy úrpaqqa jetetinine kәmil sengen. Búl sózderde týrkilik úlylyqty joghaltyp almau, el birligi men tarihy sanany saqtau amanat etilgen. Alayda, ataqty qaghandardyng ýkili ýmiti aqtalghan joq. Týrki superetnosy jik-jikke bólinip, bir-birine jat birneshe halyqqa ainaldy. Jalghyz qalghandy jau alady demekshi, kópshiligi iri imperiyalardyng qolastynda qaldy. Qaghanat qúlaghannan keyingi zamandaghy týrkilerding tarihy bauyrlas taypalalardyng bir-birine jauyghyp, bir-birin óltiretin shayqastargha, satqyndyqqa toly. Búl kóbine bәz bireulerding aidap saluymen, ot tastap, aitaqtauymen bolghan úrystar. Aqsaq Temir men Bayazitting teketiresi, qazaq pen búqar handyghynyn, búlghar men hәzәr arasynda qan tógilgeni tragediya emey nemene? Múnday mysaldar shash etekten. Sonyng bәri «Bólip al da biyley ber» degen súrqiya sayasattyng saldary. Sol sayasattyng iyeleri otqa may qúighan sayyn bauyrlas týrkiler bir-birinen alshaqtay týsti. Aqyr sonynda 20 ghasyrda bir ghana tәuelsiz týrki memleketi qaldy. Ol - Týrkiya.
Bilge qaghannyng aitqany aiday keldi:
Men menshiginde memleketi bar el edim,
Sol memleket pen onyng jer jarghan ataghy qayda qazir?
Men han basqarghan halyq edim,
Biraq sol han qayda qazir?
Degenmen, әr zamanda da týrkiler ishinde aghayyndar arasyndaghy tatulyqty, halyqtar birligin oilaghandar tabylatyn. Jәne ol oishyldar ótken ómirdi qayta oraltu mýmkin emestigin týsinetin, tek tarihy jadyny janghyrtyp, kózqarasty ózgertudi, sanagha sәule qúndy maqsat tútatyn.
Sózding janghyruy
Qyrymnan shyqqan eng alghashqy kәsiby týrki-jurnalist Ismaiyl Ghaspyraly Sózding qúdiretti ekenin moyyndaghan. Tek Sóz arqyly ghana, manyzdy da maghynaly Sóz arqyly ghana - týrkining superetnostyq sanasyn janghyrtugha bolatynyn týisingen. Onyng «Dilde, iste, fikirde - birlik» degen tújyrymy jalpytýrkilik integrasiyanyng úranyna ainaldy. I. Ghaspyralynyng pikirin sóz jýzinde qaldyrghan joq, ispen de dәleldedi. Ol týrkilerge ortaq «Terdjiman» (nemese «Tәrjima») degen gazet shyghardy. Óitkeni tek ortaq aqparat qana, ortaq aqparattyq kenistik qana týrki halyqtaryn biriktire alady, bir býtinning bólshekteri ekenin sezindire alady. Ghaspyraly kózi tirisinde armanyna jete almady. Birak ol ruhany biriguding jay sóz jýzinde emes, ýlken әripten bastalatyn Sózding qúdiretimen oryndalatynyn dәleldedi. Babalyrymyz «jaqsy Sóz - jan azyghy» beker aitpaghan.
Ghaspyralynyng izin basqandar da joq emes. Mәselen, Mústafa Shoqay týrki emigranttaryna arnap «Yas Turkestan» jurnalyn jasady jәne birqatar jurnalister birigip Týrkistan legionynyng janynan «Milli Turkestan» jurnalyn shyghardy. Artynan osy tektes basylymdar shygharugha Týrkiya men Ázerbayjanda da әreket jasaldy. Alayda geosayasy jaghdaygha baylanysty, dәlirek aitqanda, Iran, Resey men Qytaydyng týrki integrasiyasyn qalamauyna baylanysty barlyq bastamalar orta joldan toqtap qaldy. Mysaly, 1925 jyly Bakude ótken sovettik týrkiler qúryltayynda, Ahmet Baytúrsynúly úsynysymen, ortaq әlippy jasau, jana terminder qalyptastyratyn komissiya qúru jәne ortaq gazet shygharu turaly kelisilgen bolatyn. Biraq, osydan kóp uaqyt ótpey-aq panturkizmmen kýres sharasynyng ayasynda búl bastamalargha tyiym salyndy, eng tanymal týrki tanushylar atu jazasyna kesildi, shaghatay jazuy joyyldy.
KSRO sayasaty týrki halyqtaryn bir-birinen alshaqtatugha baghyttaldy, tuys halyqtargha әr týrli ataular tanyp, airyqsha sipattamalar berdi. Nәtiyjesinde, keshe ghana bir-birimen erkin sóilesken bauyrlar audarmashynyng kómeginsiz týsinispeytin jaghdaygha jetti. Ózge týrkiler turaly maghlúmattan maqúrym boldy. Al Týrkiyada Atatýrikting atyshuly týrki reformasynan keyin jaghday ózgerdi. Týrikter әlemdegi barlyq týrkiler jayyndaghy aqparatty mektep baghdarlamasyna engizdi. Dәl osy uaqytta KSRO memleketindegi qazaq oqushy mýldem kerisinshe tәrbiyelendi. Olar «zúlym osman týrkilerin» qyrghan jauyngerlerding erligine tәnti bolyp, «sauyq-sayranshyl qaysaqtardy», «poganyy tatarlardy», «jabayy yakuttardy» jek kórdi. Ókinishke oray, osynday kózqaras әli kýnge deyin orys tildi jәne «sovettik» týrkilerding sanasynda saqtalyp keledi.
Býgingi tanda jiyi-jii memleket basshylarynyng kezdesuleri úiymdastyrylyp, integrasiya jóninde qauly-qaralar qabyldanyp jatyr, birigip kәsiporyndar ashyp jatyrmyz. Búnyng bәri jaqsy әriyne. Biraq, «naghyz әreket» búl emes.
Qazir aqparat ghasyry. Sonau zamanda Bismarktyng ózi sayasatyn óristetu ýshin aqparattyq tehnologiyalardy qoldanghan, demek, býgingi tanda onyng kómeginsiz is algha baspaydy. Qaghaz, qalam, radio-tele efir býgingi zamandaghy qarudyng eng myqtysy. Áu basta aqparat taratu qúraly bolyp qalyptasqan mass-media býginde iydeologiya jýrgizudin, kózqaras pen mentaliytetke yqpal etudin, tәrbie berudin, eng manyzdysy, últtyq dýniyetanym jasaudyng tendesi joq qúralyna ainaldy. Álemdegi eng iri derjavalardyng búqaralyq aqparat qúraldaryna qomaqty qarjy bóletini tegin emes. Tipti keybirining osy salagha arnalghan jyldyq budjeti kishi-girim memleketterding әskery qazynasymen tarazy basyn tenestiredi.
Aqparat kimning ashsa alaqanynda, dýnie sonyng júmsa júdyryghynda. Týrki degen Úly úlystyng úrpaghy osy qaghidany óz paydasyna jaratatyn uaqyt jetti. 1991 jylgha deyin әlemde bir ghana tәuelsiz týrki memleketi - Týrik Respublikasy bolghan edi. KSRO ydyraghan song taghy 5 memleket qosyldy: Ázerbayjan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Týrkimenstan, Ózbekstan. Sonday-aq Týrkiyadan basqa eshkim moyyndamaghan Soltýstik Kipr respublikasy bar. Osy elder ishinde tek Týrkiyada ghana BAQ-ry tәuelsiz tolyqqandy damu yrghaghyna týsti. Óz tәjiriybemnen biletinim, týrik basylymyn aziyalyq gazetten de, europalyq basylymnan da ajyratu esh qiyn emes. Óitkeni ózine tәn ereksheligi bar. Býgingi globalizasiya zamanynda daralana bilu de óner.
Búrynghy kenestik respublikalar belgili sayasy sebepterge baylanysty reseylik aqparat kenistigine tәueldi bolyp qala berdi. Kez-kelgen maqala, radio, teletaralymnyng astarynda resey iydeologiyasy jasyrynyp túrady. Ásirese, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan resey aqparattyq kenistigine barynsha tәueldi. Al Ázerbayjan men Týrkimenstanda jaghday basqasha. Ázerbayjan tarihy jaqyndyghy bar Týrkiyagha qarap boy týzeydi, al Týrkimenstan aqparattyq kenistigi ózgeler ýshin jabyq.
Ara qatynas mәselesi
Jekelegen bir is-sharalar bolmasa, týrki BAQ-tarynyng arasynda aqparattyq kópirler joq. Bastapqyda araghayynnyng mindetin Týrkiya óz moynyna alady dep eseptelgen. Búl oy tek «Zaman» gazetine týrki tilderindegi qosymshalardy qarjylandyrumen shektelip qaldy. Qazirgi tanda búl basylym qazaq, qyrghyz, әzerbayjan jәne resey týrkilerine taralady. Al Ózbekstan men Týrkimenstangha kirgizu mýmkin bolmady.
90 jyldardyng ortasynda týrkitildi jurnalisterding odaghyn qúrugha jasalghan әreket belgili sebepterge baylanysty túsaulandy. Ol jónindi keyinirek. 2009 jyldyng basynan bastap negizgi týrki tilderinde taralatyn sputniktik TRT-Avaz degen telekanal ashyldy. Qazaqstanda eng iri týrki aqparattyq agenttikterining ókildikteri júmys isteydi. Sonday-aq Týrkiya, Ázerbayjan, Ózbekstanda «Kazinform» agenttigining menshikti tilshileri, Ankarada «Habar» arnasynyng ókildigi bar. Týrkiyada Ázerbayjan BAQ-ry emin-erkin taralady. Ázerbayjanda da dәl solay. Mәselen, Týrkiyanyng Samanyolu medaholdingine qarasty «Xәzәr» telearnasy taralady. Tek Týrkiya ghana emes múnda barlyq týrki aqparat qúraldaryna eshqanday kedergi joq. Ózbek, Týrkimen media naryghy «Sen tiymesen, men tiymen» degen pozisiya ústanady, al Qyrghyz aqparattyq salasyna syrttan qyzyghushylyq joq. Kók bórining kózi týgel úrpaghyn bóle-jarmay, barlyghyna birdey júmys isteytin «Zaman» gazetinen basqa bir de bir basylym joq. Qazaqstandaghy «Týrkistan» degen gazetti halyqaralyq dengeyge kóteruge әreket jasaldy. Biraq, aqsha tapshylyghynan búl oy jýzege aspady.
Ázerbayjanda týrik BAQ-ry jaqsy taralady, oghan súranys ta bar. Óitkeni til úqsas. Al ózge týrki elderinde Kenestik sananyng sarqynshaghy saqtalyp qaldy. Mysaly, Qazaqstanda 10 aqparattyq agenttik bar, onyng 5-eui qay jaghynan bolsa da Reseyge qatysy bar. Reytingisi eng joghary «Interfaks-Kazahstan» agenttigi Mәskeulik mekemening jay ghana ókildigi bolyp tabylady. Ol azday, Qazaqstanda «Pervyy kanaldyn» tikeley kóshirmesi bar, birqatar telearnalar Reseyden retranslyasiya jasaydy, al kórermenning kózayymyna ainalghan «31 kanaldy» reseylik «STS» mediatoby satyp aldy. Baspasózdegi jaghdaydyng shekesi qyzyp túrghan joq. «Izvestiya», «Komsomoliskaya pravda», «Argumenty y fakty», «Moskovskiy komsomoles» taghy basqa kóptegen resey gazetterining aimaqtyq qosymshalary shyghady. Reseyding barlyq gazet-jurnaly Qazaqstan aumaghynda eshqanday kedergisiz taralady.
Salystyryp qarasaq, Týrik gazetterinen bizde tek qana «Kazakstan Zaman» bar jәne «Cihan», «Anadolu agengy» dep atalatyn eki-aq aqparattyq agenttikting menshikti tilshileri júmys isteydi. Almatyda týrikterdyng demeushiligimen taralymy shekteuli «Týrki әlemi» gazeti basylady. «Dialog Avrazia» jurnalynyng qazaq tilindegi qosymshasyn da osy topqa jatqyzugha bolady. Osy ghana.
Týrki aqparat agenttikteri jyldamdyghy, sapasy jaghynan Resey agenttikterinen artyq bolmasa kem emes. Olar naryqqa basa-kóktep kirmeydi, tútynushyny mәjbýrlemeydi, biraq nege ekeni belgili, olardyng reytingisi reseydikinen tómen. Búdan shyghatyn nәtiyje, týrki BAQ-ry arasynda eshqanday da integrasiya jýrip jatqan joq. Tәuelsiz memleketterding ózinde týrki әlemi turaly aqparatqa qysym qatty, olay bolsa, Resey, Qytay, Irandaghy týrki halyqtary tipti susap otyr. Bauyrlas týrkilerding aqparat almasuyn Mәskeu jipke tizip, jiti baqylauda ústaydy. Mysaly, Qazaqstannyng «Núr media» holdingi men Ázerbayjannyng «ARA» agenttigi arasynda tikeley aqparattyq-әriptestik baylanys turaly jasalghan memorandum keybir yqpaldy toptar ókilderining ashu-yzasyn tudyry. Óitkeni, olar búrynghy bodandaryn aqparattyq shenberden shygharyp alsa, qoghamdyq sananyng ózgeretinin biledi.
Ár elding óz mýddesi bolady. Týrki әlemining gumanitarlyq aqparat almasu salasynda óz mýddesi bar. Ony qalay jýzege asyrugha bolady.
Orystandyrudyng ornyna týrkilik týbirimizge oralayyq
Songhy uaqytta búl sózdi orystanyp ketken qazaqtardyng auzynan jii estuge bolady. Syrtqy kýshterding yqpalynan týrki etnostarynyng últtyq minezi, mentaliyteti joyylyp kete jazdady. Bizding kóshbasshylar integrasiya jayynda әngimeleskende aqparattyq salany esten shygharyp alady. Tórt birdey týrki memleketining basshylary qol qoyghan Naqyshpan (Nahychevan) deklarasiyasyn óte múqiyat oqymasanyz BAQ baylanisi turaly taba almaysyz, óitkeni ol jayynda qysqa ghana qayyrylghan. Týrki elderi sabaqtastyghy ýshin qúrylghan eng iri úiym TÝRKISOY-dyng is-sharalarynyng ózi tiyisti dengeyde taralyp, nasihattalmaydy. Reseyding kóptegen aimaqtaryndaghy týrkiler múnday úiymnyng bar ekenin estimegen de. Demek, aqparat almasu aqsap túr.
Týrkilerding aqparattyq integrasiyasy mәselesin eng manyzdy ister dengeyine kóteru kerek. Ony barynsha jyldamdatqan dúrys, sebbi, onsyz da kóp uaqytty joghaltyp aldyq. Tómendegi sharalardy qolgha alu qajet:
1. Biyl ótetin týrki tildes memleketter basshylarynyng sammiyti ayasynda Týrkitildi Mediaforum úiymdastyru, onda bauyrlas halyqtardyng BAQ-tary arasyndaghy baylanys kedergilerin talqylap, olardy joy joldaryn qarastyryp, aqparattyq integrasiyany damytu turaly rezolusiya qabyldau;
2. Týrkitildi integrasiyanyng josparyn, әdis-tәsilderin jasaytyn týrkitildi Mediforumdy úiymdastyrushy toptyng negizin qalau;
3. Barlyq basym tilderde, orys, aghylshyn tilderin qosa alghanda, týrkitildi BAQ-tardyng portalyn (resurstyq on-layn ortalyq) qúru;
4. Tele, radioarnalargha AzSat, KazSat-2 jәne TurkSat-3 sputnikteri arqyly týrki tilderindegi habar taratugha jenildikter jasau nemese tegin taratu turaly halyqaralyq dengeyde sheshim qabyldau;
5. Ystambúlda týrki jurnalistikasy halyqaralyq mektebin qúru turaly sheshim qabyldau;
6. Týrki memleketteri men aimaqtarda iri-iri ókildikteri bar TURK-INFO halyqaralyq agenttigin qúru;
7. Týrkitildi mediaforumdy jyl sayyn týrki memlektterining әrbirinde kezek-kezek ótkizip otyru turaly jariyalau;
Osylay әreket ete otyryp, eshbir memleketting qytyghyna tiymey-aq, bizding halyqtardyng gumanitarlyq integrasiyasyna tosqauyl bolyp otyrghan bógetterdi joya alamyz. Mysaly, aqparattyq ortaq kenistik qalyptastyrsaq tildik aiyrmashylyqtar azayady. Mediadaghy SÓZ - búl jazu tili, ony bara-bara bәri týsinedi. Búl jeke memleketterding bastamalaryn barsha týrkige jetkizu tili. Búl ishte jýrgen oidy, ózekti órtegen mәselelerdi, keudeni kernegen quanyshty bólisu tili. Aqyr ayaghy, búl - bauyrlas elderding aidaladaghy bireu arqyly emes, tikeley habarlasu tili.
Osylay bolghanda ghana orta ghasyrlarda arab qoljazbashylary jazghan myna sóz qayta janghyrary haq: «Allagha shýkir, arab, parsy, vizantiyalyqtar men rustardyng jerinde songhy Sózding iyesi týrkiler!».
Eng bastysy algha úmtylu jәne Sózding uaqyttan jýirik ekenin úmytpau.
Asqar Omarov, «TURK-MEDIA» aqparat integrasiyasynyng týrki missiyasy» Úiymdastyru komiytetinin
Ýilestirushisi

«turk-media.info» sayt