Qas talant, Alashtyng anyzgha ainalghan aqyny Qasym Amanjolovtyng 17-nshi qantar tughan kýni jәne biyl aqynnyng 100 jyldyghy. Qasym Amanjolovtyng kórkemdik-estetikalyq dengeyi joghary, qazaq әdebiyeti tarihynda aituly oryngha ie shygharmashylyghy, negizinen, poeziyalyq tuyndylardan túrady. Aqynnyng әdeby mol múrasyn 7-8 poemasy men aluan taqyryptaghy lirikalary qúraydy.

Qasym Amanjolov - kórkem audarma ónerining de ýzdik sheberi. Ol orys, Batys pen Shyghys poeziyasynyng klassikalyq tuyndylaryn: lirikalyq ólender men poema-dastandaryn qazaq tiline zor shabytpen audardy.

Q.Amanjolov - ózining batyl oily, shynshyl da tereng syrly, dauyldy poeziyasymen әr buyn oqyrmandar sýiispenshiligine ie bolyp, jas talanttargha óte kýshti әser etip kele jatqan birtuar daryn.

«Abay-aqparat»

 

Abay armany

«Adasyp, alandama jol taba almay,

Berirek týzu jolgha shyq, qamalmay.

He ghylym joq, nemese enbek te joq,

Eng bolmasa ketting ghoy mal bagha almay»,

Degen sózi aqynnyng qaynap ishte,

Kele jattyq jýitkitip shanqay týste.

Kósilip arystanday jatty Shynghys,

Sengen song boyyndaghy alyp kýshke.

Kele jattyq keng qoryq Jiydebaygha,

Qarauyl qaldy artta әldeqayda.

Kernegen kókirekti kóp syr jatyr,

Kelemiz aitarlyqtay sony Abaygha...

 

Qas talant, Alashtyng anyzgha ainalghan aqyny Qasym Amanjolovtyng 17-nshi qantar tughan kýni jәne biyl aqynnyng 100 jyldyghy. Qasym Amanjolovtyng kórkemdik-estetikalyq dengeyi joghary, qazaq әdebiyeti tarihynda aituly oryngha ie shygharmashylyghy, negizinen, poeziyalyq tuyndylardan túrady. Aqynnyng әdeby mol múrasyn 7-8 poemasy men aluan taqyryptaghy lirikalary qúraydy.

Qasym Amanjolov - kórkem audarma ónerining de ýzdik sheberi. Ol orys, Batys pen Shyghys poeziyasynyng klassikalyq tuyndylaryn: lirikalyq ólender men poema-dastandaryn qazaq tiline zor shabytpen audardy.

Q.Amanjolov - ózining batyl oily, shynshyl da tereng syrly, dauyldy poeziyasymen әr buyn oqyrmandar sýiispenshiligine ie bolyp, jas talanttargha óte kýshti әser etip kele jatqan birtuar daryn.

«Abay-aqparat»

 

Abay armany

«Adasyp, alandama jol taba almay,

Berirek týzu jolgha shyq, qamalmay.

He ghylym joq, nemese enbek te joq,

Eng bolmasa ketting ghoy mal bagha almay»,

Degen sózi aqynnyng qaynap ishte,

Kele jattyq jýitkitip shanqay týste.

Kósilip arystanday jatty Shynghys,

Sengen song boyyndaghy alyp kýshke.

Kele jattyq keng qoryq Jiydebaygha,

Qarauyl qaldy artta әldeqayda.

Kernegen kókirekti kóp syr jatyr,

Kelemiz aitarlyqtay sony Abaygha...

Aydynnyng aralynday bir dóneste

Túr qystau talay syrdy salyp eske.

Erkindep araladyq әr bólmesin,

Abaydyng erkeleri biz emes pe!

Beyit túr kәdimgi eski, tórt qýlaqty,

Yapyr-ay, aqyn búghan qalay jatty?!

Til qatpas týsi suyq, súp-súr mola,

Seze me quanyshty, mahabbatty...

Qariya jas kónildi, jýzi bir nart-

Ári әnshi, әri kýishi, ózi jomart,

Kóp syrdy kónildegi berdi sheship

Abaydyng nemeresi Israil qart:

- Jigitter, kelipsizder Abaydy izdep:

Maghan da isharatpen «qalaysyz?» dep.

Rizamyn! Oilamaghan ekensinder

Abaydyng eski júrty Abaysyz dep.

Sózimde, eskertersiz, bolsa qatam,

Aqyngha meken bolmas zirat pen tam.

Aralap tughan elin ketken edi

Sening de, mening daghy Abay atam.

Atannyng ansaghany sender edin,

Árqayssyndy atana teng der edim,

Ghylym, enbek, bar baqyt ózderinde,

Osy emes pe, qaraghym, eng keregin.

Júttay qysyp bir kezde qatal zaman,

Ony jyrlap bergen-di atang saghan.

Ýnin estip býgingi baqyttynyn,

Atang shydap qabirde jata almaghan, -

Degen sózi zerdeli qariyanyn

Bir silkintti aqynnyng ór qiyalyn.

Kettik taghy aralap baytaq eldi

Arasymen aluan uaqighanyn.

Kolhoz bardyq, әrbir ýi, әrbir mektep

Aqyn ata Abayyn jýr qýrmettep.

Qala keldik, shyqty aldan taghy da Abay,

Beker oilap jýrippiz «qúr suret» dep.

Qabyrghadan qarasa oily kózben,

Tiri adamday emes pe bәrin sezgen.

Asqaq jyry aqynnyng jýr aralap

Ózimizdey kәdimgi ór minezben.

«Respublika toyyna jazdym ólen», -

Dep barsam men úiymgha - kimdi kórem?

Naghyz tórde otyr ol manghazdanyp,

Sóileserdey senimen, menimenen.

Aqyn ata, jetipsing armanyna,

Osyny ansap jýreging talmady ma!

Bizben birge kelipsing býgingige,

Bizben birge bararsyng aldaghygha.

 

Dýniyege jar

Ey, tәkappar dýniye!

Maghan da bir qarashy.

Tanisyng ba sen meni?

Men qazaqtyng balasy!

«Taghy júrt» dep taghy da,

Tanymassyn, bilmessin.

Óitkeni men qazaqpyn,

«Anglichaniyn» emespin.

Tanisyng ghoy sen onyn

Ózinen búryn myltyghyn,

Dәripteysing qasiyetin

Adamy týgil, iytinin.

Men de ony bir kezde

Etiginen tanygham

Qaday basyp ókshesin,

Dalama kep qanghyghan.

«Taghy» deytin halqymdy,

Dozaq deytin dalany.

Ken qazam dep kór qazyp,

Aqtaratyn molany.

Jylap jatsa bir qazaq,

Kýlushi edi-au ol óli!

Sonyng bәri súrqiya

Súm patshanyng әlegi.

Eki ayaqty aq patsha

Kóp batyrdy shengelin.

Cap dalada sarghaydym,

Qasiretpen shóldedim.

Mynau qara kózimnen

Sansyz dariya jas aqty.

Óz etimdi ózime

Kesip alyp asatty.

Aytyp-aytpay, ne kerek,

He kórmedi búl qazaq!

Dýnie býgin úyalar,

Aytpa, oibay, auzyng jap.

Sorly emes em ejelden,

Qaraly edim, zarly edim.

Úyalushy em ózge elden,

Namysty edim, arly edim.

Ese tiyer, enshi alar

El bolsam dep oilaushy em.

Qazaqpyn dep aita alar

Men bolsam dep oilaushy em.

«Tәkappar dýnie tórine

Emin-erkin shyqsam-au!

Aytqanymdy tyndatyp,

Aytqandaryn úqsam-au», -

Dep oilaushy em, sol boldy,

Armanyma jettim men.

Ýdere jorttym, jol boldy,

Tau tónkerdim ekpinmen.

Endi meni mensinbes

Evropanyng qay eli?

Qarsy kelsem, qúshaqtar

Qaratpaytyn әieli.

Sorly negr qara bop

Tughanyna jazyqty.

Tәkapparsyn, dýniye,

Kóp qorladyng az últty.

Qatalastyng biraq sen,

Az degening kóp eken.

Kómip keter kepshilik,

Kóp keshikpes, kýni erten.

Bola bermes dýniyede

Kýnde janjal, kýnde shu.

Jauyp keter jer betin

Jalghyz ghana qyzyl tu.

Sol qyzyl tu astynda

Kýn kelbetti qazaqpyn.

Otar emen telmirgen,

Azamatpyn, azatpyn.

Endi, sirә, dýniye,

Tanisyng ghoy meni sen.

«Tanysamyn soghysyp», -

Dep oilama, tegi, sen.

Tórt qúbylam týgel say,

Qorqytpaydy soghysyn.

Jetpis qabat qorghanday

Batysymda - orysym.

Shymqay bolat kiyingen

Shýghylaly shyghysym.

Tas týlektey týiilgen

Qyrghyz, yakut tuysym.

Qazaq degen atymdy,

Óshire almas eshbir jau!

Tóbesinen, tiyisse,

Tónkeriler Alatau.

Aumaghy mol alyppyn,

Kenidi mening qúshaghym.

Britaniya aralyn

Qoltyghyma qysamyn.

«Taghy» emespin, taghy aitam,

Adammyn-dy búrynnan.

Adammyn dep jylagham,

Adammyn dep qyrylgham.

Tәkappar úly dýniye!

Qazaq degen men deymin.

Myltyghyndy úsynba,

Qolyndy úsyn, kel deymin!

Almaty, 1940.

 

Qazaqstan

Elu jasta elim bar dep aita almay,

Ketpes esten kýiingenin, múnly Abay.

Elim bar dep aitatyn bir tudy kýn,

Elim bar dep shyrqatayyn men býgin,

Qoysyn endi Qorqyt kýiin sarnamay.

Atam Abay, armanyna ber tynym,

Sen tappasan, bizder taptyq jer tynyn.

«Gýljazira», «Jerúiyqtan» kem be eken

Mynau dala, bizder ósken keng meken -

Qyzyl tuly el Qazaqstan deytúghyn!

Kókshe, Bayan, Qarqaraly, Alatau,

Tony - altyn, týgi - torqa jer mynau!

Qaraghandy - qara qazan qaynaghan,

Dýniye-baylyq túrghan jaynap ainalam,

Eldigime eter shýbә qanday jau?!

Dýrsildeydi sonau Balqash jaghasy,

Barshy ózin, kónil qoyyp tyndashy!

Túr ghoy soghyp tughan dala jýregi,

Kim qyzyqtap, maqtan etpes búl jerdi,

Baqytyna quan, qazaq balasy!

Keng dalaly, keng peyildi qazaqpyz,

Qúl emespiz, erkin janbyz, azatpyz.

El namysyn eshbir jaugha bermeymiz,

Ómirdi algha bastyramyz, órleymiz -

Serting osy, azat jigit, azat qyz!

Baytaq Otan - tuyp-ósken óz elim,

Ómirimdey órship aqqan ózenim!

Artym jaqsy, aldym qanday tamasha,

«Bóten elding padishasy bolghansha,

Óz elimning tersem artyq tezegin!»

Quanamyn, kórsem atty qazaqty

Án shyrqaghan alshy tastap tymaqty.

Quanamyn shapqanyna qúighytyp,

Qanattanyp, alys joldy tez útyp,

Ogty kózben túrsa sholyp jan-jaqty.

Aralashy Almatynyng kóshesin,

Emendermen egese sen ósesin.

Talghar tauda tuday jaynap talabyn,

Boy úrasyng múhityna dalanyn,

Qaytaram dep ómirinning esesin.

Tughan bala qúba qúmda, jer ýide,

Toqsan tomdy aldyna alyp QazPIYde,

Otyr dýnie arhivtaryn aqtaryp,

Sony kórip sýisinem de maqtanyp,

Ketem jyrlap, qosylam da bir kýige.

Tau qoparghan, kóldi kólge qotarghan,

Biz erlermiz alghys alghan Otannan.

Tughan jerding salmaqtap som altynyn,

Sodan úghyp keleshegin halqynyn

Jýrgen jasty jyrlap ótsem, joq arman.

Kempir kórem kók ózendey kýy tókken,

Shaldy kórem jyr úshyrghan kókirekten.

Qyzymyz bar qúralay kóz, qara shash,

Kýlkisi - kýn, sayrap ketse - sandughash,

Jigitimiz barabar jas týlekpen.

Kók qúryshtan qúiylghanday bir elmiz,

Ári biyik, әri kenbiz, terenbiz.

Ánimiz bar asqaq jalau syqyldy,

Kóterilse - tik kóterer júrtymdy,

Biz dýniyege mәngilikke kelgenbiz.

Elu jasta elim bar dep aita almay,

Ketpes esten kýiingenin, múnly Abay.

Elim bar dep aitatyn bir tudy kýn,

Elim bar dep shyrqatamyn men býgin,

Erkeleymin keng dalamda baladay.

Qazaqstan deytin mening bar elim,

Jatyr alyp jarty dýnie әlemin!

Búl dalany anam jaspen suarghan,

Búl dalada atam qolgha tu alghan,

Búl dalagha jylap kelip uangham,

Búl dalany kórip alghash quangham,

Búl dalada ósken janda joq arman!

1946.

 

Hap tәuekel

Hap tәuekel! Qúlash úrdym qiyngha,

Qayrat shirkin alyp shyqsa, qiyn ba!

Búl saparda sýrinip te qalarmyn,

Sonda, dosym, meni aiypqa búiyrma!

Jyghylam dep, jýre almaymyn jәy basyp.

Jýgiremin kiyip-jaryp, aiqasyp.

Mýlgy bersin, ilby bersin qorqaqtar,

Ish pystyryp, jalt-jalt qarap bayqasyp.

Jyghylsam da jýgirumen ótemin,

Ayanshyldyng aqylyn men ne etemin.

Jyghylarmyn, alqynarmyn, sharsharmyn,

Barar jerge búrynyraq jetemin.

1940.

 

Óleng turaly

Otyram keyde qúrysyp,

Boyymda bir jýk jatqanday.

Ótedi uaqytym jylysyp,

Óz mindetin atqarmay...

Ketemin kenet silkinip,

Izdegenim tapqanday.

Manadan beri irkilip,

Selim bir endi aqqanday.

Keledi óleng eselep,

Ýlgire jazyp jatamyn.

Bir әndetip, bir sóilep,

Mol raqatqa batamyn.

Qúrysqan boyym jazylyp,

Lapyldap otym janady.

Otyrghandaymyn mәz qylyp,

Oynatyp sәby balany.

Ólenim - mening bóbegim

Ózime tartqan sekildi.

Ýstine týse tónemin,

Ýiretip oghan ne tildi.

Dýnie qanday tamasha!

Renish-qayghy maghan jat.

Qúlpyryp, mәz bop balasha,

Aynalam tolghan mahabbat.

1949.