«Syn» jurnalyna hat

Songhy kezderi jalpy әdeby ortada, ne bolmasa beyresmy kezdesulerde, oqyrmandar ortasynda ýnemi qaytalanyp qoyylyp kele jatqan bir saual bar. Býgingi sayasilanghan tilmen aitqanda, «Qazaq әdebiyeti bәsekege qabiletti me? Qabiletti bolsa, ózgeler týgil, ózimiz túshynyp oqityn biregey tuyndylar Tәuelsizdik kezinde nege jazylmaydy?». Osy súraqtyng jauabyn әr qyrynan qozghaugha bolady. Meninshe, әuelgisi әdebiyettanu ghylymynyng tym qasandyghy, eskiligi.

«Syn» jurnalyna hat

Songhy kezderi jalpy әdeby ortada, ne bolmasa beyresmy kezdesulerde, oqyrmandar ortasynda ýnemi qaytalanyp qoyylyp kele jatqan bir saual bar. Býgingi sayasilanghan tilmen aitqanda, «Qazaq әdebiyeti bәsekege qabiletti me? Qabiletti bolsa, ózgeler týgil, ózimiz túshynyp oqityn biregey tuyndylar Tәuelsizdik kezinde nege jazylmaydy?». Osy súraqtyng jauabyn әr qyrynan qozghaugha bolady. Meninshe, әuelgisi әdebiyettanu ghylymynyng tym qasandyghy, eskiligi.

Ónerding qay salasynyng bolsa da ózindik teoriyasy bar. Áriyne, ol da ainymaly, ózgermeli. Keshegi kenestik kezende qalanghan ónertanushylyq mektep - bәribir býgingi uaqytqa jauap bere almaydy. Aytalyq, әdebiyettanu ghylymynda qyzyl imperiyanyng iydeologiyalyq boyauy qoilyghy sonday, әrbir shygharmanyng astarynan qoghamdyq, әleumettik mәselelerdi izdeytin, sol arqyly kenestik jýiege qyzmet etkizuge úrynghan tom-tom taldaular, dissertasiyalar, syny enbekter jeterlik. «Kenestik shyndyqtyn» kesirinen qanshama shygharmalar kórkemdik túrghydan aqsady desenizshi. Ádebiyettanu ghylymy solay qúrylghandyqtan, qalamgerler de birte-birte sanaly týrde әr shygharmasyna kenestik «mentaliytetti» kirgizuge tyrysqan. Búl sol dәuirde ómir sýrgen qay aqyn-jazushynyng shygharmalaryn oqysanyz da bayqalady. Búl ótken dәuirdi joqqa shygharu emes, olardy kinәlau da emes, búl bar bolghany olardyng qanday dәuirde ómir sýrgenin eske alu ghana. Demek, әdebiyet teoriyasynyng qalamgerlerding qalyptasuyna jasar yqpaly bólek. Bizding aitpaghymyz, әdebiyettegi býgingi synnyng mәselesi. Iya, әdebiyet teoriyasy kemeldenbey, әdeby sananyng kemeldenui, jetilui neghaybyl. Biraq eng ókinishtisi bizdegi әdeby sana ótken ghasyrdyng belortasyndaghy nýktesinen әli jyljy qoyghan joq. Sonda býgingi synshylarymyz, әdebiyettanushylarymyz, bildey bir akademiyanyng mýiizi qaraghayday akademikteri men doktorlary, ghylym kandidattary qayda qalady deysiz ghoy. Keshirersiz, eger Tәuelsizdikting 20 jyldyghynyng ópshelesinde jana ghylym kandidattary, doktorlar men akademikterding sany artsa, ol osy saladaghy airyqsha izdenistin, zamangha beyimdeludin, jana sanany qalyptastyrudyng kóirinisi emes. Búl da keshegi janarmaghan sanamen, janarmaghan teoriyamen jýzege asqan býgingi «jetistigimiz». Túrsyn Júrtbay aghamyzsha aitqanda, «jalghan ghylymnyn» jarqyn ýlgisining bir parasy. Ádebiyettanu biraz kemshilikterden, «qyzyl shapanynan» arylghan shyghar. Biraq qazir biz «sary shapan» kiyip aldyq ta, «biz janardyq» dep jar saldyq. Mýlde olay emes. Búl sózime kelispeseniz, aitynyzshy, bizde dәl qazirgi uaqytta әdeby prosesti elep-eksheuge qauqarly kim bar? Mening esime eshkim týspey túr.

A, aitpaqshy, Túrsynjan Shapay aghamyzdy atauynyz kýmәnsiz. Óz basym Túrsynjan aghanyng sarkazmdik sheneumen jazylghan biraz maqalalaryn, kórkem әngimelerin bilemin jәne shygharmashylyq әlemimizdegi ózindik ornyn da joghary baghalaymyn. Al syny maqalalaryn alyp qarasanyz, eshqanday janalyq tappaysyz. Jaqsy maqalalary bar shyghar, biraq ol biz ólshem etip aitarlyqtay dәrejede emes ekeni aiqyn. Ásirese, poeziya turaly jazghan maqalalary býgingi әdeby ahualdyn, qazirgi poeziyanyng tamyryn dóp basa almaydy. Ámirhan Mendeke me? Joq. Sebebi, ol kisi de әr shygharmanyng astarynan qoghamnyng týitkildi mәselelerin, dertin, sony qalay jetkizgenin izdeuden arygha bara alghan emes. Shygharmanyng ózi aityp túrghandy «O, mynany aityp túr ghoy» deu bizdinshe, әdebiyet synshysy kóterer jýk bolmasa kerek. Búl belgili bir shygharmany ala otyryp, ózinning kýndelikti qoghamnan kórgen-bilgenindi, kókiregindegi zapyrandy oqyrmangha jetkizuding eng onay tәsili ghana. Songhy kezderi «Ádebiyet synshysy» degen tirkesiti familiyalarynyng sonyna tirkep jýrgen biraz qalamgerlerdi osyghan jatqyzugha bolady. Amangeldi Kenshilikting «Sóz patshasy» atty kitabyn oqyp otyryp, búghan kózing jete týseti. Sonda qazaqtyng aqyndarynyng bәri qoghamymyzdy minep-synap, ashy óksigin aqtaryp jýrgen boldy ghoy dep oilauynyz da kәdik. Áueli әdebiyetting әu bastaghy mindeti ne edi? «Aqyndar óz qoghamyn jyrlamay, onyng qaltarys-búltarysyndaghy kelensiz jayttardy býkpesiz aitpay, qalay aqyn bolady» deuiniz mýmkin. Dúrys aitasyz. Biraq búl aqyndardyng azamattyq pozisiyasy ghana. Ony ózining maqalalarynda aitsa, jerine jetkize sóz etse qúba-qúp. Áytpese, aighay-attannyng bәri óleng bolsa, ekining biri aqyn bolyp shyghugha qúqyly. Búl jayly toqtalyp otyrghan sebebimiz, osy sekildi «syny maqalalardyn» kóptiginen qazir oqyrman qauym shatasyp bitti. Olar ólennen kórkemdik, astarlylylyq, oilylyq, kerek deseniz, kýngirttik izdep әure bolmaydy. Ym men menzeudi qajetsinbeydi.Odansha Pәlenshe Týgensheev qúsap qoghamnyng irindi tústaryn nege ashyqtan ashyq irep-irep tastamaydy dep jatyp kep sógedi. Búl kiyeli poeziyanyng ashy bolsa da qazirgi oqyrmandar sanasyndaghy kórinisi. Aytys pen jazba poeziyanyng kóterer jýgi, ereksheligi mýldem basqa ekenin de úmytyp qaldyq. Búghan eng basty kinәli de ózimiz. Ádeby synnyng mýldem joqtyghy. Biz qara tanyghannyng bәri kórkem әdebiyetti túshynyp oqyp, onyng astaryna ýnilip, jan-dýniyesine kerektisin izdeuge mindetti emes ekenin de bilemiz. Ángime olar turaly emes. Bizdiki әdebiyetke janadan kelip jatqan jas buyn ókilderining әdeby týisigin jetildiru ýshin әdebiyet teoriyasynyn, әdeby synnyng asa qajettiligin sóz etu. Múny dúrys jolgha qoymayynsha, myna әlaulayymyzben jýrer bolsaq, aldaghy onshaqty jylda qazaq әdebiyetinen tolyqqandy kórkem shygharma kýtu bekershilik. Qayta arnamyzgha týselik. Taghy kim bar? Ámirhan Balqybek aghamyzdyng biraz maqalalarynan habardarmyz. Ol kisining әdeby maqalalary negizinen salystyrmaly týrde jazylatyndyqtan, oqyrmandy oilylyqqa, kóp biluge jeteleytini dausyz. Alayda ol әdebiyet synshysy ekendigin bildirmeydi. Tanym men týisikke sýiene otyryp, tarihy oqighalardyng astaryna sýngu arqyly belgili bir shygharmalardy týsindiruge bolatyndyghy aiqyn. Deses de, kórkem әdebiyetting qyry men syry myng qatpar bolghandyqtan, taza synshylyq dәstýr kerek. Bizde onday mektep mýldem joq desek te bolatynday. Asqar Sýleymenovtyng airyqsha maqalalaryn, Múqametjan Qarataevtyng keybir enbekterindegi izdenis soqpaqtaryn, Zәky Ahmetovtyng keyingi enbekterin, Ábish Kekilbaevtyng belgili qalamgerlerge arnalghan sanauly maqalalaryn qospaghanda, bizde әdebiyet teoriyasy әli qalyptasqan joq dep kesip aitugha negiz bar. Tәuelsizdik jyldarynda óz basym oqyp túshynghan maqalanyng biri Talasbek Ásemqúlovtyng «Abaydyng úly júmbaghy» atty kólemdi taldauy men Ardaq Núrghazyúlynyng «Júmeken Nәjimedenov» atty aqyn ólenderin payymdauy. «Abaydyng úly júmbaghyn» oqysanyz búryn siz oqyp jýrgen sananyzdaghy Abaydyng óziniz oilaghannan anaghúrlym terende ekenin bile týsesiz jәne aqyn shygharmashylyghyna ýnilu ýshin onyng әrbir sózining mәn-maghynasynyng kókeyinizdegi mәninen әldeqayda aryda jatqanyn bajaylaysyz da, ózinizding tym tayaz oilaytynynyzgha nalisyz. Senbeseniz, oqynyz! Ókinbeytininizge kepildik beremin. «Júmeken Nәjimedenov» atty maqala Júmeken turaly jazylghan barlyq syny maqalalardyng ishindegi eng ýzdigi dep ashyp aitugha bolady. Á. Kekilbaevtyng «Mening topyraghym» atty aqyn jyr jinaghyna jazghan alghysózine para-par jana taldau men payymdaudyng tosyndyghy úshtasqan. Osynday biren-saran maqalany ghana ataugha bolatyn shyghar. Onday tanymdyq-filosofiyalyq túrghydan jazylghan taldaularydyng azdyghy әdeby synnyng jútandyghyn kórsetedi. Sondyqtan da bizdegi әdebiyettanu ghylymy kórkem әdebiyetting kókjiyegin barlau ýshin jas synshylardy dayyndaulary kerek. Olargha eng aldymen belgili bir shygharmany taldatpas búryn «Qazaq әdebiyettanuynyng akademiyalyq jinaghyn» qúrastyryp, airyqsha biyik órede jazylghan maqalalardy oqytqan abzal-aq (QazÚu-degi «Ádebiyettanu» mamandyghy boyynsha bitirgenderding әdeby ortagha aralaspaq týgil, oqu bitirgesin izim-ghayym bolatyndyghy, bizdegi oqu oryndarynyng kәsibiyligining qay dengeyde ekenin bildredi. Ol bólek әngime). Ol jinaqqa «synshy» ataghyn alghandardyng bәrining jazghan dýniyesin tirkemey, sanauly, qadau-qadau maqalalardy iriktese, jarasar edi.

Ayta bersek sóz kóp. Býgin poeziyamyz órkendep, damyp ketti deytinder barshylyq. Ol qalay damydy, qay baghytta damyp barady, negizgi ereksheligi, búrynghy poeziyadan artyqshylyghy yaky kem túsy qaysy degenge eshkim jauap bermesten, osylay aitady. Tynyshtyqbek pen Esenghalidyng mektebinen týlegen biren-saran jastyng jaqsy óleng jazghany shyndyq shyghar. Áytkenmen, tútas, tolymdy, auqymdy kenistigi bar qay jasty ataugha bolady? Meninshe, әrtýrli soqpaqtyng barlyghy jaqsy. Biraq izdenisting iyirimine sýngu ýshin de dúrys baghyt-baghdar kórsetetin bógenayy bólek taldaular, tanymdyq mәni zor maqalalar kerek-aq. Eger solay bolghanda, býginde ózin «Álemdik órede jazamyz» dep oilaytyndardyng talayynyng jeli shyghar edi әldeqashan. «Anqau elge aramza molda» boludyng әdebiyet ýshin ótkinshi ghana kezeng ekenin týsiner de edi...

Sonymen, búl turaly aita bersek, tausylmaytyn әngime bar: ol jas qalamgerlerding әdeby biliktiligi men bilim dengeyining tym sayazdyghy, audarma mәselesining jýiesizdigi, audarlyghan ýzdik tuyndylardyng artyqshylyghyn, әr eldegi әdeby әlemning ózindik ereksheligin kórsetuge shorqaqtyghymyz, shetel әdebiyeti dese «Olar bizding qasymyzda kim edi» dep jóndi-jónsiz múryn shýiiretindigimiz, býgingi әlemdegi әdeby aghymdardyng ayaq alysynan maqúrymdyghymyz, aghym dese boldy, týrpidey jyiyrylatyn «shartty reflekstin» payda boluy, әngimening әlqissasyn «Dýniyede orys әdebiyetinen úly әdebiyet joq» dep bastaugha beysanaly týrde beyimdiligimiz, onda da ótken ghasyrdyng 50 jyldarynan bergi әlem әdebiyetin tam-túmdap qana biletinimiz, Filologiya fakulitetining studentteri Múhtar, Ghabiyt, Sәbiyt, Múqaghalidan bergi әdeby buynnyng shygharmashylyghynan habarsyzdyghy, mektepte әdebiyetten sabaq beretin ústazdardyng qazirgi qazaq әdebiyetinen habarsyzdyghy, әdeby oqulyqtardyng kenes kezenindegi kýiinshe qaluy, әdeby prosesting kórkemdik kókjiyekpen emes, tamyr-tanystyq dengeyde qalyptasuy, әdeby basylymdardyng «shóp pen shóngeni» ajyratpastan oqyrmangha birdey úsyna beretindigi, talgham tarazysynyng mýldem tenshelimsizdigi, t.b. osylardyng bәrin retke keltirer tetikting joqtyghy men әdeby sanany qalyptastyrugha, janartugha kerekti әdebiyettanu ghylymynyng bayaghy eski ýlgide boluy. Búlardyng әrbirining ózindik mәseleleri shash-etekten. Jýiesizdikting meylinshe «órkendeui» әdeby ortany «Avgiyding atqorasyna» ainaldyrghany jasyryn emes.

Ádeby basylymdar demekshi, elimizde ne kóp, әdeby basylymdar kóp. Árkim әline qaray shabatyny týsinikti bolsa da, oqyrman izdep, әr sanyn kýtip oqityn birde-bir basylym joq. Kórkem proza men poeziyany ýiip-tógip bergenimen, sol jariyalanghan shygharmanyng ózgesheligi men kemshin tústaryn turaly tis jarmaydy. Sol ýshin oqyrman ýshin Ábish Kekilbaevtyng povesi men keyingi jas jazushylardyng jyn-shaytandar turaly talghausyz әngimelerining aiyrmashylyghy joqtay kórinudi mýmkin. Qajet deseniz, kórkem mәtinning biregey ýlgisi derlik Ábish aghamyzdyng «Hansha-dariya hikayasy» emes, jastardyng ibilistermen by biylep, aruaqtarmen sýiisetin «poshymy bólek» «tuyndylary» anaghúrlym qyzyq boluy da ghajap emes. Kimning qalay jazatyny óz erkinde desek te, talgham óspeyinshe, әdebiyetting ósui de qiyn ekendigin eske sala ketu bizdiki. Al taza әdeby prosesti baqylap otyratyn, aghy men qarasyn, asyly men jasyghyn anyqtaytyn gazet ne jurnal joq. Jazushylar odaghynyng qúryltayshylyghymen eki-ýsh jyldan beri «Syn» degen jurnal shyghyp keledi. Bas redaktory - Baqyt Sarybala. Niyetteri týzu ekendigine kepildik beremin, әdeby prosesti baqylap-barlap otyrsyn dep arnayy osy jurnaldy shygharghan bolulary kerek. Biraq jurnaldyng aty bar da, zaty joq. Basylymdargha shyqqan birer maqalany toptastyryp beruden úzay almay keledi. «Jastargha jeti saual» degenining ózi Baqyt aghamyzdyng qay dәrejedegi «synshy» ekenin aighaqtap túrghanday. Jogharydaghy tolyp jatqan әdeby problemalardyng ózegine ózinshe ýnilip, jastar arasynan synshylardy tәrbiyeleu, әdebiyettanushylardy ósirip shygharugha tiyisti basylymnyng býgingi óresine qarap ózegine órt týsedi...

«Abay-aqparat»