Osydan birneshe jyl búryn, onda  da  elimiz   tәuelsizdik alghannan keyin Egindibúlaq audanynda  halqymyzdyng mandayyna bitken úly kýishilerining biri  - Tәttimbet Qazanghapúlyna at shaptyrylyp, as berildi. Qabirining basyna kúlpytas ornatyldy. Alayda sol  kezdegi  ne oblys basshylary, tym bolmasa oblystyq mәdeniyet basqarmasy kýishi babamyzdyng mýrdesining qayda ekendigin izdestirmedi. Tәttimbetting mýrdesi alynyp ketkendigin el  bilgende, jauapty mekemelerding ýn-týnsiz qaluy ókinishti-aq oqigha. Óitkeni tariyhqa qiyanat jasaghannan asqan qanday qorlyq boluy mýmkin?

Kóz aldynyzgha elestetinizshi, artyndaghy úrpaghy babasynyng asyn berip jatqanda mýrde ornynda joq bop shyqsa... Osynau tarihy shyndyqtyng zerttelmey qalghandyghy qay qazaqtyng bolmasyn jan-jýregin auyrtary sózsiz. Amal ne, pәlen million som shyghyn júmsaghan asty        úiym- dastyrushylar ózderining tarihyn bilmeytin bolyp shyqsa! «Atamyzdyng aruaghy yrza boldy» dep solar da mәz boldy-au. Olargha qosylyp qayran halyq ta «moynynan auyr jýk týskendigine» quandy-au.

Osydan birneshe jyl búryn, onda  da  elimiz   tәuelsizdik alghannan keyin Egindibúlaq audanynda  halqymyzdyng mandayyna bitken úly kýishilerining biri  - Tәttimbet Qazanghapúlyna at shaptyrylyp, as berildi. Qabirining basyna kúlpytas ornatyldy. Alayda sol  kezdegi  ne oblys basshylary, tym bolmasa oblystyq mәdeniyet basqarmasy kýishi babamyzdyng mýrdesining qayda ekendigin izdestirmedi. Tәttimbetting mýrdesi alynyp ketkendigin el  bilgende, jauapty mekemelerding ýn-týnsiz qaluy ókinishti-aq oqigha. Óitkeni tariyhqa qiyanat jasaghannan asqan qanday qorlyq boluy mýmkin?

Kóz aldynyzgha elestetinizshi, artyndaghy úrpaghy babasynyng asyn berip jatqanda mýrde ornynda joq bop shyqsa... Osynau tarihy shyndyqtyng zerttelmey qalghandyghy qay qazaqtyng bolmasyn jan-jýregin auyrtary sózsiz. Amal ne, pәlen million som shyghyn júmsaghan asty        úiym- dastyrushylar ózderining tarihyn bilmeytin bolyp shyqsa! «Atamyzdyng aruaghy yrza boldy» dep solar da mәz boldy-au. Olargha qosylyp qayran halyq ta «moynynan auyr jýk týskendigine» quandy-au.

Qarqaralylyq jazushy Saparghaly Lәmbekov «Tәttimbet» romanyn, belgili aqyn Kәkimbek Salyqov «Tәttimbet» poemasyn, Saparghaly Begaliyn, Iliya Jaqanov, Tәken Álimqúlov, Uәly Bekenov, Aqseleu Seydimbekov, Amantay Sataevtar zertteu maqalalaryn jazdy. Kýishi turaly derekti filim týsirildi. Alayda Amantay aghamyzdan basqasy úly kýishining mýrdesin antropolog Noeli Shayahmetovtyng 1969 jyly Egindibúlaqqa kelip, «ghylymy túrghydan» dәleldeuge alyp ketkendigin eskertpepti.

Tәttimbet Qazanghapúlynyng tikeley úrpaghy, dombyrashylardyng respublikalyq bayqauynyng laureaty, birneshe jyl Tәttimbet múrajayynyng mengerushisi bolghan(shyndyghyn aitqanda shyryldap jýrip ózi ashtyrghan), kýishining ómiri men shygharmashylyghyn nasihattaushy Túrysbek Týsipbekov qanshama ret Noeli Shayahmetovty izdestirgenimen taba almaghan.

- 1966 jyly Ayakózden bizding ýige Tәttimbetting nemeresi Shayhy Músatayúly keldi,- dep әngimeleydi ol ótkendi eske týsirip, - Ákemmen birge «Arqalyq»(keyinnen «Tәttimbet») kensharynyng Týndikti ózeni boyyndaghy Áshirbek qystaghyna bardy. Dónning ýstinde beyit bar eken. Kýishining tughan nemeresi kóptegen qúndy derekter aitty. Ziratta әkesi Qazanghaptyn, sheshesi Qalayynyng janynda Tәttimbetting ózi jatqandyghyn sol sәtte estidim. «Men әkemning janynda emes, bosaghasynda jatsam da yrzamyn» degen eken Tәttimbet.

Keler jyly Almatydan jazushy Amantay Sataev keldi. Ol әngime arasynda Tәttimbet sureti jayynda dau bar ekendigin, sol sebepti Noeli Shayahmetov kelip, bas sýiegin zertteuge alyp ketetindigin eskertti. Sonymen 1969 jyly Noeli kelip, mýrdeni qazyp alyp, basyn alyp ketti dep estidim. Ony kórgen kisilerding birazy әli tiri. Múhtar Orazov, Bentay Erghaliyev, Shәriphan Qaliyev syndy zeynetkerler kuәgerler retinde jurnalisterge súhbat bergendigi de esimizde. Kýdigimiz sol: kýishining bas sýiegin qayta әkeldi degendi eshkim aitqan joq. Ókinishtisi sol, bizding ótinishimizge qúlaq asqan esh basshy bolmady».

Rasynda Túrysbek agha Noeli Shayahmetovty eki-ýsh ret Almatygha әdeyi izdep barady. Taba almaydy. Onyng ýnemi Mәskeude jýrgendigin aitady ýi-ishindegiler. Úzynqúlaqtyng habaryna qaraghanda, Noeli aghamyz Mәskeuge qonys audarghan kórinedi. Meyli, Pekinge kóshse de, úly kýishining mýrdesi nemese bas sýiegi qayda ekendigin ashyp aitpay ma eken? Osynday qolaysyz oqigha Úlytauda da bolghandyghyn aghayyndarymyz әli kýnge deyin jyr qyp aitady.

- 1980 jyldary,- deydi olar, - Úlytaugha bir antropolog keldi. Ol Toqtamys han men Edige batyr jatqan tau basyna alyp shyghuymyzdy ótindi. «Ata-baba aruaghyna arnap Qúran oqityn shyghar» dedik. Sóitsek, ol ekeuining mýrdesin qazyp alyp, Jezqazghangha tura tartypty. Dereu audan basshysy mәshiynemen quyp jetti de, bermey alyp keldi. Artynsha basynda Qúran oqytyp, qayta kómdirdi.

Múnday mysaldar az emes. Ásirese, Noeli aghamyzgha baylanysty. Ata-baba mýrdesin zerttegen de jón, biraq ony qaytarmay ma?

Tәuelsizdik alghaly beri qanshama tarihy shyndyqtyng beti ashyldy. Qanshama ata-babamyzdyng basyna eskertkish ornatyp, as berdik. Qazaqtyng «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy» degen qanatty sózining is jýzinde kórinis tapqandyghy qanday quanysh!

Qalay desek te endigi mindetting biri «Tәttimbet Qazanghapúlynyng mýrdesi men bas sýiegi qayda?» degen zandy saualgha jauap beru. Ony Noeli Shayahmetov aghamyz aita ma, әlde Qazaqstan Últtyq Ghylym akademiyasynyng basshylary aita ma, bәribir shyndyq halyqqa jetuge tiyis.

«qogam.kz»  sayty