Qazaq  halqynyn  úly kýishi – kompozitory, dýniyejýzilik mәdeniyetting asa biyik túlghasy – Qúrmanghazy Saghyrbayúlynyng tughan jyly turaly kýni keshege deyin әrtýrli pikirler aitylyp keldi. Sonyng saldarynan Atyrau (Guriev) oblysynda zanghar sazgerding 175 jyldyghy 3 ret atap ótildi. Úly kýishi 1806 jyly tughan eken, keyin «1818 jyly dniyege kelipti» degen pikirler baspasóz betterinde jazylyp, kitaptargha da endi. Atap aitar bolsaq, QR Bilim jәne ghylym ministrligi, QR Últtyq Ghylym Akademiyasy, Sh.Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya instituty, Á.H.Marghúlan atyndaghy Arheologiya instituty «Atamúra» baspasynan 2000 jyly shygharghan kóptomdyq «Qazaqstan tarihynyn» 3-tomynda úly kýishi 1806 jyly tuyp, 1879 jyly dýniyeden ótken dep jazylypty (554-bet). Al avtory J.Qasymbaev bolyp tabylatyn 8-synypqa arnalghan «Mektep» baspasynan 2004, 2012 jyldary shyqqan «Qazaqstan tarihy» oqulyqtarynda Qúrmanghazy Saghyrbayúlynyng tughan jәne qaytys bolghan jyldary – 1818-1889 jyldar dep kórsetilgen.

Qalyng kópshilik oqityn kitaptarda, aqparattyq baspasóz qúraldarynda Qúrmanghazynyng tughan, qaytqan jyldaryna baylanysty osynday qatelikterding bolatyn sebebi, keybir zertteushiler mәselening bayybyna tereng boylamay, derekterdi internetten ala salady deuge tolyq negiz bar. Qazirgi zamandaghy derekkózine ainalghan ghalamtorda úly kýishini 1818 jyly tudy dep jýrgenderdi de solardyng qataryna qosugha әbden bolady.

Shyndyghynda, úly kýishi Q.Saghyrbayúly qay jyly tuyp, qay jyly dýniyeden ozghan? Ótken XX-ghasyrdyng 90-jyldarynda-aq úly sazgerding tughan, qaytys bolghan jyldary tolyqtay anyqtaldy. Búl mәsele tónireginde tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Qoghamdyq ghylymdar Akademiyasynyng akademiygi H.B.Tabyldiyev jәne halyq «dala akademiygi»  dep atap ketken, Qúrmanghazy audandyq muzey qyzmetkeri M.K.Joljanovtyng 1999 jyly Almaty qalasyndaghy «Ghylym» baspasynan jaryq kórgen «Qúrmanghazy Saghyrbaev» degen enbekterinde úly kýishining Astrahan qalasyndaghy memlekettik arhivten tapqan derekter negizinde 1823 jyly tuyp, 1896 jyly qaytys bolghanyn dәleldegen. Olar Astrahan oblysynyng memlekettik arhiyvinen 1882 jyly Astrahan oblysyna qarasty Krasnoyar týrmesinde otyrghan Qúrmanghazy Saghyrbayúlynyng esimi túsynan onyng últyn, sottalu sebebin, ýkimin, jaza merzimin, jasyn kórsetetin derek tapqan. Sol derekterde Qúrmanghazy 1882 jyly 59 jasta dep kórsetilgen. (1882-59=1823). Olay bolsa, Qúrmanghazy Saghyrbayúly 1823 jyly dýniyege kelgen. Úly kýishining qúlpytasynda onyng 73 jas ómir sýrgeni jazylghany belgili. Olay bolsa, 1823+73=1896. Sóitip, arhivtik derekter boyynsha Qúrmanghazy Saghyrbayúly 1823 jyly tuyp, 1896 jyly qaytys bolghan. Degenmen, mәselening nýktesin sol kezde QR Últtyq Ghylym Akademiyasyna qarasty M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda qúrylghan arnauly saraptau komissiyasy qoydy. Sol komissiyanyng sheshimi tómendegidey:

«QR Últtyq Ghylym Akademiyasy M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty halyq kompozitory Qúrmanghazy Saghyrbayúlynyng tughan, ólgen jylyna qatysty sarapshylyq komissiyanyng qorytyndysyn habarlaydy. Arhiv derekteri men zertteushiler M.Joljanov, IY.Kenjaliyev, Q.Júmaliyev, Ú.Rahmetullinning pikirlerin múqiyat saraptay otyryp, halyq kompozitory Qúrmanghazy Saghyrbayúly 1823 jyly tuyp, 1896 jyly dýnie salghan»,- degen qorytyndygha keldi.

Kezinde búl sheshim «Atyrau» gazetining 1996 jylghy 12 qyrkýiek kýngi sanynda jariyalandy. Sol 1996 jyly úly kompozitordyng qaytys boluynyng 100 jyldyghyna qaray Astrahan oblysy Volodar audanyndaghy Q.Saghyrbaev jerlengen jerge biyik kesene túrghyzyldy. Kesenening ashyluyna  QR Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng ózi qatysty. Osy tújyrymgha say 2013 jyly Atyrau qalasynda Qúrmanghazy Saghyrbayúlynyng tughanyna 190 jyl toluyna arnalghan 1000 dombyrashy qatysqan kýi-konserti ótkenin qalyng júrtshylyq úmyta qoyghan joq.

Býgingi kýni Qúrmanghazy Saghyrbayúlynyng 1823 jyly tughandyghy turaly derekti QR Últtyq Ensiklopediyasynyng 6 tomynan (Almaty, 2004); 2004 jyly «Arys» baspasynan shyqqan «Qúrmanghazy» atty jinaqtan (qúrastyrushy M.Izimúly), avtorlary: J.Qasymbaev, T.Omarbekov bolyp tabylatyn 8 – synypqa arnalghan 2016 jyly «Mektep» baspasynan shyqqan «Qazaqstan tarihy» oqulyghynan kóruge bolady. Biz úly kýishining tughan, qaytys bolghan jyldaryn arhivtik derekter negizinde dәl kórsetetin basylymdardyng jylma-jyl kóbeye týsetindigine kәmil senemiz.

Sonymen, qoryta kele aitarymyz - úly sazger Qúrmanghazy Saghyrbayúly dýniyege 1806 jyly da, 1818 jyly da emes, 1823 jyly kelgen. Jogharyda kórsetilgendey, búl - múraghat deregi negizinde dәleldengen. Sondyqtan da úly kýishining tughan jylyna baylanysty basqasha pikir bolugha tiyisti emes.  Qúrmanghazynyng tughan jәne qaytys bolghan jyldary turaly  әrtýrli derekter bir izge týsirilip, joghary da kórsetilgen mәlimetter negizinde aitylghan jón dep esepteymiz. Al biylghy jyly úly kýishining tughanyna 195 jyl tolyp otyr.

Bizdinshe, Qúrmanghazy Saghyrbayúly siyaqty dýniyejýzine tanylghan talantty túlghanyng 200 jyldyq mereytoyyn asyghys týrde 12 aida ótkize salu mýmkin emes. Úly sazgerding 200 jyldyq mereytoyy YuNESKO ayasynda dýniyejýzilik kólemde atalyp ótuge tiyis. Sirә, búghan eshkim de qarsy bolmaytyn shyghar.

Ol ýshin ýlken dayyndyq kerek ekendigi ózinen-ózi týsinikti. Atyrau júrtshylyghy kezinde Mahambet Ótemisúlynyng 200 jyldyq  mereytoyynyng biyik dәrejede ótkizilgenin әli úmyta qoyghan joq. Sonday dayyndyq, sonday qúrmet úly muzykant Qúrmanghazygha da kórsetilgeni jón.

Mineki, kýy dýldili Qúrmanghazy Saghyrbayúlynyng tughan jylyna baylanysty dәlelderimiz ben úsynystarymyz osynday. Endigi ýmit qoldarynda biyligi bar basshylarda.

Amangeldi Shamghonov,

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau

memlekettik uniyversiytetinin

professory, tarihshy-ólketanushy

Abai.kz