Kez-kelgen túlgha jayly sóz qozghaghanda onyng naqty  bir qyryn ashyp kórsetip, ózgelerge ýlgi bolar tústaryna mәn bergen tiyimdi. Sol sebepten Sәken Ózbekúlynyng búl jazbamda últshyldyghy jayly sóz qozghaghym keledi. Dese de, býgingi kýni qoghamda әli de bolsa birkelki sezim tudyrmaytyn  últshyldyqtyng týsinigi jayly toqtala ketudi jón kórdim. Qazirgi kezde últshyldyqty kenestik iydeologiya shyrmauynan alyp shyghyp, janasha sipatta qarastyru qolgha alynuda. Sol maqsatta últshyldyqqa zertteushiler әrtýrli anyqtamalar berude, mening pikirimshe, últshyldyq – adamnyng óz jeke mýddesin últ mýddesine baghyndyruy jәne basqalardyng óz últyna degen sýiispenshiligine qúrmetpen qaray bilu. Osy túrghydan alyp qaraghanda últshyldyqtyng adamzat balasyna bereri óte kóp bolmaq. Últshyl azamat qana kóp jaghdayda óz ómirin últ mýddesi jolynda qúrban ete alady, ol ózining últy ýshin jasaghandaryn búldanyp, qarymtasyn talap etpeydi. Sәken Ózbekúly dәl osynday últshyl azamat boldy.

Sәken Ózbekúlynyng últ múraty jolynda jasaghan qyzmeti men atqarghan isteri auyz toltyrarlyq. Kenestik kezende Qazaq Últtyq Uniyversiytetining zang fakulitetinde qazaq tilinde dәris oqyp, qazaq tilinde oqu baghdarlamalaryn jasaghany onyng sol kezendegi qazaq tildi zangerler dayarlau isine qosqan ýlesi edi. Sonymen qatar, ústazy akademik Salyq Zimanovtyng jón silteuimen Sankt-Peterburg uniyversiytetinde bilim alghan qazaq ziyalylarynyng múrasyn zertteui de ghalymnyng boyyndaghy últshyldyq sezimin damyta berdi. Ol atalghan taqyryp ayasynda zertteu jýrgize jýrip kóptegen qazaq ziyalylary jayly aqparattardy jinap, keyinnen qanshama  ghylymy júmystar jariyalady, shәkirtterining ghylymy júmystaryna negiz etip berdi. Kýni-týni kóz mayyn tauysyp enbek etip, qazaqtyng iri túlghalarynyng sayasy jәne qúqyqtyq kózqarastaryn ghylymy ainalymgha engizip, artyna ýlken mektep qaldyrdy.

Sayasy qughyn-sýrginge úshyryp, úrpaqtary atyn ataugha qoryqqan kóptegen qazaq ziyalylary turaly derekterdi jinap, olar turaly kóptegen ghylymy maqalalar, zerteu enbekterine jariyalady. Kópshiligining kezinde últ jolynda atqarghan isterin nasihattady, joghalghan qoljazbalaryn ghylymy ainalymgha engizdi. Býginderi halyq arasynda dәriptelip jýrgen, eng alghashqy Sakt-Peterburgta bilim alghan, kóptegen jyldar boyy patshalyq әkimshilik qyzmette jýrip últyna qyzmet etken azamat Barlybek Syrtanovtyng halqymen qayta qauyshuyna enbegin sinirgen Sәken Ózbekúly bolatyn. Barlybek Syrtanovtyng Alash qayratkerlerimen baylanysta bolghany jayly derekti ghalym Sәken Ózbekúly ózining zertteu enbeginde aiqyn kórsetip, onyng alghashqy qazaq elining derbes memleket retindegi konstitusiyasyn jazghany turaly da mәlimetter keltirgen edi. Qazaq elining alghashqy Konstitusiyasyn («Qazaq eli ustavy») eng alghash ret ghylymy ainalymgha engizip, onyng qazaqtyng eng alghashqy jazylghan konstitusiyalyq jobasy retindegi mәnin ashyp kórsetken jәne osy qújatty bolashaq zangerler ýshin bilui mindetti qújat retinde tanytqan Sәken Ózbekúly. Sonymen qatar, Abaydyng sayasiy-qúqyqtyq kózqarastaryn zerttep, Abaydyng adam qúqyqtary jayly ústanymdaryn  derbes enbek etip jariyalaghan da Sәken Ózbekúly bolatyn.

Sәken Ózbekúly qazaqtyng әdettik qúqyghyn, onyng negizgi instituttaryn zertteumen tereng ainalysty. Ózinen búrynghy osy salany zerttegen ghalymdardyng ghylymy júmystaryn ary qaray jalghastyryp, qazaqtyng әdet qúqyghynyng keybir instituttaryn resepsiyalau mәselesin kóterdi. Qazaqtyng әdet qúqyghy taqyrybynda birneshe zertteu enbegin jariyalady. Onyng ishinde Tәuke hannyng Jeti Jarghysy boyynsha jazylghan kitabyn airyqsha atap ótuge bolady. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda jas zangerlerdi últtyq ruhpen susyndatuda atalghan kitaptyng manyzy zor boldy deuge bolady. Keyinnen qazaqtyng әdet qúqyghy boyynsha arnayy monografiyasyn da jariyalady.

Sәken Ózbekúly tek qana shygharmashylyqpen, shәkirt tәrbiyeleu isimen ainalysqan joq, ol qoghamda oryn alyp jatqan jaghdaylargha ýn qosyp, keybir mәselelerde azamattyq belsendilik tanytty, qoghamdaghy teris jaghdaylardy ashyq synap, ózindik pikirin batyl týrde jetkizip jýrdi. Ol Jeltoqsan oqighasyna qatysushylargha arashashy boldy, osy maqsatta Almaty qalasyndaghy 1986 jyly 17-18 jeltoqsandaghy oryn alghan jaghdaylargha baylanysty 1989 jyly shilde aiynda bekitilgen Qazaq SSR Joghary Kenesining komissiyasynyng júmys tobynyng mýshesi boldy. Osy kezde zansyz sottalghan Qazaqstan Respublikasynyng azamattaryn aqtau jónindegi júmystargha belsene atsalysty. Al 1993 jyly Jeltoqsan oqighasyn baghalau jónindegi Konstitusiyalyq sottyng anyqtauy turaly saraptama kommissiyasynyng mýshesi bolyp, onda osy oqighagha qatysushylardyng qúqyqtaryn qorghap, ýlken ister atqardy.  1991 jyly M.Shahanovtyng qúrghan «Almaty-Helisinkiy-Pariyj» dep atalatyn demokratiyalyq komiytetining teng tóraghasy boldy (Múhan Isahan. Qazaqtyng naghyz ziyalysy edi. abai.kz).

Sәken Ózbekúly qazaq últynyng mýddesine negizdelgen últtyq memleket qúru iydeyasyn tu etip kóterdi, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap últtyq memlekettilikting qajettiligin nasihattady. Elimizding tәuelsizdigi jolynda kýres jýrgizgen Azat qozghalysyna jaqtaushy boldy. Azat qozghalysynyng atynan Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasynyng jobasyn úsyndy. Qazaqtyng últtyq mýddesine qatysty mәselelerde óz pikirin ashyq aityp, biylikting keybir sheshimderine batyl syn pikirin bildirip jýrdi. Ol memleketting biyligining últ mýddesine say qyzmet etpeuin, qazaq qoghamyndaghy ziyalylardyng arasynda oryn alghan rushyldyq dertin ashyq synady, onyng ziyanyn kórsetti. Mysaly, «Rushyldyq hәm qazaq ziyalylary» degen maqalasynda ol kóptegen qazaq ziyalylaryn atyn atap, týsin týstep ashyq syngha aldy. Ol búl turasyndaghy oiyn kelesidey órbitken bolatyn: «Ghylym, mәdeniyet, әdebiyet, sayasat salasyndaghy qayratkerler qatarynda dýbәra, paqyr, qoldan soghylghan «qayratkerler» jyrtylyp aiyrylady jәne olardyng basym kópshiligining sanasyn dýniyeqonyzdyq matap alghan, bar múraty - ban. Últ mýddesine bastary auyrmaydy. Qazaq ziyalylarynyng kópshiligining sanasy rushyldyq pen jershildik dertimen ulanghan. Qazaqiya damu búl ýrdisten jaqyn arada qútyla almas. Kele-kele búl jaghdaylar memleketting tútastyghyn, ishki shiyelenisterding kýsheyuine әkep soqtyrmasa, әlsirep, joyylmaydy. Qazirgi kezde subpassionerlerdin, yaghni, egoysterdin, jarty adamdardyn, bilimsizderding ru, jýz, taypa mýddesin últ mýddesinen, patriotizmnen joghary qoyatyn alayaqtardyng kóbuinen, memlekettik basqaru isine darynsyz, úsaq adamdardyng keluinen qazaq óz jerinde basqalargha jem boluda (abai.kz›post/6794).

Últshyl azamat retinde ol qazaqtyng zang ghylymynyng órkendeuin, qazaqsha ghylymy qúndy enbekterding kóbengin, ghylymgha ary taza, últshyl adamdardyng keluin kóksedi. Ghylym salasyndaghy oryn alyp jatqan las qylyqtargha qarsy túrdy, qazaq ghylymynyng últtyq mýddege qyzmet etui qajettigin ylghy da algha tartumen boldy. Últtyq mýddening ghylym men shygharmashylyqta  eskerilmey qalatyny turasynda Sәken Ózbekúly kóp oy qozghap, ol turasynda әrtýrli baspasóz betterinde oilaryn jariyalap jýrdi. Mysaly, «Alash ainasy» gazetine bergen bir súhbatynda ol «bizding el­­de­gi tamyrtanystyq ór­ship túr. Mine, osy­nyng arqasynda ruhany qún­dy­lyq­ta­­ry­myzdy, adamy qasiyet­terimizdi jegi qúrt jemirdey jep, qazaq balasy últtyq qún­dylyqtan alystap, qazaqy qasiyetimiz qaqpaqylda qalyp qoyghany – ashy da bolsa, shyn­dyq. Qo­lymyzdan kelsin-kelmesin, tyrash­ta­­nyp shygharmashylyqpen aina­ly­su, da­raqylanyp dýbәralyqpen shashylu, bet­ting aryn bes tógip, rulasyndy, ja­qy­nyn­­­dy jetekteu, taghysyn taghylar – qa­zaq­­qa gha­na tәn qylyq. Búl jaghynan biz eshqanday el­ge úqsamaymyz. Óz basym baz bireu­lerding «pysh-py­shyna» mәn ber­mey, últ mýd­desi jay­ly ashy­­lyp sói­le­gen­di jón sa­naymyn»,-degen pikir bildiredi (http://alashainasy.kz/person).
Sәken Ózbekúly bylyqqa batqan ghylym salasyndaghy tazalyq ýshin kýresti, ghylymnyng sybaylas jemqorlyqtyng qúrbanyna ainalyp, әldebireulerding jeke bas ambisiyasyn qanaghattandyru qúraly ainaluyna qarsy boldy. Qazaq zang ghylymynyng dúrys baghytta damuy jolynda jantalasa kýres jýrgizdi. Ol qazaq zang ghylymynyng tazalyghy jolynda ayanbay kýres jýrgizdi, kóptegen adamdardy renjitti de, kóptegen adamdardyng alghysyna bólendi. Ghylymdaghy oryn alyp jatqan jaghymsyz jaghdaylardy ashyq aita bildi. Tipti, shyndyq jolynda ózining syilas aghalaryna da qarsy shyqty, syn sózin taysalmay aitty. Ghylymy júmystarda kóptep oryn alghan plagiat, jalghandyq, bossózdilik siyaqty problemalarmen kýresti.

Sәken Ózbekúlyny ózgelerden ereksheleytin qasiyetining biri onyng shәkirtterin ózi tandauy edi. Ár ghylymgha beyimi bar shәkirtti ózi tandap, ózimen júmys isteuge ýgittep jýretin ústazymyzdy kópshilik týsinbey jatatyn. Ýlken basyn kishireytip, studenttermen, magistranttarmen etene aralasyp, olardyng ghylymgha degen qyzyghushylyghyn arttyrugha baryn salatyn edi. Onyng shәkirtterine aitatyn әngimesi de kóbine últ mýddesi, ghylymdaghy ótkir mәseleler, zertteudi talap etetin taqyryptar jayynda bolatyn. Ár shәkirtining jazghan júmysyn múqiyat zerdelep, tekserip, qatesin kórsetip, artyqshylyqtaryn maqtap otyratyn. Olardyng boyyndaghy ghylymgha degen talpynysty odan ary demep, qoldau kórsetuge tyrysatyn. Osy arqyly zang ghylymyna derbes oilaytyn, shynshyl, ózindik pikiri bar zertteushilerding keluine múryndyq bola bildi. Ol ghylymmen ainalysatyn shәkirtterdi algha jeteledi, baghyt berdi, qolynan kelgenshe әrqaysysyna qamqorshy boldy.

Jalpy, Sәken Ózbekúly әrkimning ata-anasyn tanday almaytyny sekildi últyn da tanday almaytyndyghyn, sondyqtan, әrkim óz últynyng kemshin tústaryna mәn bermey ony berile sýyi qajet ekendigin jii aityp otyratyn. Qazaqtyng basyndaghy rushyldyq siyaqty dertpen ayanbay kýres jýrgizip, biylik basyndaghylardyng әrtýrli klangha bólinui qatang syngha alatyn. Shәkirtterine rushyl, jýzshil adamnyng últshyl bola almaytynyn, últtyq dengeyge kóterile almaytynyn basa aityp otyratyn. Ol jalpy qazaq balasyn últshyl bolugha, óz elin sýige ýndedi. Tipti, óz tarapynan qazaq patriotizmining jeti qaghidasyn jasaqtap, ony úrpaqqa amanattady. Býgingidey jahandanu dәuirinde qazaq balasy ýshin eng manyzdy nәrse últyn sýiip, últ mýddesine qyzmet etu ekendigin basa aitty. Sәken Ózbekúly úsynghan qazaq patriotizmining jeti qaghidasy kelesidey: 1. Sen Er Týrik elining úrpaghysyn. Úly Dala órkeniyetining maqtanashysyn. Sony asqaqtatyp әrqashan qúrmettey bil; 2. Er Týrik tarihyn, mәdeniyetin, әdebiyetin jetik menger, sanana sinir; 3. Qazaqstan, qazaq halqyna ózinning barlyq kýsh jigerindi júmsa, ol ýshin qúday bergen talantyndy, enbegindi ayama; 4. Óz elinning tilin, әdet-ghúrpyn, dinin saqta, ol sening ruhaniyatyn, basqa últqa jútylyp ketpeuding berik kepili; 5. Sening bay tilin, bay jering bar. Búlardy qasyq qanyng qalghansha qorghau sening qasiyetti boryshyn;  6. Qazaq mýddesin, ru, jýz jershildik siyaqty mýddelerding bәrinen joghary qong, sen tek qana óz últyna qajetsin, últyng tek saghan ghana qajet; 7. Qazaq halqyn shamang kelgenshe dýnie jýzine ghylym, óner, sport salalarynda asqaqtat. Búl — myltyqsyz maydanda, jahandanu kezinde bagha jetpeytin jetistik (M.Isahan. «Sәken Ózbekúly. Qazaq patriotizmining jeti qaghidasy» abai.kz) .

Jalpy alghanda, Sәken Ózbekúly elimiz tәuelsizdik alghan jyldardaghy progressivti últshyldyqtyng jarqyn kórinisi bola alghan túlgha boldy. Ol últyna degen sýiispenshiligin tek sózimen ghana emes atqarghan isimen kórsete bildi. Sondyqtan, últshyl adamnyng qanday boluy qajet degende mysal retinde batyl týrde Sәken Ózbekúlyn kórsetuge bolady degen pikirdemin. Býgingidey últsyzdanu ýrdisi keng etek alghan zamanda últshyldyqty keninen nasihattap, últshyl túlghalardyng túlghalyq kelbetin ashyp kórsetu asa manyzdy mәsele bolyp tabylady. Osy sebepten de búl jazbamdy Sәken Ózbekúlynyng últshyldyq kelbetine arnadym. Sәken Ózbekúly siyaqty kóp qyrly túlghanyng qay jaghynan alsang da úrpaqqa ýlgi bolar tústary kóp, onyng últyn sýngi, últ mýddesi jolynda talmay atqarghan qyzmeti qanshama jastyng kókireginde últshyldyq otyn jagha alatynyna senimim zor.

Ómirjanov Esbol Toqtarbayúly

z.gh.k., dosent, QazÚU Halyqaralyq qúqyq kafedrasynyng qauymdastyrylghan professory

Abai.kz