Últ qayratkeri Álimhan Ábeuúly Ermekovting tughanyna 120 jyl

Mine elimizding moyynynan bodandyq qamyty týsip, tәuelsiz el atanghaly 20-jylgha tayap qaldy. 20 jyldyng ishinde ensemizmizdi kóterip, etegimizdi jiyip, tarihta ketken úpayymyzdy týgendep, úmyt bolghan úlylardy úlyqtaugha kiristik. 20 jyldyq tәuelsizdikpen qatar, sol tәuelsizdikting negizi bolatyn, últymyzdyng qús úshsa qanaty talatyn, úlan-ghayyr atyrabymyzdyng qújatqa bekituge sebepshi bolghan Álimhan Ermekovtyng tughanyna 120 jyl.

Qazaqtyng baghy ýshin qam jegen asyl azamattarymyz, ardaqtylarymyz kóp ekenin bәrimiz bilemiz. Solardyng jarqyn ókilderi әsirese «Alash» ziyalylarynyng ishinen kóptep shyqty. Qoghamdyq qayratkerding etalony ispetti, últqa jan-tәnimen berilip júmys istegen «Alash» ziyalylarynnyng aty qazaq tarihynda altyn әrippen jazyldy. Sol pleyadanyng ishinde esimi dәriptelmey jýrgen Álimhan Ábeuúly Ermekovtyng ómir joly, azamattyq bolmysy jayynda sóz qozghasaq.

Zamana jýgin arqalau, últqa qyzmet isteu, babalar amanatyna qiyanat jasamau әrkimning qasiyetti boryshy. Osy boryshqa adal bolghan, qazaqtyng túnghysh matematikadan professory Álimhan Ermekov 1891 jyly osy kýngi Qaraghandy obylysy, Aqtoghay audany, Bóriktas degen jerde dýniyege keledi. Ákesi Ábeu halyqqa qadirli, ozyq oily, oryssha sauaty bar, óz dәuirindegi ziyalylardyng biri bolghan.

Últ qayratkeri Álimhan Ábeuúly Ermekovting tughanyna 120 jyl

Mine elimizding moyynynan bodandyq qamyty týsip, tәuelsiz el atanghaly 20-jylgha tayap qaldy. 20 jyldyng ishinde ensemizmizdi kóterip, etegimizdi jiyip, tarihta ketken úpayymyzdy týgendep, úmyt bolghan úlylardy úlyqtaugha kiristik. 20 jyldyq tәuelsizdikpen qatar, sol tәuelsizdikting negizi bolatyn, últymyzdyng qús úshsa qanaty talatyn, úlan-ghayyr atyrabymyzdyng qújatqa bekituge sebepshi bolghan Álimhan Ermekovtyng tughanyna 120 jyl.

Qazaqtyng baghy ýshin qam jegen asyl azamattarymyz, ardaqtylarymyz kóp ekenin bәrimiz bilemiz. Solardyng jarqyn ókilderi әsirese «Alash» ziyalylarynyng ishinen kóptep shyqty. Qoghamdyq qayratkerding etalony ispetti, últqa jan-tәnimen berilip júmys istegen «Alash» ziyalylarynnyng aty qazaq tarihynda altyn әrippen jazyldy. Sol pleyadanyng ishinde esimi dәriptelmey jýrgen Álimhan Ábeuúly Ermekovtyng ómir joly, azamattyq bolmysy jayynda sóz qozghasaq.

Zamana jýgin arqalau, últqa qyzmet isteu, babalar amanatyna qiyanat jasamau әrkimning qasiyetti boryshy. Osy boryshqa adal bolghan, qazaqtyng túnghysh matematikadan professory Álimhan Ermekov 1891 jyly osy kýngi Qaraghandy obylysy, Aqtoghay audany, Bóriktas degen jerde dýniyege keledi. Ákesi Ábeu halyqqa qadirli, ozyq oily, oryssha sauaty bar, óz dәuirindegi ziyalylardyng biri bolghan.

Áliagha 1899 jyly Qarqaralydaghy qalalyq uchiliyshege oqugha týsedi. Mektep qabyrghasynda zeyindi, alghyr bolghan Álimhan mektepti ýzdik bitirip, 1905 jyly Semeydegi erler gimnaziyasyna týsedi. Osy oqu ornyn 1912 jyly altyn medalimen bitirip, Tomsk tehnologiya institutynyng tau-ken fakulitetine qabyldanady.

Tomskte oqyp jýrip orystyng ozyq oily oishyldarymen, ghalymdarymen tanysady. Shoqan Ualihanovtyng dosy Grigoriy Potanin Álimhannyng boyyndaghy bilimge degen talpynysty kórip, tәnti bolady. Qart Potanin Álimhangha aghalyq aqyl berip, oghan: «Álimhan sening biliming - ol qazaqtyng bilimi. Sol sebepti jaqsy oqy jәne ózgelerdi oqyt» - dep, ýlken ýmit artqan. Osy sózderdi Álimhan agha ómirlik ústanymyna ainaldyryp, aqtyq demi qalghansha últymyzgha enbek etti. Grigoriy Potanin Ermekovke beker nazar audarmaghanyn uaqyt dәleldedi. Álimhan aghamyz óz qolymen toltyrghan anketarlarda aghylshyn, nemis, fransuz, italiyan tilderin biletinin kórsetken. Qyzmettes bolghan, shәkirt bolghan, әiteuir Álimhan Ermekovpen ómir joly toghysqan túlghalardyng barlyghy derlik Áliagha jayyndy jyly lepes bildirgen. Tereng bilimdi, kórkem-minezdi Álimhan aghamyzgha zamandasy Súltanmahmút kelesi óleng joldaryn arnaghan:

Álimhan Ermekúly jas jigitten,

Keledi ekinshi bolyp búl retpenen.

Qazaqta múnday jigit kórmedim, - dep,

Ardaqty qart Potanin lepes etken.

Tomdaghy injenerlik sabaghynda,

Jetedi bil jyldan song tamamyna.

Ótkizbekshi ómirin ilim ýstinde,

Bir týrli biyiktik bar talabynda.

Sóilep ketse, qozghalar boyda janyn,

Tas bolsa da eriter jýrek qanyn.

Shyndyghy, terendigi, әdildigi,

Tusang tu osylay, - degizer jannyng bәrin.

Adaldyq, aqjýrektik, aqtyghyna,

Bir auyz qarsy aita almay qúrydy әlin.

Meninshe Ermekov - degen bala,

Úqsaydy úshqyr qyran qarshyghagha.

Sóz, bilimin synaytyn jer ilgeri,

Ázir adal kisi ghoy, jeke dara,

Tomskidegi oquyn 1917 jyly tastaugha mәjbýr bolyp, Orynborda ótip jatqan I jalpyqazaq sezine qatysady. Osy uaqyttan bastap Álimhan aghamyzdyng qoghamdyq-sayasy ómiri bastalady, yaghny qazaq ziyalylary bas qosqan «Alash» partiyasynyng qúramyna kiredi. Ol aumaly-tókpeli zamanda, erteni ne bolary belgiz, ortaghasyrlyq mesheulikten aiyqpaghan, әlemning kóshinen әldeqayda artta qalyp bara jatqan, otarlyq ezgiden qaymyqqan últyn damu jolyna Alash qayratkerlerimen birge jetelemek bolyp, «Alashorda» Ýkimetining qúramyna enedi.. Amal neshik. Zamanynan ozyp tughan Alash atty arghymaqtyng túyaghyna jaularymyz túsau saldy. Oryndalmaghan arman, kәdege jaramaghan jospar...

Oylaghandary iske aspaghan alashtyqtar endi ózgeshe is-qimylgha kóshti. Halyqtyng keregine jarau ýshin Qenes Ýkimetining týrli salalarynda qyzmet atqardy.

Álimhan 1920 jyly mamyr aiynda Semey gubrevkomnyng atynan Kirvoenkomnyng ortalyghy Orynborgha jiberiledi. Kirvoenkomnyng 1920 jylghy 18 mamyrdaghy qaulysy boyynsha Álimhan Ermekov №2043 mandat berip, «Qazaq ólkesining jaghdayy men onyng shekarasyn belgileu  jóninde» - bayandama jasau ýshin Mәskeuge arnayy jiberiledi. Mәskeuge kelgennen keyin Leninning tóraghalyghymen ótken mәjiliste Álimhan aghamyz bayandama jasap, býgingi qazaq halqy ýshin óte manyzdy jerlerdi, yaghny Kaspiyding soltýstik jaghalauyn, Korostylev ólkesin, Aqmola jәne Semey oblystaryn qyzu talqyda qorghap qalady. Búl mәjiliste Álimhan aghamyzgha qatysushylar kóptegen qarsylyqtar keltiredi, alayda ózining bilimdigining arqasynda jәne mәn-jaydy jetik biluining arqasynda Leninning qoldauyna ie bolyp, nәtiyjesinde óz degenine jetedi. Mәskeudegi sapary 4-aygha sozylyp, Áliaghamyz kóptegen qyzu-qandy talqylaulargha qatysyp, Qenes Qazaq Avtonomiyasynyng qúryluyna tikeley at salysady.

1921 jyly Álimhan Ermekov Qarqaralyda 2 satyly mektep pen pedagogikalyq uchiliyshe ashady. Osy oqu oryndaryn qazaqtyng belgili ghalymdary Aqjan Ál-Mashany men Orynbek Jәutikov bitiredi. Dәl osy jyly Álimhan Ermekov Tomskidegi sabaq bergen ústazy Mihail Antonovich Usovtyng densaulyghy syr bere bastaghanyn estip, ol kisini jazda jaylauda qymyz iship, sauyghugha qazaq ólkesine alyp keledi. Bayan- Auylda halyq sudiyasy bolyp jýrgen Álimhannyng dosy Qanysh Sәtbaevty professor Usovpen tanystyrady. Osy tanysu Qanysh Imantayúly Sәtbaevtyng ómirin ózgertedi. Túnghysh Qazaq Ghylym Akademiyasynyng preziydentinin  mamandyq tandauyna Usovtyng әseri zor bolady. 22 jastaghy Qanysh Sәtbaev professor Usovtyng úsynysymen  Tomsk institutyna týsedi. Qanysh aghamyzgha týsuine kómektesken, dәl aitsaq matematikadan tәlim bergen Garifulla Neometullov Álimhan Ermekovtyng әielining aghasy edi. Álimhan aghamyz professor Usovty alyp kelmegende, bәlkim býgingi biz biletin Akademik Sәtbaev bolmas pa edi. Sәtbaevting ómirindegi búl oqigha  Medeu Sәrsekening «Ghibrratty ghúmyr» seriyasynda, professor Usovting kýndeliginde jәne Tomsk institutynyng týlekterining taghdyryn zerttegen IY.T. Lazovskiyding Álimhan Ermekovting úly Maghauiyagha arnaghan hattarynda kórinis tapqan.

Qazaq ASSR-nyng kóptegen jauapty lauazymda qyzmet atqaryp, halyq sharuashylyghyn kóteruge kýsh-jigerin júmsaydy.

1926 jyly Tashkentte ashylghan Qazaq pedagogikalyq institutyna arnayy shaqyrylyp, sol oqu ornynda 1927-1928 jyldar aralyghynda matematika pәnәnen dәris oqidy. Institut rektory Temirbek Jýrgenovpen (Temirbek 1927 jyly Álimhannyng qaryndasy Dәmesh Ámirhanqyzy Ermekovagha ýilenedi) Álimhan agha óte jaqyn aralasady.

1928 jyly QazPY almatygha kóshiriledi. Sol jyly 1 qyrkýiekten bastap Qazaq Memlekettik Uniyversiytetine júmysqa ornalasady.

1930 jyly  Almaty Zoovetinstitutynda kafedra basqarady.

1935 jyly ashylghan Almaty tau-ken institutyna (býgingi QazÚTU) matematika jәne teoriyalyq mehanika kafedrasynyng mengerushisi jәne jalpytehnikalyq fakulitetining dekany bolyp taghayyndalady. 1935 jyly KSRO JAK-nyng sheshimimen (VAK SSSR) Álimhan Ermekov matematikanyng professory atanady. Jol jyldary Álimhan matematika terminderin qazaq tiline audaryp, «Joghary matematika kursy» degen qazaq tilindegi enbegi jaryqqa shyghady.

1937 jyly repressiya tolqyny Almatygha da jetedi. Álimhan agha dos tútqan jarandary abaqtygha jabylady. Olardyng ishinde professorlar Sanjar Asfendiyarov jәne Qúdaybergen Júbanov, aghartu jónindegi halyq komissary Temirbek Jýrgenovter bar edi. Sol jyly ol Mәskeuge baryp, Kuybyshev jasparlau institutyna joldama alady. 1938 jyldyng 17 nauryzyna deyin osy instituttyng matetamatika kafedrasynyng mengerushisi qyzmetin atqarady. Sodan keyin jalghan jazalarmen repressiyagha úshyraydy. 1947 jyly ol týrmeden bosap, Shymkenttegi himiya-tehnologiya institutyna júmysqa túrady, biraq bostandyqtaghy ómiri úzaqqa sozylmaydy. Az uaqyttan keyin Álimhandy NKVD qaytadan temir tordyng arghy jaghyna tyghady. 1955 jyly ol azattyqqa shyghyp, 1957 jyly tolyq aqtalady. 1955 jyly bostandyq alghan Álimhan agha Qaraghandy qalasyna kelip, janadan ashylghan tau-ken institutyna (býgingi QarMTU) matematika pәnining agha oqytushysy bolyp ornalasady. Búl oqu ornynda 1958 jylgha deyin qyzmet atqaryp, zeynetkerlikke shyghady.

1970 jyly 22 mausym kýni, 79  jasynda «Alash» ardaqtylarynyng songhysy mәngilik sapargha attandy. Jýregi mәngige toqtaghanymen, ómirlik joly alash júrtyna mәnigige ýlgi bolyp qala bermek. Qaraly mitingte sóz alghan akademik Ebney Arystanúly Bóketov: «Ómirden qazaq últynyng keremet úldarynyng biri ótti. Ol barlyq jerde «birinshi» bolyp, qazirgi memlekettik qúrylymgha ayanbay qyzmet etip, onyng ornyghuyna ýlken ýles qossa da, ómirining 17 jylyn týrmede ótkizdi» - dedi.

Kózi tirisinde Qenes Ýkimeti tarapynan  qoshemet pen qúrmetke ie bola almauynyng sebebi týsinikti bolsa, tәuelsiz Qazaq elinde erligi eskerilmeui, enbegi tiyisti dengeyde elenbeui týsiniksiz. Úlylarymyzdy tek mereytoy qarsanynda jarylqaytyn әdetimiz bar ghoy, sol әdetimizge salyp, Almaty qalasynda kóshening esimin bersek, júmys istegen oqu oryndarynda eng bolmaghanda memorialdy taqta ornatsaq, konferensiyalar úiymdastyrsaq jón bolar edi. Erim deytin el bolmasa, elim deytin erler shyqpaytyny besheneden belgili. Sol sebepti esil erlerimizdi ýlgi tútyp, dәripteu myna biz ben sizding qasiyetti boryshymyz dep úghynayyq.

Babalardan qalghan amanatqa ótken ghasyrdyng basynda Álimhan Ermekov aghamyz qiyanat jasaugha jol bermedi. Agha úrpaq óz amanatyn abyroymen arqalap, kelesi úrpaqqa dәstýr boyynsha tapsyryp ketti. Amanatqa qiyanat joq desek - amanatyna berik bol, alash balasy!

«Abay-aqparat»