Qazaqstan men Resey birlesken әue qorghanys jýiesin qúrugha uaghdalasty. Ekijaqty kelisimge sәikes Mәskeu Astanagha birneshe S-300 әue qorghanys jýiesin beredi degen aqparat taratty Jamestown («Djeymstaun») qory.

Shyny kerek, birshama jenildetilgen baghamen Qazaqstan da búghan deyin Resey qarularyn alyp kelgen. Biraq búl jolghy kelisimning jóni mýlde bólek bop túr. Óitkeni qaru satyp alu men «birlesip qorghanudyn» mәnin týsinu qiyn emes. «Kim qorghaydy, kimnen qorghaydy?» - dep, «Azattyq» radiosy saualgha sarap jasaugha tyrysuda.

Endi osy jerde әuening «biyligin» nege orystargha ústattyq degennen góri, Resey nege Qazaqstan aspanyn qorghaugha qúshtar degen saual tónireginde oilanghan jón sekildi. Esterinizde bolsa, AQSh pen Qazaqstan Kaspiy baghdarlamasy shenberinde birlesken әue kenistigin qúru, tenizdik shekara aimaghynda baqylau ornatu, Iranmen shekaradaghy qauipsizdikti kýsheytu turasyndaghy yntymaqtastyqtyng jay-kýiin talqylau jóninde (2008 jyly) kelisimge kelgen. Mine, osy kelisim Reseyding qityghyna tiii әbden mýmkin.

Qazaqstan men Resey birlesken әue qorghanys jýiesin qúrugha uaghdalasty. Ekijaqty kelisimge sәikes Mәskeu Astanagha birneshe S-300 әue qorghanys jýiesin beredi degen aqparat taratty Jamestown («Djeymstaun») qory.

Shyny kerek, birshama jenildetilgen baghamen Qazaqstan da búghan deyin Resey qarularyn alyp kelgen. Biraq búl jolghy kelisimning jóni mýlde bólek bop túr. Óitkeni qaru satyp alu men «birlesip qorghanudyn» mәnin týsinu qiyn emes. «Kim qorghaydy, kimnen qorghaydy?» - dep, «Azattyq» radiosy saualgha sarap jasaugha tyrysuda.

Endi osy jerde әuening «biyligin» nege orystargha ústattyq degennen góri, Resey nege Qazaqstan aspanyn qorghaugha qúshtar degen saual tónireginde oilanghan jón sekildi. Esterinizde bolsa, AQSh pen Qazaqstan Kaspiy baghdarlamasy shenberinde birlesken әue kenistigin qúru, tenizdik shekara aimaghynda baqylau ornatu, Iranmen shekaradaghy qauipsizdikti kýsheytu turasyndaghy yntymaqtastyqtyng jay-kýiin talqylau jóninde (2008 jyly) kelisimge kelgen. Mine, osy kelisim Reseyding qityghyna tiii әbden mýmkin.

Alayda Qazaqstan Áue qorghanysynyng basshylary «birlesip qorghanu» úsynysy Reseyden shyqty degendi ashyp aitpay otyr. «Biz Belarusi pen Resey arasyndaghy kelisim siyaqty, Reseymen birlesken aimaqtyq әue qorghanysy jelisin qúrugha qol jetkizdik. Endi Qazaqstannyng әue qorghanysy kýshteri Reseymen shekaralas aimaqtardaghy әue kenistigin de qorghaydy. Búghan qosa, Astana Mәskeuden zamanauy S-400 әue qorghanysy jýiesin alugha da yntaly», - dep kósiledi Qazaqstan Áue qorghanysynyng basshysy, general-leytenant Aleksandr Sorokiyn.

Sorokinge salsanyz, búl shara - Qazaqstannyng «qol jetkizgen» jetistigi. Degenmen elding bәri osylay oilay ma? Áriyne, joq. Naghyz shyndyq Finlyan­diyadaghy Halyqaralyq qatynastar jónin­degi instituttyng agha ghylymy qyzmetkeri Igori Torbakovtyng sózinen tabylatyn siyaqty. Ol bylay dedi: «Mәskeu Astanany әue qorghanysy mәselesinde kelisimge keluge aqyry bir kóndiretin edi. Resey endi TMD-nyng basqa memleketterimen de osynday kelisim jasasugha kýsh salady».

Dәl osy mәselege baylanysty pikir bildirgenderding arasynda Barselo­nadaghy Halyqaralyq ister jónindegi ortalyqtyng sarapshysy Nikolas de Ped­ro da bar. Onyng aituynsha, Resey men Qazaqstannyng birikken әue qorghanysy ortaq qauipke qarsy túra alady deu kýmәndi. Búl kelisim Qazaqstannyng tónire­gindegi qauip-qaterge qarsy túruy­na sep bolady deu de tym senimsiz. Nege? «Óitkeni kórshiles memleketterding kóbi­ning әskery saladaghy ústanymy bólek­teu», - deydi Nikolas de Pedro. Osy jerde Pedronyng júmsartyp aitqan sózi­ning asta­ryna ýnilsek, «eki elding әskery saladaghy ústanymy bólek» emes, Resey bayaghy ýstemdiginen әli arylmaghan. Jәne sol pighylyn iske asyru jolynda baryn salyp baghuda.

Andasanyz, Resey osy niyetine aparar jolda ekinshi qadamyn da sәtti jasady. Birinshisi - Kedendik odaq. Qaghaz jýzinde ghana tәuelsiz Qazaqstan ekonomikalyq túrghydan Reseyge baghynyshty keyipti qazirden-aq bastan keshe bastady. Halyqty sýliktey sorghan qymbatshylyq­tyng da bir sebebi, indete berseniz, sol Kedendik odaqqa baryp tireledi. Ekinshisi, minekiy... endi qorghanysty de orystargha berip qoydyq. Sonda qalghany ne? Eki kózdi tars júmyp alyp, jetpis jyl iylegen Reseyding qoynyna qaytadan qoyyp ketu. Odan basqa týk te emes.

«D»