Mýmkindigi shekteuli jandardyng arasynda mylqaular mәselesi ýnemi tasada qalyp keledi. Basqalar siyaqty sóilesuge mýmkindigi joq bolghandyqtan da olardyng qúqy saqtala bermeydi. Álemdik derekkóz boyynsha, býginde dýniyejýzindegi adamdardyng 6 payyzy sanyraulyqtan zardap shegedi eken. Al elimizde qazirgi tanda 90 mynnan astam mylqau tirkelgen. Olardyng tek 24 mynyna ghana mýgedektigine baylanysty jәrdemaqy taghayyndalghan.

Mýmkindigi shekteuli jandardyng arasynda mylqaular mәselesi ýnemi tasada qalyp keledi. Basqalar siyaqty sóilesuge mýmkindigi joq bolghandyqtan da olardyng qúqy saqtala bermeydi. Álemdik derekkóz boyynsha, býginde dýniyejýzindegi adamdardyng 6 payyzy sanyraulyqtan zardap shegedi eken. Al elimizde qazirgi tanda 90 mynnan astam mylqau tirkelgen. Olardyng tek 24 mynyna ghana mýgedektigine baylanysty jәrdemaqy taghayyndalghan.

Dәrigerlerding dabyl qaghatyndayy da bar, songhy kezderi elimizde estu jәne sóileu qabiletinen aiyrylghandar sany ósip keledi. Onyng basty sebebin  ekologiya dep atasa, ekinshisi túqymqua­lau­shylyqtan bolatyndyghy dәleldengen. Dәl osy sebepten tuyndaytyn sanyraulyq 15 payyzdy qúrap otyr. Jalpaq tilde mylqaular dep at qoyyp, aidar taghylghan osy toptyng mún-múqtajy shash etekten. Qúqy ayaqqa taptalyp, qoghamnyng nazarynan tys qalatyndar da - osy toptaghylar. Eng basty mәsele - býginde elordamyzda estu jәne sóileu qabileti­nen aiyrylghandar ýshin kәsip mengeretin oqu ornynyng joqtyghy. Kónilge demeu bolarlyghy oblys ortalyqtaryndaghy mektep jasyndaghy bala­largha bilim beretin 19 mektep-internat bar. Mek­tepten keyin mylqaulargha qoghamnyng esigi tars jabyq dese de bolghanday. Kәsip iygermegen song nәsipting de bolmaytyny belgili. «Sausaqpen sói­lesetin» balalargha arnalghan oqu baghdarlamasyna sәikes, olar mektepte 13 jyl oquy kerek. Biraq olardyng basym bóligi mektepti tolyq bitirmey, orta joldan tastap ketetin kórinedi. Osyghan oray mým­kindigi shekteuli balalargha arnalghan oqu baghdar­lamasyn qayta qarau kerektigi tuyndap otyr.

Olar kýndelikti ainaladan habar alu mýmkindiginen de shektelgen. Basty sebep - surdoaudarmashylardyng azdyghy. Kezinde Ýkimet surdoaudarmashylardyng bar shyghynyn óz moynyna alghan bolatyn. Alayda sol audarmashylardy dayyndau isi sanyraular qoghamdarynyng moynyna artylghan. Sebebi elimizde surdoaudarmashylardy oqytyp shygharatyn birde-bir oqu orny joq.

Qoghamnyng bir mýshesi sanalatyn sany­raulargha surdoaudarmashylardyng qyz­meti asa qajet-aq. Olardyng neden saq­tanyp, qay nәrseden ayaq tartuy ýshin qajet bolyp túr. Óitkeni býginde jer­jihandy jaulap alghan sektanttar endi sany­raulargha da qúryq sala bastapty. Qoghamnyng jyly qabaghynan tys qalghan sherli taghdyr iyelerining ózge dinning jeteginde ketui qogham ýshin taghy bir qauipting shetin shygharary sózsiz. Jat dinning jeteginde ketken sanyraular habary joqtyqtan osynday qadamgha barugha mәjbýr. Radiony onsyz da tynday almaydy, tele­didardyng da týk kómegi joq. Saghyzsha so­zylghan serialdardy titrmen kóruge ghana mýmkindikteri bar. Al surdoaudarmamen shyghatyn janalyqtar kemde-kem. Tek «Habar» men «Qazaqstan» telearnasy ghana múnday qyzmet týrin úsyna alady. Onyng ózin de zor kómek dep aita almaysyz. Óitkeni surdoaudarmashyny kip-kishkene etip alady da, onyng sausaqtary men ernindegi sózderdi ajyratu qiyngha soghady. Sanyraular qoghamynyng mýsheleri songhy kezde júmyssyzdardyng arasynan surdoaudarmashylardy kóptep dayyndaugha ýndep jýr. Búl da bolsa sanyraulargha sep bolar ma edi degen ýmit.

Úlybritaniya, Shveysariyada mylqau­lar­gha arnalghan arnayy balabaqsha, uniyversiytetter ashylghan. Al elimizdegi arnayy synypty bitirgen balalardyng arasynda jeke surdoaudarmashy jaldaugha demeushi tapqandary ghana bolmasa, kóp­shiligin joghary oqu ornyna qabylday qoy­maydy. Óitkeni elimizde múnday balalardy oqytatyn arnayy joghary oqu orny joq. Oqu orny týgil, arnayy fakulitet te joqtyng qasy. Mylqaular mektebinde zang boyynsha bekitilgen sausaqpen jest jóninde sabaq jýrgiziledi. Keyingi buyn múghalimderi arasynda osy salany tereng mengergenderi neken-sayaq. Óte qiyn salany mengeru kimge onaygha soqsyn. Sol sebepti de «ýnsizdik әleminin» iyelerimen týsinisu qiyngha soghyp jatady. Olardyng «tilin» týsinbegen múghalim balagha qalay sabaq ýiretpek? Sonyng saldarynan da olardyng alghan bilimderi tolyqqandy emes. Songhy 25-30 jylda payda bolghan myndaghan sózding qol-qimyl núsqasy esh jerde bekitilmegen. Sol sebepti de әr múghalim óz betinshe «ónertapqysh» atanyp, әrtýrli qimyldar qosyp, olargha balama tauyp jatyr. Býginde әr aimaqtyng dialektisine baylanysty qimyl-isha­ra­nyng kóbeyip ketkeni sonshalyq - res­pub­likanyng әr aimaghyndaghy sanyrau jan­dar bir-birin týsinbeytindey dәrejege jetken. «Osy mәseleni bir jýielendire­­tin uaqyt jetti» deydi mamandar. Alayda oghan myqty mamandar, eng bastysy, qomaqty qarajat qajet.

Jyl aralatyp ótkizilip túratyn Sanyrau mýgedekter qoghamynyng respub­likalyq plenumynda osy taqylettes myng san sheshimin tappaghan mәseleler or­tagha tastalady. Alayda kýrmeui kertil­megen kýiinde qalyp ketedi. Onyng kýrmeuin sheshuge bir ghana sanyraular qoghamynyng әleueti jetpeydi. Ázirge mým­kindigi shekteuli jandargha estu qabiletin jaqsartatyn qúraldar berumen ghana shektelip, júmyspen qamtu mәselesine nýkte qoyghan jayymyz bar. Atyrauda osynday sanattaghy 600-ge juyq mýgedek bar. Olardyng 230-y ghana en­bekpen qamtylghan. Aqtóbe oblystyq sany­raular men mylqaular qoghamy ymmen sóilesudi mengeruge tilek bildirgender ýshin oqytu kursyn ashypty. Bir ailyq kursty tamamdaghandar surdoaudarmashy bolyp júmys istey alady. Kursty bitirgender júmyssyz qalmaydy. Oblys boyynsha surdoaudarmashy kómegine zәru jýzden asa qúlaghy estimeytin mýgedek bar eken. Zang boyynsha, qúlaghy estimeytin mýgedekterge surdoaudarmashylar kómektesuleri kerek. Árbir qúlaghy mýkis adamnyng jylyna 30 saghat surdoaudarmashy qyzmetin paydalanugha qúqy bar. Alayda búl talaptyng saqtaluyn qadaghalap otyrghan eshkim joq. Al qaghazgha jazyp, sóilesuding ózindik mashaqaty bar. Audandyq jerlerdi aitpaghanda, Aqtóbe qalasynyng ózinde tek 10 maman ghana júmys isteydi eken. Qúlaqtary estimeytindermen ym arqyly týsinisu kezinde kezdesetin qiyndyqtar kóp. Tek, ókinishtisi, Qazaqstanda ymmen sóilesushilerge ar­nalghan oqu qúraldary joq. Sol sebepti әzirge reseylik әdistemelik oqulyqtar qoldanylady. Jәne osydan birneshe jyl búryn qazaqshagha audarylghan qalta kitapshalary paydalanylady. Osynday kurs­tardy barlyq oblys ortalyqtarynan ashsa degen tilek bar. Alayda taghy da «aqsha kerek, maman tapshy...» mәselesi aldan ainalyp shygha beredi.

Gauhar Tәlipova, №1 sanyrau balalar mektep-internatynyng kitaphanashysy:

- Býginde surdopedagog maman­dardyng jetispeytindigi óte kýrdeli mәselege ainalyp otyr. Búryn óni­rimizde birdi-ekili joghary oqu oryndarynda defektolog, surdopedagog mamandaryn dayyndaytyn edi. Býginde olar jabylyp qalghan. Reseylik mamandar osynday sanyrau balalardy oqytatyn mektepterge kelip, kurstyq sabaqtar oqytyp, sertifikat berip ketetin. Búl sala Reseyde myqty damyghan. Odan keyingi mәsele - oqulyq jetispeushiligi. Oblystyq bilim basqarmasy biyl birde-bir kitap bergen joq. Negizi, eski oqulyqtardy paydalanamyz.

Alaqanday aqparat

Qazaq sanyraular qoghamy 1997 jyldan bastap Býkil dýniyejýzilik sanyraular federasiyasynyng tolyq dәrejeli mýsheligine ótti. Osy jyldan bastap qazaqstandyq qúlaghy estimeytinder halyqaralyq mәdeni-aghartu jәne sport, deneshynyqtyru sharalaryna qatysa bastady. 1999 jyly mýmkindigi shekteuli jandar Býkil dýniyejýzilik sanyraular federasiyasynyng qoldauymen ótkizilgen halyqaralyq seminargha qatysu mýmkindigine ie boldy.

Bir derek

HVI ghasyrda italiyalyq dәriger Jeromin Kardan mylqaulardy arnayy tәsilmen oqytugha bolatyndyghyn dәleldegen bolatyn. Keyinirek bir ghasyr ótken son, yaghny HVII ghasyrda fransuz ghalymy Sharli de Lepy mylqaulargha arnalghan alfavit oilap tapty. Arnayy belgilerden túratyn búl alfavit әli kýnge deyin qoldanylyp keledi.

«Alash ainasy» gazeti