Keyingi uaqytta aitys qaytadan túghyrgha qonyp, aitysker aqyndar marapattalyp, jer-jerde aitysker aqyndar mektebi úiymdastyrylyp jatqany kúptarlyq jay. Yaghni, aitys qaytys bolyp ketken joq, jan bitip, qayta tirildi.

Keyingi uaqytta aitys qaytadan túghyrgha qonyp, aitysker aqyndar marapattalyp, jer-jerde aitysker aqyndar mektebi úiymdastyrylyp jatqany kúptarlyq jay. Yaghni, aitys qaytys bolyp ketken joq, jan bitip, qayta tirildi.

Múhtar Áuezov Abay turaly jazghan zertteuinde: «Osy kýnge sheyin bizde Abaydyng sóz baylyghyn teksergen enbek joq. Biraq, qazaqshasyn oqyghan adamnyng barlyghyna Abay tilining asa bir mol, bay til ekenin tanu qiyn emes... Jәne sheshendikting ózi de tapqyrlyq pen kesteli sózden, kelisimdi, útymdy oilardan qúrylghany da aqyndyqtyng bir aghayyny. Abay sol uaqytta da aqyn... Aqyndyghyn jәne mol qoldanghan, kýnde syngha salyp, óz ónerin kýnde bezep otyrghan aqyn. Onysy jәne ómir qúrylysyna kýnbe-kýn, qolma-qol úshtasyp otyrghan aqyndyq. Bir jaghynan jýirik sheshen, әsem, úshqyr sózding aqyndyghy. Ólendi, suyryp salma aitysty Abay oiynda da, shynda da kóp qoldanyp jýrgen. Biraq, ózin aqynmyn dep sanamaghan», - deydi.
Álihan Bókeyhanov Abay ómiri turaly jazghan maqalasynda: «Bozbalalyq jasyna qaramastan Abay sol kezdegi qayratkerlerding arasynan kórnekti oryn alyp, biyding zamanynyng ótkenine qaramastan, ony el-júrt by etip saylady. Jiyrma jasqa jetkende Abay ot tildi sheshen, halyq ómiri men әdet-saltyn, qazaq dalasyndaghy ataqty biylerding әr isti sheshkendegi tórelikterin jaqsy biletin dilmar atanady. Ózining biluge qúshtarlyghy men zerdeligi arqasynda, qazaqtyng ghúlamalarynyng halyq auzyndaghy sózderin, maqaldaryn, ertegileri men naqyldaryn mengeredi. Abay biylerding shartty týrde saylanbay, talantymen baghalanatyn eski zany kezinde ómir sýrse, artister men jazushylardyng danqy siyaqty ataqty by atanar edi»,- dep jazghan bolatyn.
Aqyndar men biyler, sheshender qogham damuynda gumanistik, moralidyq-etikalyq roli oinaghanyna kýmәn keltiruge bolmaydy. Sondyqtan da aqyndyq jәne sheshendik óner qazaq halqynyng ghasyrlar boyy qalyptasqan, kóne jyldar qoynauynan býgingi kýnge deyin jetken halyqtyng mәdeny múrasy ekenine eshkim daulasa qoymas.
Smaghúl Sәduaqasov kezinde «Trudovaya Sibiri» jurnalynda jaryq kórgen «Qazaq әdebiyeti» dep atalatyn tarihiy-taldau maqalasynda: «Suyryp salma aqyn-jyrshylar qolyna dombyra alyp, auyl-auyldy aralap, baylardyng ýiine týsip, úlan-asyr toylargha qatysyp, әn shyrqap, maqtau óleng aitatyn. Eki aqyn kezdese qalsa, taban auzynda aitysa ketip, әrqaysysy óz ruyn madaqtaytyn. Aytys olardyng bireui әriptesining darynyna tәnti bolyp jenilgenin moyyndaghansha sozyla berer edi. Al basym týsken aqynnyng jenisi ózining ghana emes, býkil ruynyng mәrtebesi sanalatyn. Demek, olar da orta ghasyrlyq seri sarbazdar siyaqty. Ayyrmashylyghy, tek búrynghylar qarumen shayqassa, búlar sózben semserlesedi. Jenilgen sarbazdyng jeniskerge tәnti bolatyny siyaqty jenilgen aqyna da basym daryngha bas iyip qaytyp, onyng ruy búrynghyday ensesin asqaq ústap jýre almaytyn», - dey kele, mal tauyp, payda kórudi jat sanaghan aqyndar da az bolmaghanyn atap kórsetedi.
Ahmet Baytúrsynov: «Qazaqta aitys óleng kóp. Biraq, búlar da el ishinde joghalyp, siyrep barady. Jazu jayylghan sayyn aitys óleng azayyp, qúrugha bet alyp barady. Onyng da bәrin jazyp alyp qalmasa, búl da anayy әdebiyetting óshetin, joghalatyn týri», - degen.
Qazirgi uaqytta biz aitys ónerining jazba әdebiyetpen qatar damyp kele jatqanyna kuә bolyp otyrmyz. Bәlkim, Aqang aitqanday, týbinde óship ketui de yqtimal. Biraq, aitystyng keng qanat jayyp, tamyrlanyp ketui sebebinen ol әli de órkendeu ýstinde. Tipti biraz uaqyt óship ketti degen aitys óneri tәuelsiz qazaq elinde qayta jandandy. Dәstýr jalghastyghy әli de sabaqtasyp jatqanyn qazirgi aitystardan kóruge bolady.
Osy orayda ortagha salar bir oi, ghylymy ainalysqa «aqyngha» qosa «aytysker» degen sóz engizilse, óte oryndy bolghan bolar edi. Óitkeni, aitys aqyndary men professional, yaghny jazba aqyndar turaly el ishindegi úghymdar әrtýrli. Olardyng úqsastyqtarynan kóri aiyrmashylyqtary kóp ekenine kóbinese mәn berilmeydi. Sondyqtan da Abaydyng janyna Jambyldy aparyp qong, nemese kez kelgen kórnekti aqynnan Qazaqstannyng halyq aqynyn (búl jerde әngime aitysker turaly) biyik qoiy jaraspaydy. Aytyskerler men aqyndardyng qoghamdyq qayratkerligi turaly sóz qozghar bolsaq, onda olardyng әrqaysysynyng enbegine, jasaghan isine, bedeline qaray bagha berilui kerek. Al әri jazyp, әri suyryp salyp aitatyn aqyndardy aqyn әri aitysker dep qosarlap ataghan oryndy sekildi.
Sondyqtan da qazaq halqynyng kemenger perzenti, úly aqyny Abaydy keybir zertteushiler ol ólendi suyryp-salyp ta aitqan dep abyroyyn aspandatqysy kelgen niyet bayqatsa, odan Abaydyng aqyndyghy asyp ketedi dep aita almaymyz.
Aytyskerler arasynda mynnan túlpar shyghyp jýrgen oily aqyndar az emes. Múhamedjan Tazabekovtyng «Úyatsyz qyz iodsyz túz sekildi», Arman Berdalinnyng «El boldyq múnayy kóp, Qúdayy joq» sekildi joldary qiynnan qiysyp túrghan joq pa?!
Biraq, eki auyz sózdi úiqastyrghangha mәz bolghan aityskerler kóbeyip ketti. Ne sózinde maghyna joq, ne óleninde yrghaq joq. Solardyng kópshiligi ózderin professional aqyndardan artyq sanaytynyn qaytersin?! Al onday aqyndardyng kólik minip, jýlde alghanynan ne qayyr?
Jalpy, aqyndar ekige bólinedi. Alghashqylary - biylikti maqtaghan, kýshtini jaqtaghan saray aqyndary. Ekinshileri - halyq aqyndary, yaghny elding sózin sóileytin anyq aqyndar.
Ghafu aqynnyng jas әdebiyetshilerdi bauludaghy, olargha aqyl-kenes berudegi ústazdyq enbegining ózi bir tóbe. Aqyn minezindegi erekshe qasiyet - onyng tura sóileui, shyndyqty shynghyrtyp aituy. Halyq arasynan shyqkan, halyqtyng jan syryn úqqan aqyn halyq jazushysy degen ataqtyng kezinde kóringen kek attylargha ýlestirilip ketkenine narazy bolyp:
«Kóbeydi halyq artist, halyq aqyn,
Estigen atynan da janylatyn.
Qajet pe halyq degen sózben oinau
Tonghanda ton sekildi jamylatyn» -
dep ashyna jazdy.
Qostanayda ótken jyly Qazaq­stannyng halyq aqyny Ásiya Ber­kenovanyng alpys jyldyq mereytoyy qúrmetine dýbirli aitys ótti. Aytysqa susap qalghan júrtshylyqtyng kóp jinalghany sonday, zalda iyne shanshar oryn bolmady. Aytysta shyndyqty estiymiz degen elding ýmiti de aqtalghanday boldy. Aytystyng betasharynda әp degenen sóz bastaghan atyraulyq aitysker Jәniba Qarasaeva: «Rahmet Kulaginday basshynyzgha, toy jasaghan Ásiyaday aqyn qyzgha» - degen marapat aitsa da, Qazaqstannyng halyq aqyny Áselhan Qalybekova aitysqa týspese de, ózining arnauynda oblys әkimi turaly «osy elding bolsa boldy tura biyi» degen bazynasyn aityp alyp, «Qazaqtyng qalasynda jýrgendey bop, qúshtary aqyndardyng qanar ma eken?» - degen kýdigin jasyrmady.
Qostanaylyq aitysker Saltanat Ótelbaeva memlekettik tilding órisining tarylyp otyrghanyn tilge tiyek qylyp, «Bile bilsen, basshynyng barlyghyna bir-birden til biletin tilmash kerek» - dep oryndy synady. Arqalyq qalasynda túratyn aitysker Aybek Qaliyev: «Tóremiz ózge últtan bolghannan son, óz últyn tóbemizge tóre qyp túr» - dey kelip:
Orystan kórmegendi bizden kórip,
Pushkin de bar qúrmetke bólenip túr,
Shoqannan kóri bizding basshylargha
Napoleon men Chaplin keregip túr.
Kósheler qalay ghana kógeredi,
Ákimning kózi ghana kógerip túr» - dep maqtamen bauyzdap, búghan deyin de halyqqa belgili bolyp kelgen jaylardy aqyndyq shabytymen órnektedi. Sóz reti kelgende «Áytpese, egin ekken barlyq jering «Ivolga» degen holding - alyptyki. Áyteuir, men biletin Qostanayda Ásiya apam ghana halyqtyki» - dep kósildi.
Qyzylordadan kelgen aitysker Múhtar Niyazovpen aitysqan Aybek Qaliyev jabylyp qalghan Torghay oblysyna baylanysty ýkimettti synap, Múhtargha: «Torghaydan qyz alam dep, almay ketken, sen-daghy ýkimetting bajasysyn» - dese, Múhtar da qarap qalmay: «Ýkimet eger mening bajam bolsa, bajagha qaraghanda baghym basym» - dep taban auzynda tauyp aityp, az sózge kóp maghyna sighyzyp, kópshilikting yqylasyna bólendi. Qostanaylyq Álfiya Ormanshinamen aitysqan óskemendik aitysker aqyn, Altaydyng aqiyghy atanghan Serik Qúsanbaev әdemi әzilmen aitysa otyryp, shabaqtardy shortanday jútyp jatqan sybaylas jemqorlyqty da týirep ótti. Aytys qorytyndysynda Serik Qúsanbaev bas jýldeni jenip alsa, basqa aqyndar arnauly syilyqtarmen marapattaldy.
Belgili qogham qayratkeri, QR Parlamentining eki mәrte eks-deputaty Ysqaq Esirkepov: «Aqyndar shyndyqty jaqsy aitty. Biraq, ony jogharghy jaqta estip jatqan qúlaq joq. Qostanaydaghy «Qazaq» dep atalatyn las kóshe qazaqqa qorlyq ekeni búghan deyin de aitylghan. Qalalyq kitaphana Ostrovskiydin, oblystyq kitaphana Tolstoydyn, balalar kitaphanasy Pushkinning esimimen atalady. Sonda Qostanayda qazaq aqyn-jazushylary tumaghan ba? Mýlde olay emes qoy. Qalalyq kitaphanagha Arqanyng taqtaq aqyny Núrjan Naushabayúlynyng esimin beru jәne Yaroslav Gashek kóshesin qazaqtyng túnghysh jogharghy bilimdi dәrigerlerining biri, úly aghartushy Ybyray Altynsarindy emdegen Múhamedjan Qarabaev esimimen auystyru turaly úsynystar ayaqsyz qaldy. Qaladaghy jinalystyng barlyghy da orys tilinde ótedi. Kóshedegi dýkender men dәmhanalar ataularynyng da kóbi oryssha. Qostanay keyingi uaqytta shynynda da orys qalasyna úqsap barady» - deydi.
Rasynda da, aitysta shyndyq aitylyp jatsa, odan tiyisti qorytyndy shygharylyp jatsa, sonda ghana aitqan sóz atqan oqtay dalagha ketpes edi.
Qazaqtyng úly ghalymy Shoqan aitys aqyndary turaly: «kaysaskiy improvizator ne soedinyaet v sebe nashih ponyatiy o poete. On, nesmotrya na svoe darovaniye, ne smotrit na nego kak na dostoinstvo, kotorym vozvyshaetsya prevyshe samih sultanov, naprotiyv, smotrit kak remeslo, dannoe emu dlya dobyvaniya podarkov», - deydi. Úly Abaydyn: «Qobyz ben dombyra alyp topta sarnap, maqtau óleng aitypty әrkimge arnap, әr elden ólenmenen qayyr tilep, ketirgen sóz qadirin júrtty sharlap» - degeni de ghalym oiymen sabaqtas. Estigende qol soghyp, aitys bitip, toy tarqaghannan keyin qúlaghynda bir auyz sózi de qalmaytyn aityskerlerdi qazir de kórip jýrmiz.
Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitatyn bolsaq, jazba aqyndargha memleket tarapynan qalamaqy alatyn, kitaptaryn shygharatyn jaghday tughyzyluy kerek te, aityskerler ónerine talghammen jәne biyik talappen qarau kerek. Aytyskerlerge baghaly syilyqtar tapsyrylyp, jazba aqyndargha jyr mýshayralarynda jenil-jelpi jýldeler berilui de naghyz aqyndargha qiyanat.

«Jas qazaq ýni» gazeti