Ghajayyp sifrlyq әlemning beretin orasan mýmkindikterimen birge, aldymyzdan tosatyn kýtpegen qaterleri men túzaqtary da az emes.

Qazirgi últtyq qasiyetterimizdi saqtap, tilimiz ben últtyq ruhymyzdy bolashaq úrpaqtargha amanat etip tapsyru – mәngilik el bolamyn degen halyqtyng basty múraty ekenin jii aitamyz. Búl turaly ózining «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda el Preziydenti N.Á.Nazarbaev tarqatyp týsindirip berdi.

Býginde jii aitylatyn ónerkәsiptik revolusiyanyng әrbir kezeninde óndirushi kýshter ghana emes, óndiris pen ghylymnyng tyghyz yqpaldasuy tuyndap, damugha jana serpin berip otyr. Qazirgi tilmen aitqanda ónerkәsipke engizilgen innovasiyalyq tehnologiyalar tauardyng ózindik qúnyn tómendetip, ekonomikalyq tiyimdilikti eselep ósirdi.

Davostaghy Dýniyejýzilik ekonomikalyq forumnyng preziydenti Klaus Shvabtyng «Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya» kitabynda ekonomika men tehnologiya salalarynda attary tanylghan sarapshylardyn, transúlttyq korporasiya basshylarynyng tәjiriybesi men kózqarastaryn qorytyp, «innovasiyalyq qyzmet әlemdegi memleketter men myndaghan kompaniyalardyng bәsekelesu alanyna ainaldy» degen tújyrym jasaydy.

Adamnyng ómirindegi eng alghashqy ilgerileu terimshilikten eginshilikke kóship, jabayy januarlardy qolgha ýiretuden bastalghany belgili. Túrmystaghy búl ózgeris 10 myng jyl búryn bastalyp, agrarlyq revolusiyagha jol ashty.

Al, birinshi ÓR (ónerkәsiptik revolusiya) kezeni 1760-1840 jyldardyng aralyghynda industrialandyru, temir jol salu, bu dvigatelin oilap tabumen, jip iyiru mashinalarynyng payda boluymen sipattaldy.

Osy kezende Úlybritaniyada mehanikalyq óndiris damyp, agrarlyq qoghamdar industrialdyq qoghamgha transformasiyalandy. Búl ýrdis AQSh pen Europanyng basqa memleketterine tez tarady. Óndiriste mashinalar qoldanyldy, júmys kýshi damydy, urbanizasiya jyldam jýrdi, enbek ónimdiligi artty, ekonomikalyq ósim jogharylady.

Ekinshi ÓR XIX-ghasyrdyng ekinshi jartysy men XX-ghasyrdyng basyn qamtydy. Elektr energiyasyn qoldanu, konveyerding payda boluy, temir joldyng taraluy, himiya óndirisindegi innovasiyalar naghyz tehnologiyalyq revolusiyagha negizdelip jasalyndy. Búl kezendegi ekonomikalyq damugha ghylymnyng jetistikteri erekshe serpin berdi.

1960-jyldan bastap kompiuter men derbes kompiuterler, ónerkәsiptik robottar, sifrlyq tehnologiyalar men Internet ómirge ene bastady.

Ýshinshi ÓR-ding dәuiri osylaysha bastalyp, óndiristegi basty prosester týpki tauar óndiretin zauyt pen fabrikalardyng sehtarynan baghdarlama jazatyn IT-mamandar, injenerler mne dizaynerler otyrghan ofisterge kóship jatyr.

Al, adamy joq sehtarda ýnsiz ónerkәsiptik robottar arnayy algoritm boyynsha tauar jasaumen ainalysady. Songhy eki ghasyrda negizgi payda tauardy óndiru men satu kezeninde jinalsa, jana dәuirding ereksheligi – basty payda ónimdi zertteu men jobalau kezeninde jinaqtalady. Yaghni, býgin resurstyng basym bóligi týpki ónimdi shygharugha emes, ony oilap tabugha, óndiriske dayyndaugha júmsalady.

Energetikalyq revolusiya men kommunikasiyalyq serpilis sәikes kelgende ghana keremet tehnologiyalyq janalyqtar ashylyp, jana ekonomikalyq modelider jasaugha mýmkindik tuady. Ýshinshi ÓR búrynghy ónerkәsiptik revolusiyalarmen salystyrghanda auqymy men tabighaty mýldem ózgeshe bolyp damyp keledi. Internet-kommunikasiya adamnyng ómir sýru ortasyn ghana emes adamnyng daghdylary men mәdeniyetin, tanym-týisigin ózgertip jiberdi.

Adamdy ózgertken Internetting sayasatqa da, ekonomikalyq paradigmalargha da yqpaly ýlken. Ásirese, әlemdegi barlyq jastardyng boyynda eshqanday sayasy partiyalargha qosylmaytyn, kapitalizm nemese sosializmge qyzyqpaytyn, eshbir iydeologiyany únatpaytyn kónil-kýy ýdep barady. Kair men Mәskeude, Parij alandary men Uoll-stritke shyqqan jastar: «Biz býgingi ekonomikalyq jýieden ýmit kýtpeymiz. Júmys joq, energiya qymbat, ekologiyalyq, tabighy apattar men qaterler kóp. Ózimiz ýshin eshqanday ekonomikalyq mýmkindikter kórip túrghan joqpyz» deydi. Internet kenistigindegi qaghidalar men qúbylystar, minezder de qazaq jastaryna әser etpey qoymaydy.

Últ aldyndaghy boryshyn týsinbeytin, mәdeniyeti men ruhany súranysy jútan, tek ekonomikalyq tabys qyzyqtyratyn úrpaqtyng qolyna sayasy biylik tiyse elding tәuelsizdigi men memleket taghdyry qanday bolatyny da oilandyratyn mәsele. Býgingi 15-20-daghy jastarymyz ózderin ertengi sifrlyq dәuirding bayyrghy túrghyny sanatyna qosyp, jauapsyzdyq pen tolyq erkindikke boy aldyryp ala ma degen ýreyding arty qalyndap barady.

Osy aitylghan tórt ÓR-ding damu kezenderinde últymyzdyng qalay ózgergenin, qanday jetistikterge jyldam qol jetkizgenin keskindep (ekstrapolyasiya), qazaq jerine ÓR-ler qay kezenderde, qanday auqymda taralghanyn saraptap kórelik.

Birinshi ÓR bizding dalamyzgha 1,5 ghasyr kesh keldi. Qazaq jerine alghashqy temirjol 1894-1895 jyldary tóseldi. 1906-jyly 1668 shaqyrym bolatyn Orynbor-Tashkent temirjoly iske qosyldy. Bu qazandyqtary qoldanylghan alghashqy fabrikalar da tek 1900 jyldary júmys istey bastady.

Ekinshi ÓR de qazaq ekonomikasyna 70 jyldan 100 jylgha deyin keshigip jetti. Alghashqy múnay 1899 jyly alynsa, elektr jýieleri, temir joldyng damuy XX-ghasyrdyng basynda kórinis taba bastady.

Ýshinshi ÓR-ge tәn óndiris pen tehnologiyalar, kompiuterler de Qazaq eline jappay qoldanysqa 30-50 jyl keshigip engizile bastady.

Derbes kompiuterler 1980-jyldardyng sonynda, Internet 1994 jyly, ónerkәsipte robottardy qoldanu, sifrlyq tehnologiyalar songhy 10-15 jylda ghana payda bola bastady.

Osylaysha barlyq ÓR-ge biz údayy keshigip ilesip keldik. Búnyng bәri últtyng órkeniyet kóshining basynan kórinuine de keri әserin tiygizdi.

Mine, endi jana tarihy kezende bizder, qazaqtar, tórtinshi ÓR-ge ghana tiyanaqty dayyndyqpen kelip otyrmyz. Birneshe dәlel mәlimetter keltireyik.

Eldegi sauattylyq kórsetkishi 99,8%, elimizding 127 joghary oqu oryndarynda 463 myng student oqidy, 10 myng qazaqstandyq dýniyejýzining bedeldi uniyversiytetterinde bilim alyp, elge qyzmet etude. Respublikanyng 73% túrghyny Internetti kýndelikti qoldanady, olar keminde 2 qúralmen ghalamdyq jelige ortasha alghanda sekundyna 19,3 megabit jyldamdyqpen qosylghan. «Sifrlyq Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasy boyynsha 2025 jylgha deyin 28 500 shaqyrym optikalyq-talshyqtyq kabelider jýrgizilip, 3,5 mln. auyl túrghyny keng jolaqty Internet jelisine qosylatyn bolady.

Búnyng bәrine biz adamy kapitaldy damytyp, oy enbeginin, ghylym men bilimdegi jetistikterimizdin, joghary tehnologiyalardy iygeruge degen qabiletimizding jәne qazaq jerining baylyghynyng kómegimen jettik. Eng ozyq tehnologiyalardy jasau (generasiyalau) mýmkindigimizding әzirshe shekteuli boluyn kemshilik, sheshilmeytin problema dep aitugha bolmas. Búnyng bәri әlemdik enbek bólisine baylanysty tuyndaghan shyndyq.

Sifrlyq tehnologiyalar – zamanymyzdyng basty trendi. Barlyq progressivtik memleketter damu kókjiyegin osy baghdargha sәikestendirip,

strategiyalyq tújyrymdarynda basymdyq berude.

Qazirgi sifrlyq tehnologiyalargha sýiengen dәuirde jeke adamgha, mәdeniyetke, til men últtyq ónerge tóngen qauipting joyqyndyghyn әlemdik oidyng shynyna kóterilgen túlghalar jarysa aituda. Ómiri men qyzmeti sifrlyq ortagha tәueldi qauymdy Internet arqyly jappay andu tehnologiyalary adamzattyng bolashaghyna alandaghan mamandardyng narazylyghyn tudyruda.

Qytayda әleumettik senim jýiesi jasalynyp, әrbir azamatty naqty uaqyt  rejiyminde qadaghalap, baghalau qolgha alynghan. Olar Internet resurstaryn sýzgiden ótkizip, jeke adamdardyng reytingin jasamaqshy. Reytingi joghary azamattar ýshin ekonomikalyq, әleumettik jenildikter berilip, reytingi tómen senimsiz adamdar ýshin týrli yqpal sharalary men shekteuler qoyylmaqshy. Reseylik kompaniyalar ata-anagha kómek degen jeleumen balalardy әleumettik jelilerde andugha rúqsat alsa, Sberbank 2018 jyldan bastap ózderining qaryz alushylaryn psihometriyalyq qalyptary boyynsha tandap, kýmәn tudyratyn kontentke, әuender men suretterge әues adamdargha qaryz beruden bas tartatyndaryn jariyalady. «Ózimning balamdy robottargha senip tapsyrmas edim» degen Nobeli laureaty ekonomist Kristofer Pissariydes jasandy intellekt basqaratyn kólikterge jarylghysh zattar toltyryp, adamdardyng kóp jinalghan jerinde jaryp jiberuge bolatynyn eskertedi. Dubayda pilotsyz drondar taksy qyzmetin atqara bastady. Jasandy intellekt basqaratyn úshqyshy joq apparatpen úshugha siz dayynsyz ba?

Osylaysha ómirding barlyq salasyn sifrlandyru adamzattyng ýirenshikti tabighy irgesin sógip, әrbir adam sanasyn qalpyna kelmeytindey ózgeristerge úshyratugha zor qauqary baryn Germaniya, AQSh, Ontýstik Korey elining ghalymdarynyng zertteuleri kórsetken. Bas my qabyghynyng zaqymdanuy úmytshaqtyqqa, zeyinning joyyluyna, emosiyalyq әserlerding tómendeuine, addiktivti әreketterge úryndyratyny dәleldengen.

Dәrigerler sifrlyq demensiya nemese sifrlyq jarymestik siyaqty patalogiyalardyng kóbeyip jatqanyn, Internette óte belsendi әrbir adamda midyng zaqymdanuy kezdesui mýmkindigin aitady. Bar joghy 18,16 mln. adamy bar memleketting bolashaghy últtyq qauipsizdik túrghysynda ýlken alandaushylyq tughyzatyn tótenshe mәsele.

Ghalamdyq sifrlyq markerlerge sәikes blokcheyn, kriptografiyalyq tehnologiyalyq arnalargha búrylghan últtyq ekonomika men qarjy sektoryna, әleumettik salalargha, últtyng aktivteri men resurstaryna, energetika jýiesine, qorghanys pen qauipsizdik nysandaryna erteng kiyber jýieler arqyly shabuyl jasalsa memleket suvereniyteti men tútastyghyna qanshalyqty auyr soqqy bolatynyn boljaudyng ózi qiyn.

Býginnen bastap qauipsizdik jaghynan senimdi tehnologiyalardy tandau arqyly últtyng bolashaghyn anyqtap aludyng qajettigi memleketimizding sifrlyq kýn tәrtibindegi eng basty problemasy bolyp belgilengeni jón.

Eldegi qabyldanyp jatqan sifrlyq baghdarlamalardyng da basty nysany – aqparattyq jýielerding joghary dәrejede qorghaluy bolghany abzal.

Endi 5-7 jylda qazir tek teoriyalyq túrghyda jobalanyp jatqan kvant-kompiuterler (kvanttyq kompiuterler) qoldanystaghy klassikalyq ýlgidegi kompiuterlerding ornyna keledi.

Osydan 25 jyl ghana búryn kvant-kompiuter jasau iydeyasyn ghylymy ortanyng ózi de qabyldamaghan bolatyn. 1994 jyly ghylymda 2 revolusiyalyq janalyq ashyldy. Onyng biri amerikalyq matematik Piyter Shordyng esimimen baylanysty bolsa, ekinshisi fizikada ashylghan janalyq.

Shor ózining kvanttyq algoritmin jasap qazirgi kriptografiyanyng negizin qúraytyn faktorlau tәsilin janartsa, eksperiymentaldy fizikada atomdy suytu, qarapayym bólshekterdi oqshaulau әdisteri tabyldy.

Aytylghan 2 janalyqtyng arqasynda 1994 jyly kvanttyq kompiuter jasaugha bolady degen tújyrym teoriyalyq túrghyda dәleldendi. Endi ghalymdar ony naqty jýzege asyryp, alghashqy prototipter de jasaluda. Tipti, Qytay memleketi 11,5 mlrd. AQSh dollaryn bólip jana kvanttyq ortalyq ashugha qadamdar jasauda. Sonyng kómegimen olar eng keremet qorghalghan kompiuterlik jýielerdi birneshe sekundta búzyp, aqparatty kóshirip nemes óshirip, óz mýddelerine paydalana alady. Mine, ghylymy janalyqty destruktivti baghytta da qoldanugha bolatynynyng taghy bir dәleli osy.

Amerikalyq RAND korporasiyasy ózining «forsayt» tehnologiyasynyng kómegimen strategiyalyq boljau men josparlau әdisterin auystyryp, kez-kelgen últty suvereniytetinen aiyryp, damu traektoriyasyn qauipti jolgha búryp jiberuge bolatyn is-әreketterding jiyntyq tehnologiyasy. Búl tehnologiyalar qoghamdyq formasiyalardy qiratyp, memleketti kýiretu ýshin birneshe elderde qoldanylyp jýr.

Sondyqtan da, qabyldanghan әrbir sifrlyq baghdarlamada adam, qogham jәne memleket ýshin tuyndaytyn tәuekelder men qauipterdi týgendep, olardan keletin ziyangha tosqauyl qoi tetikterin qatarlas jýzege asyrghan dúrys. Tútastay sifrlyq ekojýiening jeke túlgha men memleketting suvereniytetine tóndiretin qaterlerin saraptau, baghalau bolashaqta últtyq qauipsizdikting eng basty mәselesi bolary anyq.

Tarihtaghy evolusiyalyq ózgerister – adamnyng óz ómirin, túrmys-tirshiligin jenildetu, ontaylandyru maqsatymen jasalady. Adamzat órkeniyeti osylaysha, ómiri men túrmysyn jenildetemin dep sanasy men ruhyn, Jaratushy syilaghan adamdyq qasiyetterin joghaltyp, jansyz, oisyz, sezimsiz temir robotqa úqsap ketui de, adamy qúndylyqtar úmytylyp, qatygezdik pen ruhany qúlazu osylaysha bastaluy da mýmkin. Sifrlyq tehnologiyalardyng damuyndaghy kelensiz qúbylystar sony kórsetude.

Tórtinshi ÓR-ding aldynghy 3 kezennen aiyrmashylyghy onyng auqymynda. Sonymen birge, tórtinshi ÓR adamzat tarihyn jyldam jәne mýldem kýtpegen baghytqa búryp jiberu qaupin de joqqa shyghara almaymyz.

Sifrlyq evolusiyanyng barar jerin dúrys boljau arqyly Qazaq elining damu baghyttaryn últtyq mýddege sәikestendirip jasau ýshin memleket pen qoghamnyng birikken jigeri qajet. Óitkeni, ózin-ózi jetildiruge qabiletti jasandy intellektpen qorshalghan Adam ózi jasaghan robotqa tәueldi bolyp, oghan baghynyshty bolu qaupi de qiyal-ghajayyptan shyndyqqa ainalu yqtimaldyghyn ghalymdar da joqqa shyghara almauda.

Mine, dýniyede bolyp jatqan tehnologiyalyq ózgeristerding qarymy, kýshtiligi jaghynan, adamzat tarihyndaghy dәuirlerde eshuaqytta bolmaghan. Sifrlyq әlemning berer mýmkindikteri de keremet, yqtimal qauipteri de joyqyn.

Búl qauipterden saqtanudyng basty immuniyteti – Elbasy aitqanday «aqyldy últ ózining últtyq ruhynan, tili men dininen ajyramay sifrlyq ortagha beyimdelui». Sonda ghana Tórtinshi ÓR qazaqtyng baghyn ashyp, órkendeu dәuirine ainalady.

Úlbosyn Esenbekova,

qauymdastyrylghan professor,

Qazaqstan Respublikasynyng «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng iyegeri

Maqalanyng túpnúsqasy "Egemen Qazaqstan" gәzetinde jariya boldy

Abai.kz