«Ana tili» gazetining jylashar nómirinde (№1(1046), 7-12 qantar, 2011 jyl) «Arystan tughan Isatay...» /Últ-azattyq kóterilis qolbasshysynyng kesenesin kóteru kókeykesti mәselege ainalyp otyr» atty maqala shyqqan bolatyn. Maqalagha oray redaksiyagha oqyrmandardan pikirler kelip týsude. Qúrmetti redaksiya!
Jana jyldyng basynda jana bir qadam jasapsyzdar. «Ana tili» ba­sy­lymynyng 2011 jylghy birinshi nó­mi­rinen «Arystan tughan Isatay...» /Últ-azattyq kóterilis qolbasshysynyng kesenesin kóteru kókeykesti mәselege ainalyp otyr» atty maqalany oqyp, bek tolghandym. Sebebi biylghy jyl Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy, onyng ýstine Jeltoqsan oqighasyna 25 jyl tolyp otyr. Soghan túspa-tús, tәuelsizdikke qol jetkize almay armanda ketken kóptegen batyrlarymyzdyng biri Isatay babamyzdyng tughanyna 220 jyl bolyp otyr.

«Ana tili» gazetining jylashar nómirinde (№1(1046), 7-12 qantar, 2011 jyl) «Arystan tughan Isatay...» /Últ-azattyq kóterilis qolbasshysynyng kesenesin kóteru kókeykesti mәselege ainalyp otyr» atty maqala shyqqan bolatyn. Maqalagha oray redaksiyagha oqyrmandardan pikirler kelip týsude. Qúrmetti redaksiya!
Jana jyldyng basynda jana bir qadam jasapsyzdar. «Ana tili» ba­sy­lymynyng 2011 jylghy birinshi nó­mi­rinen «Arystan tughan Isatay...» /Últ-azattyq kóterilis qolbasshysynyng kesenesin kóteru kókeykesti mәselege ainalyp otyr» atty maqalany oqyp, bek tolghandym. Sebebi biylghy jyl Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy, onyng ýstine Jeltoqsan oqighasyna 25 jyl tolyp otyr. Soghan túspa-tús, tәuelsizdikke qol jetkize almay armanda ketken kóptegen batyrlarymyzdyng biri Isatay babamyzdyng tughanyna 220 jyl bolyp otyr.
Isatay Taymanúlynyng 220 jyl­dyghyna oray sýiegi jatqan Aqtóbe oblysy, Qobda audany, Sheyitsaydaghy ziratyna kesene túrghyzamyz degen belgili azamattardyng oilaryn qoldaymyn. Óte dúrys dep esepteymin. Sebebi elimiz tәuelsizdik alghaly beri 2003 jyly YuNESKO dengeyinde Mahambet aqynymyzdyng 200 jyldyq mereytoyyn toyladyq. Basyna kesene kóterildi. Bókey Ordasynyng songhy hany Jәngir hannyng beyitine de ýlken kesene túrghyzyldy. Ony Preziydent Núrsúltan Nazarbaev ózi baryp ashty. Mine, sol uaqyttan beri esimin el qasterleytin batyr, arystan jýrekti Isataygha kesene túrghyzylmaghanyna ishtey renjuli edik. Degenmen «Isatay» qoghamdyq qoryn ashqan azamattardyng osy bastamasy qoldau tauyp, babamyzdyng basyna kesene túrghyzylyp jatsa, ýlken taghylymdy is bolar edi. Ótkenge oralyp aitar bolsam, osydan jiyrma jyl búryn Isatay atamyzdyng 200 jyldyq mereytoyyn toylaghanbyz. Men ol kezde «Qazaqfilim» kinostudiyasynda isteytinmin. Batyrgha arnap «Mingeni Isataydyng Aqtaban-ay» degen bir saghattyq 7-8 bólimnen túratyn bir jaghynan әdebi, bir jaghynan derekti filim týsirgen bolatynbyz. Oghan ol kezde qoldau jasaghan Atyrau oblystyq mәdeniyet basqarmasy edi. Búl 1991 jyl, tәuelsizdikke endi ghana jetken uaqyt bolatyn. Sol filimge ssenariy jazghan qazaqtyng belgili jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty, tarihshy Ánes Saray bolsa, rejisserimiz Amangeldi Tәjibaev degen azamat boldy. Men sol derekti filimning týsiretin tobynyng diyrektory boldym. Sizderde shyqqan maqalada Amanghaly Qúrmanov degen azamattyng esimi atalady. Ol azamat - Isatay babamyzdyng tikeley besinshi úrpaghy. Sol jigitimiz ózining týr-týsimenen, beyne-bolmysymenen Isatay atasynan aumaydy eken. Atalghan filim­de atasynyng rólin sol Amanghaly Qúrmanov oinap, somdap shyqqan bolatyn. Biz Isatay babamyzgha kino týsiru arqyly has batyrdy elding jadynda qaldyrudy, óskeleng úrpaq tarih belesterinde ótken batyr babalaryn este tútsyn degen maqsatymyzben kóp­shilikting yqylasyna bólengen edik. Al býgingi kýni Isatay babamyzgha kesene túrghyzyp jatsaq, ýlken ghibratty isti bitiretinimiz anyq.
Maqalagha oray aitarym, atalghan maqalada: «Qanshama jol salyp, kesene túrghyzyp, turistik marshrutqa engizgenmen, elden tym jyraqta, japan dalada jalghyz ózi jatqandyqtan, onyng basyna aghylyp barushylar sany bәribir kóbeymeydi» degen júrt­shylyqtyng bir toby batyrdyng sýie­gin serigi Mahambetting qasyna qayta jerleu qajet dep aityp otyr. Mening búghan aitarym, birinshiden, ol jerde Isatay batyr jalghyz ózi jatqan joq: on alty jasar Ospan deytin balasymen birge jatyr. Sonymen qatar arasy 100-150 metr jerde Isataymen birge janyn qighan jýzden bes jýzge sheyin sarbazdardyng sýiekteri jatyr. Beyitteri bar. Sol sebepti ony sarbazdarynan bóluding eshqanday qisy­ny joq. Ekinshiden, Alla búiyrghan aq ólim qay jerde búiyrsa, sol jerde mәngilik jatu kerek. Al, bәrimizge belgili, Qytay menen Europa arasynda jol salynyp jatyr ghoy. Sol jol­dyng boyynda kóptegen toqtau oryndary bolatyny belgili. Solardyng biri osy Isatay batyrymyz jatqan jerge jaqynyraq jerden ornyqsa jaqsy bolar edi. Odan bólek, Isatay babamyzdyng tónireginde qúrylysqa kerekti aqtastar bar. Bәlkim, jaqyn aradan shaghyn zauyt salynsa, el jylysyp, jaqyndar edi. Qúdaygha shýkir, elimiz qaryshtap damyp keledi. Osy isterdi jasau bizding biyliktegi azamattardyng qolynan keledi. Al kesene túrghyzu barysyna oray aitarym, kesene qúlpytasynda Isatay babamyzdyng úldary Jaqiya, Ospan, Dinbayandardyng attary jazylu kerek. Búl úsynystardan bólek, osynday alyp túlgha, elining tәuelsizdigi jolynda sheyit bolghan Isatay Taymanúlyna kesene túrghyzugha qoldaudy halyq arasynda nasihattau ýshin batys oblystardaghy gazetterde maqalalar shyqsa, tek halyq qana emes, Ýkimet te osy olqylyqtyng ornyn toltyrudy qaperine alsa, asyl erimizge jasaghan zor qúrmet bolar edi.

Lәtifolla Qapashev,
jazushy

http://anatili.kz/?p=5593#more-5593