"Topyli" hikayasy
Alghash sahnagha shyghatyn jyly az aqshama tәuir "topyli" almaq bolyp dýkennen-dýken qoymay araladym. Jaqsysy qymbat, aqshama layyghy súryqsyz. Myna qymbat dýkendegi kózding jauyn alyp tizilip túrghandar Italiyadan әkelingen dese, qarsy dýken týrikting bylgharysyn úsyndy. Kiyip kórip, ainagha qarap әri-beri tenselumen ótken bir saghat. Satushy qyz da qúlyqsyz, quana qúraq úshpady.
Sodan saspay Tastaq bazaryna tarttym. Múndaghy baghalar dýkendegidey emes, satushylar da kishipeyil. Áuel múndaghy ayaq kiyim de sapaly dep oilaghanymmen, birte-birte "dýkendegi jaqsy edi-au" degen oy jendi. Qysqasy, sol jerden satyp aldym. Bir-eki konsertke kiydim úmytpasam... Keyin dýkennen alghanym sahnalyq boldy, al myna bylghary byltyrdan beri kýndelikti kiyiske kóshken.
Tәuir degenim kýnara kiysem de bir jyl shydas bermey, etikshige aparatyn boldym. Búrynnan tanys egde etikshi basqa jerge kóship ketipti. Keshkisin ýiding manynan jana ashylghan ayaq kiyim jóndeytin jana sheberhana kózime týsti. Bardym. Kórsettim. Kók týtinge kómilip otyrghan jas jigit eken. "Dauasy – jana taban" dedi. Kelistim. "Agha, men endi kelip edim, taban alugha aqsham az, aqsha tastap ketiniz"... Bәribir tóleymin ghoy, berdim. Eki kýnnen keyin alatyn boldym.
Esigi tórt kýnnen keyin ashyldy etikshinin. Quanyp bara qaldym. Ornynda otyr. Kók týtin.
"Agha, tórlet", dedi. Kóp izdep tabandy әzer tapqanyn, ony auystyru onay bolmaghanyn, arnayy ýzilmeytin myqty jippen tikkenin aityp berdi. Ári qarap, beri qarap esh úqsata almaymyn. Jalpayyp ketken be, әlde, sozylghan... joq, úzarghan-au.
"Mynau mening ayaq kiyimim be?" deymin.
"Endi, meniki deysiz be, agha? Solay, men tikken ayaq kiyimdi tanymay jatady júrt. Qayta әkelgen emes eshkim" dedi.
"Kәne, kiyip kóreyin. Áriyne! Mynauyng keng ghoy, inim, meniki shaq bolatyn".
"Agha, tarylady, әli-aq ornyna keledi" deydi.
"Inim, keng bolghanda, ólshemi ýlken siyaqty ghoy?
"Bylay syrttay qaraghanda bilinbeydi, agha... sosyn she, taban sonday sapaly, ókshesi de jeline qoymaydy. Al, tigisin qaramaysyz ba, anau-mynau su óte qoymaydy!"
"Túra túr, qalqam, mynauyng 42 ghoy, men 41 kiyemin. Bәse-au deymin, qolp-qolp etedi".
"Agha, 42 emes pe edi, qap, eski tabandy tastap jiberip edim"...
"Qaydaghy 42, meniki 41 bolghan! Ne ghoy, agha... qazir júrttyng kóbi kýn jylynghangha mәz bolyp, jenil nәsky kiyip, shetinen auyryp jatyr. Áli qalyng nәskiydi sheshuge erte, sizge de qalynyn kii kerek. Sonda ýlkendigi bilinbeydi, ayaqta nyq túrady".
"Toqta, myna tabanyng jazdyq emes!"
"Ádeyi aldym, agha, kýzde-kóktemde kiyesiz dep".
"Al kýn jylynsa qaytemin?"
"Sizde basqasy joq pa sonda, auystyryp kiymeseniz, jalghyz ayaq kiyimdi tozdyrasyz ghoy!"
"Qay atannan kórding qystyq tabangha jazdyq ayaq kiyim otyrghyzghanyn, a?"
"Ýsti bylghary, taban sapaly, agha. Ýilesip-aq túr ghoy, qyzyq ekensiz, bylay qasyna jaqyn kelip eshkim ýnilmeytin shyghar endi?"
"Eee, qatyrdyn, inim!"
"Inileriniz joq pa edi, agha..."
"Endi sóileseng bar ghoy, myna tabandy... týsinding be! Qanday adamsyn! Qay jerinmen oiladyn, esing dúrys pa ózi?"
"Agha, shynymdy aitayyn, renjy kórmenizshi? Men endi ghana bastadym osy kәsipti. Óz betimshe kirisken tirligim edi. Osy tabandy izdep ýsh kýn tabanymnan tausyldym. Bary osy eken, basqasy joq. Tek 42! Qayteyin endi? Eng birinshi kelgen tapsyrys bolghasyn... Sizdi qaytarsam, ómiri jolym bolmaytynday kórindi. Barymdy-aq salghanym. Biraq, bәribir óz ólshemi bolmasa, bolmaydy eken. Ony týsindim. Alghashqy júmysyma jaman sóz aitpanyzshy? Myna isti endi qaytalamaymyn, agha. Jaqsy tilek degen... Sizge sóz beremin, jaqsy etikshi bolamyn".
"Jaqsy, bolar is boldy. Birden solay dep aitpaymysyn? Birbetkeyliging de bar eken, jaqsy etikshi bolsang – bolarsyn. Sau bol. Men kettim".
"Agha, sizge rahmet. Týsingeniniz qanday jaqsy boldy! Mine, paketke sýrtip salyp qoydym. Ala ketiniz. Sosyn, әlgi... neni she, qalghan jarty aqshasyn..."
"Nemene?"
"Áy, jәy aitam, agha. Qaljyng ghoy, qaljyn!"
Qarasam, riza keyipte qolyn búlghap, jymiyp túr eken. Jaradyn, jigit!
...Keyin sol mannan kólikpen әri-beri ótkende kók týtinge kómilip, kónildi otyrghan súlbagha kózim týsip, kýlip alamyn.
Mýsilim Ámze
Facebook-tegi paraqshasynan