Úlylyqty aita bilu – úlaghattynyng sybaghasy. Danalyqty ashugha aldymen týp-tamyry qalyptasqan túraqty ortalyq kerek.  Abay әlemining ózi jeke bir ghana instituttyng dengeyine syimaytynyn moyyndaytyn uaqyt jetti.

1966 jyldan bastap Abay atyndaghy memlekettik syilyq taghayyndalghanyn bilemiz. Alghash atalghan syilyqty eki jazushy - Tahauy Ahtanov, «Boran» povesi ýshin, Esenjanov Hamza – «Aq jayyq» roman-trilogiyasy ýshin alghan bolatyn.   Songhy ret 1990 jyly Júmadilov Qabdeshke – «Taghdyr» romany ýshin berildi.

Qazirgi tanda Abay shygharmashylyghyn zertteytin ghalymdardyng qatary sausaqpen sanarlyq qana. Múhtar Áuezovtyng aldyn kórgen býgingi tanda qatary siyregen jalghyz ghalym Mekemtas Myrzahmetovtyng «Abaytanugha arnayy jeke institut ashylmasa, Abaydy da, Abaytanu ilimin de joghaltamyz» degen sekemi de ziyaly qauymdy oilandyruy kerek. Almatydaghy Abay institutynyng atqaryp jatqan eren enbeginen ózge, M.Áuezovtyng zamanynda  Abay shygharmashylyghyndaghy eleuli janalyqtar әli kýnge deyin ózgerissiz  qaytalanyp keledi. Óitkeni Abaytanu ghylymy Áuezovtyng yqpalymen auqymdy júmys atqarghan bolatyn.

Úly aqynnyng múrasyn zerttep, tanyp, bilu maqsatynda  Respublikanyng joghary oqu oryndarynda  oqylatyn  arnauly pәn retinde alghash ret QazMÚU-dyng qazaq әdebiyeti kafedrasynyng janynan 1942-43 oqu jyldarynda Múhtar Áuezovtyng úiymdastyruymen ashylady. Abaydyng әdeby múrasyn úzaq jyldar boyy zertteu, onyng qortyndylaryn Abaytanudyng arnauly kursynda shygharmashylyq túrghysynda zerttep, jetildirip, paydalanu nәtiyjesinde kóptegen tarihy zertteu enbekter jaryq kórip, úly ústazdyng aldyn kórgen shәkirtterining barlyghy derlik Abaytanushy ghalymdardyn  qataryn týzdi.

Úly jazushynyng Abay múrasyn zerttep, tanyp, biludegi izdenisinen tuyndaghan shygharmalarymen qatar 1942-1961 jyldar aralyghynda  Abaytanu kursynyng jýrgizgen Múhtar Áuezovtyng ózi boldy. 1966-67 oqu jylynan bastap Abaytanu men Abaytanu tarihynan arnayy kurs oqu Qazaqstan men Ózbekstannyng birqatar oqu oryndarynyng qazaq әdebiyeti kafedralarynda jýrgizildi. Osynyng nәtiyjesinde hranologiyalyq, taqyryptyq jónindegi kórsetkishter men Abaytanu baghdarlamasy jaryq kórdi.

Múhtar Áuezovtyng yqpalymen ashylghan Abaytanudyng arnauly kursy respublikanyng joghary oqu oryndarynda student jastardy úly aqynnyng múrasymen terendey tanystyru ýshin ótiletin arnayy seminar sabaq retinde ótkizildi. Abay shygharmalaryn oqyp-bilu, mәn-maghynasyn tereng mengeru, ony óz betimen taldau arqyly oy qorytu, bayandama, qosymsha shygharma jazdyrugha erekshe mәn berdi.  Sonyng nәtiyjesinde Qazaqstan Respublikasy Abay atyndaghy arnayy memlekettik syilyq taghayyndalyp, eki jylda bir ret ýzdik eki shygharmagha berilip otyrdy.  Osy 1940 jyldardan bastap Abay shygharmashylyghyna ýlken izdenispen den qoy etek alyp,  Semeyde aqynnyng múrajayy,  eskertkishter, eldi-mekenning ataulary, shygharmalary jii jaryq kóre bastady. Biraq, sol uaqytta  Abaydyng ómirbayany men shygharmashylyghyn zertteu qiyndyq tughyzdy. Ghúmyryn Abay shygharmashylyghyna arnaghan Múhtar Áuezov eng әueli Abaydyn, ne bolmasa soghan janas adamdardyng jayynan jazba kýide saqtalghan derek taba almady. Adamzat tarihynda ilgerindi-keyindi zamandarda jazylatyn tarihy derekter sol zamannan jazylyp qalghan hattar men arhiv qújattarynan qúralady. Sonyng negizinde tarihtyng izi suymaydy. El auzynan alynghan suyrtpa sózge naqty tarihy derek izdeu maqsatynda Abay ómiri men shygharmashylyghy jayly osy kýnge deyin arhivterdi jaghalap jýrgenimiz de sol. Búl rette Múhtar Áuezovtyng ýmit artqan memlekettik qordyng biri Abay zamanynan qalghan Semey, Omby arhivteri edi. Odan song Abaymen aralasy bolghan Mihaeliys, Dolgopolov siyaqty adamdardyng isteri tabylsa, Abaymen jazysqan ersili-qarsyly hattary shyghyp qalar dep ýmittendi.

Sol ýmitpen Qazaqstannyng últ mәdeniyeti institutynyng airyqsha tapsyrmasy boyynsha Semey, Almaty, Omby arhiyvin qarady. Biraq, әli kýnge deyin Abaydyng jeke basyna baylanysty bolghan isterding izin taba almady. Biren-saran Qúnanbay zamanynyng isteri men Dolgopolov jayly shaghyn maghlúmattar tabyldy. Múhtar Áuezovtyng jyldar boyy izdenisining nәtiyjesinde Abaydyng ómirbayanyna azdy- kópti derektermen qosa auyzsha aitylghan tyng әngimeler jiyldy. Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy jayly aityp berushiler Abaydyng nemere inisi – Kәkitay, balasy- Turaghúl, Aqynnyng qasynda 25 jyl joldas bolghan aqyn shәkirti – Kókbay Janatayúly edi. Abaydy kózi kórgen kәri qúlaqty zamandastarynyng ishinen – Qúnanbay men Abaydyng ómir boyy jaulasyp ótken ruy – Jigitekting biri – Madiyar Týsipúly, Torghay degen elding adamy – Túmabay Nadanbayúly, Abay auylynyng jigiti bolyp jýrgen – Qatpa Qoramjanúly boldy. Sonyng nәtiyjesinde Úly jazushynyn  úzaq jyldar boyghy enbegi «Abay joly»  roman-epopeyasyna ainaldy.

Al, qazir bizge ne kedergi?!

2012 jyly 27 sәuirde bekitilgen «Qazaqstannyng ishki sayasatyndaghy iydeologiyalyq menedjmentti qayta janghyrtu jónindegi 2012-2013 jyldargha arnalghan Jalpyúlttyq is-sharalar josparynyn» 41 jәne 42-tarmaqtaryna sәikes әzirlengen «Negizgi orta jәne jalpy orta bilim beru salasynda «Abaytanu» kursynyng tiptik oqu baghdarlamasy» qolymyzgha tiydi. Búl – bәrimiz de kýtken ýlken janalyq bolatyn. Osy baghdarlama boyynsha respublika mektepteri Abaytanu oqulyghyny men әdistemelik qúraldardyng joqtyghyna qaramay-aq, Abaytanu kursyn oqugha kirisip te ketti. Mektep múghalimderi ýshin búl baghdarma óz qiyndyqtaryn da ala keldi. Sonyng saldarynan Abaytanu pәni mektep baghdarlamasynda tek qosymsha pәn retinde ghana retsiz jýrgizilip keledi. Basty sebebi – baghdarlamagha sәikes jazylghan oqulyqtyng joqtyghy.

Abaydy bilmeytin qazaq joq, bәrimiz bilemiz, biraq, tanymay jýrmiz. Mektep oqushylaryna layyq bala Abaydy tanyta almay kelemiz. Aqyn Abaygha, danyshpan Abaygha jetu ýshin aldymen bala Abaydyng qanday bolghanyn balalargha jetkize almay, tolyqqandy Abay oqulyghyn jazyp bere almay otyryp, Abaydy tanyp, boldyq  deu әbestik.

Ol ýshin ne isteu kerek?!

Milliardtardyng kósemi Konfusiyding әlem memleketteri boyynsha 250-den artyq instituttary bar eken. Onyng ishinde Qazaqstanda ýsh birdey instituty ashylghan. Konfusiyge jasalghan qúrmet, ashylghan mekemeler, eskertkishter әlem ýshin aldymen aqparattandyrylghan. Sol ýshin Konfusiydi әlem tanidy, ne qúdireti bar ekenine kóz jetkizu ýshin oqidy.  Al, Konfusiydi eki orap әketetin Abaydyng tughan elinde birde-bir instituty joq. Oqu oryndarynyng búryshynda, mәdeny oshaqtyng bosaghasynda qosamjarlanyp ashylghan bólmeler men kabiynet, auditoriyalardy ghana mise tútamyz. Sóitip qoghamda «Abaytanu zerttelip bolghan» degen pikir qalyptastyryp otyrmyz. Al, ol shaghyn kabiynetter men zaldar  mekemelerding dengeyinde ghana júmys jasaytyn bolghandyqtan - M.Áuezov qalyptastyrghan Abaytanu ghylymyn qalyptastyra almaydy. Abay shygharmalaryn әlemning seksennen artyq shet tilderine audarylghan dep jýrmiz.  Keybir derekterde 116 shet tilderine audarylghan deydi. Naqty sanaq jýrgizilmegennen keyin, osynyng ózi zertteudi qajet etedi. Semeydegi Abay múrajayynyng deregi boyynsha 1980 jyldary әlemning 40-tan asa shet tilerine audarylghan degen derek jýrgizilgen. Qazaqstannyng ózinde qansha qalada Abaydyng eskertkishi ornatylghan, Abay atyndaghy mekemelerdin, Abay kóshelerining sany qansha ekenin eshkim aita almaydy.  Osynyng barlyghy aqparattyq ghasyrda  aldymen aqparat ýshin qajet. Abaydyng osy kýnge deyin óz elinde ózine arnalghan jeke ýiin elordadan asha almay otyrghanymyz namysymdy qayraydy. Tipti keybir kózi ashyq, sauattylardyng ózderi, «Abaydy zerttelip boldy, Qazaqstan boyynsha әr qalada kóshe bar, mektepterge esimi berilgen, zәulim eskertkishter qoyylghan» degen qysyr әngimelerdi jii estiymin. Abaydy ómir boyy zerttegen Múhtar Áuezovtyng «Abay tausylmaytyn múhit bolsa, men sodan shómishtep qana aldym» degenin bilip túrsam da aitqym kelmeydi. Qazirgi «sóz úqpaytyndardan kýnde jenilip jýrgen» zamanda kimge ókpeleysin? Ol turaly Elbasy N.Á.Nazarbaev: “Abay - qazaq halqynyng ruhany qazynasyna ólsheusiz ýles qosqan ghúlama ghana emes, sonymen qatar ol qazaq halqynyng el boluyna úlan-ghayyr enbek etken danager. Abay-әlemdik dengeydegi oishyldardyng qataryndaghy ghajayyp túlgha ”, - degenine toqtalsaq ta bolady. Áytpese, Abay shygharmashylyghynda tyng oilar aityp, jana kózqaras qalyptastyryp  el auzynda   jýrgen tәuelsiz elding Abaytanushylary  Omar Jәlel, Yqylas Oljay syndy ghalymdardyng qataryn tolyqtyrugha  mýmkindik  bar ghoy.

Keybir kózi qaraqty ghalymdar men ziyaly qauym ókilderi arasynda: «Abay, Abay dey beruding qajeti qansha?! Múhtarday alyptardan ne qaldy deysin» degen pikirdi de kóp estiymin. Kenes dәuirinde Múhtar Áuezovtyng aita almay ketken, zamanyna qaray búra tartyp jibergen tústarynan Abayday alyptyng keybir tústaryn qayta tanyuymyz kerek. Tipti tanymal jazushynyng ózderi «Abay joly» roman-epopeyasy turaly basqasha kózqarasty aityp jatqanda bir temirqazyq kerek-au dep oilaymyn. Abaydy zertteushiler ýshin, әdebiyette tyng ýrdis, jana kózqaras tudyratyn shygharmalar jazu ýshin  Abay atyndaghy Memlekettik  syilyq qayta taghayyndalu kerek!

Ádebiyet qúdireti ýshin M. Áuezov turaly jazghan Lidiya Liybedinskayanyng «Esten ketpes dosymyz» esteliginen ýzindi keltirdim.

"...Bizding ýiimizde keshkisin, júmys kýni bitip, balalar úiyqtap, bólmege tynyshtyq ornaghan son, birer saghat bir-birimizge dauystap kitap oqityn bir jaqsy dәstýr bar edi. Búl ózi mening kýieuim maydannan auyr kontuziyamen qaytqannan keyin bastalyp edi. 1945 jyldyng ayaghy ma eken, әlde 1946 jyldyng basy ma eken, әiteuir qystyng úzaq keshterining birinde Múhtar Áuezovtyng «Abay joly» romanyn dauystap oqy bastadyq.

Terezeni kókshil perdemen túmshalap tastaudy qoyghan alghashqy qysta syrtta dybyssyz japalaqtap qar jauyp, peshte bólme ishi jylylyq pen qyzghylt alaugha bólengen ot satyrlap janyp, anda-sanda avtomobilider gýrildep jatty. Búl Moskvanyng alghashqy beybitshilik qysy edi.

Al, biz basqa halyqtyng beytanys ómiri turaly, dýniyedegi barlyq aqyn siyaqty óz halqy ýshin qam jep, qasiret shekken aqyn turaly oqydyq. Ol adamdardy óz ólenimen kýreske hәm shyndyqqa shaqyrdy, búl kýreste ayanyp qalghan joq.

Kitap betterinen bizge qazaq dalasynyng júpar iyisi, jelining salqyny, aqsaqaldarynyng danalyq sózderi jetip jatty..."

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz