- Aygýl, ýndi filimine týsuge shaqyrtu alghanynyzdan habardarmyz. Qashan kózayym bolamyz?

- Shaqyrghany ras. Bir ret baryp ta qayttym. Biraq әli týsken joqpyn. Týsirilim bastalar kezde ózderi shaqyratyn bolghan. Ázirge tynysh...

- Al jaqynda jana teatr qúrdynyz... Jalpy, jobanyzdyng baghyty qanday?

- Búl jana jobamnyng shymyldyghy Ghabit Mýsirepov atyndaghy teatrda týril­mek. Yaghny aqpannyng 14-15 júldy­zynda, keshki 18-30 da «Medeya» spek­taklimen ashyp, kórermenge kózayym etpekpiz. Óitkeni qazaqtyng bolmysyn, ruhany baylyghyn әlemdik dengeyde tanytudyng bir salasy - kino men teatr óneri emes pe?! Mәselen, kórshiles Reseyde jeke teatrlardyng ózi bes jýzden asady. Al bizde onyng biri de joq. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda qolgha aldyq. Búl satiralyq emes, dra­malyq baghyttaghy kommersiyalyq teatr. Múnday joba bizding elimizde bolmaghan.

- Teatrynyzdy «A» dep atauynyzdyng ne syry bar?

- Aygýl, ýndi filimine týsuge shaqyrtu alghanynyzdan habardarmyz. Qashan kózayym bolamyz?

- Shaqyrghany ras. Bir ret baryp ta qayttym. Biraq әli týsken joqpyn. Týsirilim bastalar kezde ózderi shaqyratyn bolghan. Ázirge tynysh...

- Al jaqynda jana teatr qúrdynyz... Jalpy, jobanyzdyng baghyty qanday?

- Búl jana jobamnyng shymyldyghy Ghabit Mýsirepov atyndaghy teatrda týril­mek. Yaghny aqpannyng 14-15 júldy­zynda, keshki 18-30 da «Medeya» spek­taklimen ashyp, kórermenge kózayym etpekpiz. Óitkeni qazaqtyng bolmysyn, ruhany baylyghyn әlemdik dengeyde tanytudyng bir salasy - kino men teatr óneri emes pe?! Mәselen, kórshiles Reseyde jeke teatrlardyng ózi bes jýzden asady. Al bizde onyng biri de joq. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda qolgha aldyq. Búl satiralyq emes, dra­malyq baghyttaghy kommersiyalyq teatr. Múnday joba bizding elimizde bolmaghan.

- Teatrynyzdy «A» dep atauynyzdyng ne syry bar?

- «A» degen atau - júrtshylyq arasyndaghy alypqashpa sózden tughan qaueset. Spektakliding qongshy rejisseri, kórkemdik jetekshisi bolatyn Quandyq Qasymovtyng iydeyasymen - «Aygýl Imanbaevanyng jeke kommersiyalyq teatry» degen ghana aty bar. Búl alghashqy jobam bolghandyqtan, әzirshe spektaklide bes-aq adam óner kórsetpek. Yaghny Gh.Mýsi­repov atyndaghy teatrdyng әrtisteri - Gýljamal Qazaqbaeva, Qadyrqazy Qu­an­dyqov, Júldyzbek Júmanbay, Áset Imanghaliyúly jәne men.

- Jaqynda Atyrau qalasyna arnayy baryp, ansamblimen konsert qoyyp qaytypsyz...

- IYә, әkimdiktin: «Tәuelsizdik mere­kesine arnap, halyqqa jandy dauyspen ónerinizdi tartu etseniz...» - degen tikeley shaqyrtuymen bardyq. Osydan eki jyl búryn «Dostar» atty ansambli qúrghan edik. Sol qúrammen 3 konsert berdik. Halyq yqylasyna, qoshemetine bólenip, jandy ansamblimen óner kórsetuding airyqsha әser syilaytynyn sezindim.

- Atalmysh ansambli tyndarmangha keninen tanys emes siyaqty...

- Jeke produserim Bayan Esentaeva: «Biylghy jyly jeke esep beru konser­tindi jasasaq», - degen úsynys aitqan bolatyn. Búl jospardy 2011 jyldyng aya­ghy­na taman iske asyru oida bar. Sol kez­de atalmysh tobymyzben birigip shy­gha­myz. Qazir jeke teatrymdy zan­das­tyru siyaqty biraz júmystarmen ainalysyp jatyrmyn.

- Bayan Esentaevanyng «Ghashyq jýrek nemese Kokteyli dlya zvezdy» filimin tamashaladyq. Biraq filimdegi barlyq әrtis­ter óz esimderimen shyqqanda, Siz nege Itayaqova bolyp ketkensiz?

- Ol filimde kәsiby akterlerden men jәne keshe ghana ómirden ozghan Qú­daybergen Súltanbaev qana boldy. Ekeu­miz ghana basqa keyipkerding obrazyn somdadyq. Qalghandary ózderin-ózderi beynelep shyqty. Óitkeni mening obrazyma kәsiby әrtis qajet bolghandyqtan, bas­qa keyipkerding rólinde oinauyma tura keldi.

- Sol tuyndy jóninde «Qazaq tilin jónge sala almay jatqan­da, ortada ala-qúla tildi dýnie taghy da shyqty» degen pikirler aityldy. Siz búghan ne deysiz?

- «Bitken iske synshy kóp». Synnyng aityluy - zandylyq. Biraq bizding tili­miz­ding «alashúbar» ekenin nesine jasyramyz? Qúdaygha shýkir, men óz elimning patriotymyn. Jýreginde, kókireginde «qazaq» degen namysy bar adammyn. Degenmen kóptegen әriptesterimdi kórgende, «qarnym ashady». El ishinde ruhy joq, namyssyz, naghyz dýbara qazaq­tardyng talayyn kórip te jýrmiz. Al endi kino - óner bolghandyqtan,  «bizding sondayymyz bar, osynday dýbara tilimizding ala-qúlalyghy basym» dep kórsetu, meninshe, qatelik emes. Kerisinshe, sabaq alatyn, halyqtyng namysyn oyatar dýniyege jete­leuding bir joly - osy.

- Búl oiynyz últ ruhy kóterilgen joq degenge saya ma?

- Meninshe, Kenes ýkimeti kezindegi últ ruhy әldeqayda biyik siyaqty bolyp kórinedi. Alysqa barmay-aq 1986 jyl­dyng ózindegi kókiregi oyau qyz-jigitterge qarayyqshy. Bizde otansýigishtik qasiyet joghalyp bara jatqan synayly...

- Onyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Jastardy namysqoylyqqa tәrbiye­leu kerek shyghar. Mәselen, mening balam ana tilinde ghana sóilep, ózining elin, tilin, jerin aityp qazaq ekenin maqtan tútady.

- Al mәdeniyet salasyndaghy olqylyq dep neni aitar ediniz?

- Jalpy, teatr ónerin nasihattau joqtyng qasy. Nege búl salagha kónil bó­linbeydi, hali nege mýshkil? Bizding ortamyzda aitar oiy salmaqty, asyl sózdi jipke tizgen marjanday etip oy týiindey alatyn óner túlghalary jeterlik. Nebir tarlandar, nebir qamal búzar talanttar óz sәtin kýtip ashyla almay, ómir­den ótip jatqandar bar. Bar daryndy der kezin­de baghalap, halyqqa tanyta bilgenning ózi sheberlik shyghar.

- Ghabit Mýsirepov atyndaghy teatrda talay jyldan enbek etip kelesiz. Búl ortanyng kemshin túsy qaysy?

- Tek búl teatrda ghana emes, jalpy elimizdegi barlyq óner ordalarynda dramaturgiya mәselesi qiyndap ketti. Aqsanqyrap túrghan tús osy der edim. Halyqqa úsynar jaqsy da jana taqyryp bolmaghan son, keshegini qaytalay bere­miz. Áyteuir «kósh jýre týzeledi» dep júbatumen kelemiz. Tamaq iship otyrghan qazanym ghoy, óz qazanyma ózim týkiruden aulaqpyn. Bizde jastar teatry bolghan­dyqtan, «әkemteatrgha» qaraghanda, repertuar sәl basqashalau. Kóbinde jastardyng baghyt-baghdarynda júmys isteymiz. Keyde basqa teatrlardan ozyp, biyikten kórinip jatqan túsy­myz da bar.

- Al teatr kórermenderining mәdeniyeti jayly ne aitasyz?

- Keyde kórermen zalyndaghy ýlkenge de, kishige de qarap: «Teatr kórmegen be?» - dep qalasyn. Birde aldynghy qa­targha otyrghan bir ýlken kisi úyaly telefonymen: «Men teatrda konsert dey me, birdene kórip otyrmyn», - dep aighay­lap sóilep otyr. «Teatr» degen úly dýniyeni týsinbegen әlgi kisige qarap: «Balasyna qalay tәrbie beredi?» - dep tanghalamyn.

- Sahnada әn aitu ýshin «kórkem­dik kenesten ótu kerek» degen pikir aitylyp jýr ghoy...

- Birauyzdan qosylamyn. Bizge búl auaday qajet bolyp túr qazir. Býgingi tan­da ónerding qay salasy bolsa da, sany bar, sapasy joq, jenil-jelpi qún­syz dýnie kóp. Tipti kino salasynda da adamnyng kórgisi kelmeytin dýniyeler týsirilip jatyr. Sondyqtan bizge elek kerek siyaqty.

- Kezinde Shәmshi Qaldayaqovtyng «Arys jaghasynda» әni kórkemdik kenesten әldebir sebeptermen ótpey qalypty. Al qazir tamyr-tanystyq jen-úshynan jalghasyp jatqanda, múnday jaghdaydyng bolmauy mýmkin emes qoy?..

- Áriyne, ondaylar «alpys әpkem, jetpis jezdem» bar dep ilinip-salynyp, telearnadan týspey, «júldyz» bop jýr. Biraq әsireqy­zyldyng tez onatyny - aqiqat. Ómirding ózi aq pen qaradan túratyndyqtan, onday jaghdaylardyng boluy da - zan­dy­lyq. Tek qana shyn talanttardyng bar auyr­­lyqtan ótip baryp, qartayghanda ghana kórinip jatatynyna kónilim qúla­zidy.

- Al qoghamdaghy qanday jaghdaygha alandaysyz?

- Mәngýrttenu bar bizde. Jalpy, tilimiz de, dinimiz de shiyelenisip ketken jaghdayda ómir sýrip jatyrmyz. Bәrimiz bala tәrbiye­lep otyrmyz ghoy. «Ertenimiz qalay bolar eken?» - dep, jýregim auyrady. Qay ja­ghynan bas-kóz bop, qay jaghynan jauap tabamyz. Qazir ortamyz­da ózin «qazaq­pyn» dep aitugha, qazaqsha sóileu­ge namystanatyn qazaqtar bar.

- Bizde elikteushilik basym dep jatamyz. Degenmen sheteldik óner iyelerining qanday qasiyetin ózimizden kórginiz keledi?

- Enbekqorlyqtaryn. Bizding el enbektenip algha úmtyludyng ornyna, tek etekten tartady. Alysqa barmay-aq ózim jýrgen ortamda da «qoyshy sony, oghan anau kómektesip jatyr» degen siyaqty qauesetten asa almaytyndar jetip artylady. Átten, qazaqtar ayaqtan shalyp, ósek tergenshe, bir-birining tilek­shisi bolsa, bizding el әldeqashan óser me edi?! Sheteldikterge qarasan, enbek­qorlyqtaryna janyng sýisinedi. Olar­dyng konsertteri - 1000 dollar tólep kirseng de ókinbey, raqattanyp demalatyn orta. Talpynsaq, onday mýmkindik bizde de bar. Biz tek óz-ózimizge kedergi jasap, ony qoyshy, múny qoyshy dep, bas-basyna «júldyz» bolghandy ghana bilemiz. Bizdegi eng ýlken dert - osy.

- «Erlerimiz úsaqtalyp, qyzda­rymyz súiyqtalyp bara jatyr» deytin «janashyrdyn» bas shayqauyna ne deysiz?

- Meninshe, týbi auyldan shyghyp, ómirding aq-qarasyn baghamday bilgen jan - naghyz jigit, naghyz erkek. Al endi asfalitta tuyp, kýndiz-týni kompiuter­ding aldynan shyqpaytyn bizding keybir qalalyq balalarda jigittik, mәrttik ji­ger jetpey jatatyn siyaqty. Ózim auyldan shyqqandyqtan emes, jalpy, salys­tyrmaly týrde aityp otyrmyn. Qyz­darymyz súiyqtalyp jatqan joq, keri­sinshe, osy nәzik jandylar - er jýrek. Yaghny er-azamatqa bergisiz tirlik atqaryp jýr. Búl, әriyne, quantady. Biraq «baytal shauyp bәige almas» degen qazaqtyng sózi bar. Olardyng taqqa otyryp, «matriarhat» boluynyng qajeti joq. Qashanda er-azamat bir saty biyik túruy qajet. Biraq ghasyr solay ma, qazirgi zaman osy ma, qyzdarymyz erlerge qaraghan­da, tózimdi, irilenip túrghan jagh­dayymyz bar.

- Osy sózinizge qaraghanda, әriptesterinizge aitar nazynyz bar siyaqty...

- Keyingi kezde telejýrgizushiler: «Án­shiler bizding nanymyzdy tartyp jep jýr», - degendi aita bastady. Kimning qolyn kim baylap túr eken? Ánshiler jýrgizushi bolmasyn dese, oqu salasy tele-radio jýrgizushilerin on ese qadaghalaulary kerek. Syn-symbaty kelispey túrghan tilshi efirge qalay shyghady, әriyne, telearnalar әnshilerge jýginedi, amaldyng joqtyghynan. Al әnshi­ler «kók iynenin... týrtpeydi» degen jal­paq sózding kerin keltiredi. Bilimin ústar­typ, terennen oy týzeytin әnshiler - joqtyng qasy. Parasat den­gey­­leri tómen. Al sahna aina siyaqty, qanday әreket bolsa da, bәri ap-anyq kórinip túrady. Mening telejýr­gizushilik qyzmetti qosa alyp jýrgenim - jurnalistika salasyn bir kisidey-aq biletinim­nen.

Sebebi,  oqyp-toqyghanmyn. Men ýshin shetelge baryp demalu - balammen syrlasu, kitap oqyp, bilim dengeyimdi jetildiruge qolayly mýmkindik syilaytyn sәt. Óitkeni adam balasy bilimin ústartyp otyrmasa, kýnderding kýninde «baraban» obrazynda qaluy mýmkin.

- Siz bir súhbatynyzda: «Jeme-jemge kelgende túrmysqa shyghu kerek pe ózi degen oy keldi de... bas tarttym», - depsiz... Búghan ne sebep?

- Bas tartqan sebebim - «asyl tas» dep jýrgenim jay tas bop shyqty. Bar mәsele osynda. Al mening qadirime jetip, janymdy týsinetin jigit kezdesse, oilanbastan otbasyn qúrar edim. Al әzirge eshkimge ghashyq emespin!

Ángimelesken -

Ardaq Imanbekqyzy

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 03 (86) 26 qantar  2011 jyl.