Jatqan jeri beyish bolghyr Abay atamnyng ishi tolghan kenish, keudesi kenen bolghanyn uaqyt ótken sayyn sezine týsesin. Jiti nazar salyp, jii ýnilgen kisi qoghamdy mazalaghan әr nening jauabyn tauyp,  óz ómirine bahra alady eken.

Ángimeni bastamas búryn;

Bireuler shetel asyp izdep jýrgen «hijret» pen «jihad» turaly mýbәrak mәtindi hadisterding birinde «Ósiyet súraghan Ánas ibn Maliktyng anasyna Ardaqty Alla Elshisi (s.gh.s) Kýnәlardy tasta, búl – hijretting eng abzaly. Paryzdardy ýzbe, búl – jihadtyng eng abzaly» dep (Tabarani, әl-Múghjamul-әusat) bayandalypty.

Imam Aghzam Ábu Hanifa (r.a.) bir jaghynan dәuletti saudager bolghanyn bilemiz. Birde imam Aghzamgha kerueni tonalghany turaly habar jetedi. Ony estigen Ábu Hanifa (r.a.) azdan song «Álhamdulillә», - depti. Álgi kisi bir ainalyp kelip, «tonalghan keruen sizdiki emes eken, kerueniniz aman-esen», - dep sýiinshileydi. Ábu Hanifa (r.a.)  búl joly da az uaqyttan song «әlhamdulillә» deydi. Múny kórgender ghalymnyng myna isine tandanys bildirip: «Sizge kerueniniz tonaldy degende qayghyrghannyng ornyna «әlhamdulillә» dediniz, kerueninizding amandyghyn estigende, taghy da «әlhamdulillә» dediniz. Sizding jýzinizden ne renish, ne quanysh bayqalmady», - dep súrapty. Sonda Ábu Hanifa (r.a.): «Men keruen tonalghanyn estigende jýregimdi tyndadym. Ol jaysyz habargha renjigen keyip tanytpay, qalypty yrghaghynan auytqymady. Al, jaqsy habardy estigende de quanghan synay tanytpady. Jýregimning dýnie qyzyghyna baylanbaghanyna quanyp, Allagha shýkirshilik jasadym»,  - degen eken.

Osy jerden sәl kidirip, Hakim turaly túshymdy estelikterding ne aitatynyna kezek bereyik.

«Abay» jurnalynyng 1992-jylghy 3-sanynda jariyalanghan «Túraghúldyng estelikterinde» mynaday joldar kezdesedi:

«Úlghayghan sayyn әkemning ashuy azayyp, júmsaq tarta berdi. Jasy úlghayghan adamnyng bәri de jasyp, qayrat ajary kemip, júmsarmaghy tabighattyng joly shyghar. Biraq, mening әkem osy júmsarghandyghyn bir jaghynan ózi enbek qylyp tapty dep bilemin», - deydi.

Túraghúl, «mening jogharydaghy ashuyn ózi de bir jaghynan enbek qylyp azaytty degenimning bir sebebi» dep búl sózine myna bir oqighany dәlel qylyp aitady.

«1899 jyly may aiynyng bas kezinde, Ýlken auylgha (Dilda apamyzdyng auylyn aitady.  – O.S.) kelip edim. Mening sәlemimdi alar-almastan:

– Biyl Syrtqa shyghasyndar ma? – dedi.

Biz elding belgili jaylauy Shynghys tauynyng syrtyna, qystauymyzdyng qashyqtyghynan shygha almay, jazdy kýni bauyrdaghy kýzekterdi jaylap jata beretúghynbyz.

Men:

– Týiemiz az, jýgimiz syimaydy ghoy, – dedim.

– Olay bolsa, men týie jinap bereyin, jaylaugha kóshinder, – dedi. Sol arada syilas Esirgep degenge bir jigitti jiberdi.

Ýsh-tórt týie bersin, bizding Kishi auyl (Aygerim apamyzdyng auyly. – O.S.) Syrtqa artyp shyghady. Týiesin aqsatpay, jauyr qylmay bergizemin, – dep jibergen jigiti baryp keldi de:

–  Týiem joq dep aitady, – dedi...

Búl Esirgep bizding Yrghyzbaydyng tórt balasynyng ishindegi eng azy, nashary Jortar degen kenje balasy bolady. Sol Jortardyng Arqat degen úlynyng eki balasynyng biri – Esirgep. Esirgepke ortasha dәulet bitken son, Jortar balalarynyng ergeninen qashyp, eki-ýsh jyldan beri mening әkemning qasyn qystap, jaz bolsa jәne jaylap, kýzep jýrushi edi. Ákem әlgi jauapty estigen son, azyraq ýndemey otyrdy da, azdan song basyn kóterip:

– IYә, Qúday! Bergenine tәube, men músylman ekenmin. Osy Esirgep Tәnirberdining qasynda otyryp, Tәnirberdi týie súratyp jiberse, «Týiem joq» dep aita almas edi. Búl týiemdi bermegenime Abay ashulanbaydy dep, mening minezimning júmsaqtyghyna senip bermedi, – dep qatty quandy».

Júmsaqtyq Alla Elshisinen (s.gh.s.) әmme adam balasyna ýlgi ekenin kóp aitsaq ta osy «ózimiz enbek qylyp tabargha» kelgende shaban ekenimizdi qaydan jasyrayyq. Yaghni, «ýlken jihad» jasaugha kelgende kejegemiz keyin tartyp, óz minimizben kýresuge qauqarsyz, dәrmensiz bop qalamyz.

Birde Alla Elshisi (s.gh.s.) soghystan sharshap, shaldyghyp kele jatqan sahabalaryna: «Biz qazir kishi jihadtan ýlken jihadqa bet aldyq,» - deydi. Sahabalary «ýlken jihadtyn» ne ekenin súraghanda, «ol – óz nәpsinmen kýres» dep taghylym bergen eken. (Bayhaqi, әz-Zuhdul-kәbiyr)
Al, taghy bir hadiste «Mýjahid (jihad jasaushy) - Alla Taghalanyng búiryqtaryn oryndau túrghysynda óz nәpsisimen jihad jasaushy (kýresushi)» (Tirmizi, Zýhd, 164) deydi. Mine, naghyz «jihad».

Demek, Abay atamyz osyny jaqsy bilgen. Ózining nashar minezderinen júmsaqtyqqa qaray óz enbegimen hijret jasasa, ashuyn jútyp, jýregin tyndap, baysal tartu jolynda óz nәpsisimen kýresip «jihad» jasaghan.

Osyny bilmegen balalar shetelge «hijret» etip, «jihadty» izdep sayasy oiyndardyng ortasynda ómirin oqqa baylap, adasyp jýr ghoy. Átten, olar Abaydy oqyghanda...

Orazbek Saparhan

Abai.kz