Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3203 0 pikir 2 Aqpan, 2011 saghat 08:38

Sansyzbay Núrbaba. Ýreyli ýkimet azyq-týlik baghasyn baghyndyra almaydy

Áytemiz-býitemiz degen әngime aitqangha ghana jaqsy. Mysaly, jeltoqsan tamamdalyp, qoyan jylynyng jony kóringende-aq ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov: «2011-shi jyldyng basymdyghy: bizding barlyghymyz qatang baqylauda ústauymyz kerek nәrseler - inflyasiya men әleumettik manyzdy azyq-týlik tauarlarynyng baghasyn retteu mәselesi bolady», - degen-di. Tyndaghan júrtty «e, bәse» degizerdey әdemi sóz. Biraq rettelgen ne bar? Týk te joq. Azyq-týlik baghasy qymbattaghan ýstine qymbattap jatyr. Tipti qymbatshylyq deytin dókeyiniz sózge útqyr bolghanmen, iske shorqaq ýkimetti shalqasynan týsirip, keudesine minip alghanday әser qaldyrady.

Syrtqy
saudagha syn kóp

Sol jiynda premier-miy¬nistr azyq-týlik baghasy býgingi kýni býkil әlemdegi nómiri birinshi mәsele degendi de júrt jadyna salyp qoyghan. Áriyne, múny Kәrim Mәsimov aspannan aldy dey almaymyz. Birinshi kezekte ol «qymbatshylyq Qazaqstangha ghana qatysty emes, býtkil dýnie jýzi» osy mәselemen arpalysyp jatyr» degendi aityp, ýrey biylegen óz ýkimetin aqtap qaludyng amalyn jasaghan edi.

Áytemiz-býitemiz degen әngime aitqangha ghana jaqsy. Mysaly, jeltoqsan tamamdalyp, qoyan jylynyng jony kóringende-aq ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov: «2011-shi jyldyng basymdyghy: bizding barlyghymyz qatang baqylauda ústauymyz kerek nәrseler - inflyasiya men әleumettik manyzdy azyq-týlik tauarlarynyng baghasyn retteu mәselesi bolady», - degen-di. Tyndaghan júrtty «e, bәse» degizerdey әdemi sóz. Biraq rettelgen ne bar? Týk te joq. Azyq-týlik baghasy qymbattaghan ýstine qymbattap jatyr. Tipti qymbatshylyq deytin dókeyiniz sózge útqyr bolghanmen, iske shorqaq ýkimetti shalqasynan týsirip, keudesine minip alghanday әser qaldyrady.

Syrtqy
saudagha syn kóp

Sol jiynda premier-miy¬nistr azyq-týlik baghasy býgingi kýni býkil әlemdegi nómiri birinshi mәsele degendi de júrt jadyna salyp qoyghan. Áriyne, múny Kәrim Mәsimov aspannan aldy dey almaymyz. Birinshi kezekte ol «qymbatshylyq Qazaqstangha ghana qatysty emes, býtkil dýnie jýzi» osy mәselemen arpalysyp jatyr» degendi aityp, ýrey biylegen óz ýkimetin aqtap qaludyng amalyn jasaghan edi.
Halyqtyng qarnyn toydyru barsha sharuanyng aldyna shyqqany da ras. Eger eng qajetti degen azyq-týlik ónimderin aldaghy uaqytta barynsha arttyrmasa, adamzattyng ahualy qazirgiden de tómendeydi deytin mәlimetti basqa emes, BÚÚ-nyng Azyq-týlik jәne auyl sharuashylyghy úiymy taratyp otyr. Olargha sensek, 2011 jyly eng kedey elderde azyq-týlik 11 payyz, azyq-týlikke zәruligi joghary elderde 20 payyz qymbattaydy. Jyldyng sonyna qaray dýniyejýzi boyynsha dәndi daqyldar qory 7 payyz, onyng ishinde arpa 35 payyz, jýgeri 12 payyz, astyq 10 payyz azayady.
•    Alayda Mәsimovting ailasynda astar bar. Aytalyq, azyq-týlik qymbattasa, kimder japa shegedi? Áriyne, ózderi eshteme óndirmeytin importqa tәueldi elder aldymen jútaydy. Kerisinshe, agrarly memleketter payda tabugha tiyis. Sonda Qazaqstan búl taraptyng qaysysyna jatady? Áriyne, ekinshisine. Endeshe, әlemdegi azyq-týlikting tapshylyghynan bizding ýkimet nege qorquy kerek?
Rasyn aitqanda, Qazaqstan¬nyng agrarlyq saladaghy syrtqy sayasaty tym әlsiz. Búghan bir mysal keltireyik. 2009 jyly premierding birinshi orynbasary Ómirzaq Shýkeev bastaghan qazaqstandyq delegasiya Qytaygha sapar shekken. Qorytyndysynda Ó. Shýkeev pen QHR-dyng Memlekettik Kenesi premierining orynbasary Van Sy Shani qol alysyp, sheshim qabyldady. Ne turaly?
Qytaygha jәne Qytay arqyly Ontýstik Shyghys Aziya elderine 3 mln tonna astyq shygharu jóninde. Onyng qorytyndysy turaly auyl sharuashylyghy ministri Aqylbek Kýrishbaev: «On¬týstik Koreya, Filippiyn, Japoniya elderi bizding bidaygha qyzyghyp otyr. Óitkeni bizde sapaly. Bәsekege qabiletti. Jana Qytay jaghy búl mәseleni qoldap, tranzit jóninde tiyisti vedomstvagha tapsyrmalar berdi», - degen bolatyn. Endi osy kelisimning ayaghy ne boldy? Eki de bir boldy. Kelisimning qújat-qaghazdary astyq satpaq týgili, oshaqqa tamyzdyq bolugha tatymay qaldy. Kýni keshe Azyq-týlik kelisim-shart korporasiyasy tóraghasynyng orynbasary Beybithan Qabdrah¬ma¬nov: «2009 jyldan beri biz asty¬ghymyzdy Qytay baghytynda jәne Qytay aumaghy arqyly eksporttaugha tyrystyq. Býginge ol әreketimizden týk shyqpady. Qytaylyq tarap astyq eksportyna qatang talap qoyyp otyr. Biz astyqty qaptap, konteynerge salyp, odan song astyqty tasymaldaushygha tieuimiz kerek. Onyng ýstine, bizdegi donghalaq júptarynyng ólshemderi әrtýrli. Bir jaghynan, Qytaydyng tamasha astyq óndirushi ekeni de qiyndyq tughyzuda», - dep qarap otyr.
Múny qalay týsinuge bolady? Búl degeniniz - Qytay ýshin ekijaqty kelisimning qúny kók tiyn degen sóz. Áytpese bir jarym milliard halyqty asyrap otyrghan Qytaygha 3 mln tonna biday degeniniz ne túrady, tәiiri. Ózi tútynbaghannyng ózinde, ótkel qyzmetin atqarsa, odan payda tappasa, zalal shekpes edi ghoy.
Al endi qaranyzshy, múnay men gaz kenishterining eng mayly bólikterin Qytaygha ústatyp qoyghan Qazaqstan osynday talaptardy olargha nege qarsy qoya almaydy? Mәselen, kendi iyger, biraq júmysshylardy tek Qazaqstannan alasyn, olargha bәlen aqsha tóleysin, ekologiyalyq ahualgha ziyan keltirsen, kelisim kýshin joyady degen tәrizdi. Biraq bizding Ýkimet óitpeydi. Endeshe, syrtqy sayasat әlsiz demegende, ne deymiz. Al Qytaydyng astyq saudasyna qatysty búlt etpe minezin týisinu asa qiyn emes tәrizdi. Búl, sirә, Qazaqstannyng Kedendik odaqqa kirip, Reseyding qoltyghyna bas súqqanyna Qytaydyng qityqqany bolsa kerek.

Reseyge ne dep renjiysin?
Kýni keshe teledidardan bir kókemiz Kedendik odaqtyng elimizge әkeler paydasy turaly bósip otyr. Oghan salsaq, Keden¬dik odaq ózgeden búryn Qazaqstangha kól-kósir tabys әkeledi eken. Demek, birlesu - bizding biylikting kóregen sayasatynyng jemisi-mis. Qalaysha deysiz ghoy, mysaly, Qytay men Qyrghyzstannyng tauarlary bizding elimizben salystyrghanda, anaghúrlym arzan. Sondyqtan olarmen birlesken jaghdayda Qazaqstan útylar edi. Al Resey men Belarusita bagha bizdegiden әldeqayda qymbat. Sondyqtan búl jayttyng ózi kәsiporyndarymyzdyng júmysyna jan kirgizip, óndiris kó-lemin arttyratyn kórinedi. Yaghny súranys kóbeyedi de, tirshilik qyz-qyz qaynaydy. Endeshe, qayda sol qaynap jatqan kәsiporyndar? Joq.
Esterinizde bolsa, ótken jyly janarmay baghasy sharyqtap shygha kelgen. Búghan әrkim әr¬týrli dolbar jasady. Al «QazMúnayGaz» Últtyq kompaniyasynyng preziydenti Qayyrgeldi Qabyldin sonda qymbatshylyqtyng qaydan kelip jatqanyn týsindirip bergen.
«Kedendik odaq qúrylghannan keyin, bagha tenesuge tiyis. Mýmkin, Reseyde, jaqynda premier-ministr Vladimir Putin aitpaqshy, janar-jagharmay baghasy tómendeytin shyghar. Bәlkim, bizde sәl kóteriletin shyghar. Áyteuir erte me, kesh pe, bәribir bir baghagha toqtaytynymyz anyq», - degen edi ol.
Biraq Reseyde baghanyng «toqtaytyn» týri joq. Qantardyng ózinde janar-jagharmay qúny 2% qymbattap, 23 rubli 36 kopeekti qúrady. Endi bizde de bagha kóteriledi degen aqpar bar. Al janarmay qymbattasa, bәri qymbattaytyny belgili. Al bagha nege tenesui kerek? Óitkeni Qazaqstanda bagha arzan bolsa, alym-salyqtan júrday Kedendik odaqtyng kesirinen Reseyge tasymaldana bastaydy. Endi osy týitkil tek janarmaygha ghana qatysty ma? Joq, azyq-týlikke de qatysty.
Mәselen, ótken jyly Batys Qazaqstan oblysy 25,6 mlrd tengening azyq-týlik ónimderin óndiripti. Búl, 2009 jylmen salystyrghanda, ónimdi¬lik dengeyi 14,4 % artqanyn kórsetedi. Taratyp aitsaq, kýnbaghys mayyn óndiru - 9,2, sary may - 1,5, qalbyrgha salynghan et - 1,6, shújyq - 1,5, irim-shik pen sýzbe - 1,3, qal¬byr¬lan¬ghan balyq - 6,9, makaron ónimi - 15,5, sýt - 10,5, jana pisirilgen nan - 10,8, ún óndiru 5,9 payyz kóbeygen.
•    Mine, sóitken Oral óniri de qymbatshylyqtyng qúrsau¬ynan tys qala almady. Juyrda nan baghasy 55-60 tengege kóterildi. Kartoptyng 130 tengeden kemi joq. Nege búlay? Óitkeni Reseymen shektesetin oblystardyng bәrindegi azyq-týlik ónimderi shekara asyp jatyr. Biraq búl turaly eshkim tis jaryp eshteme aitpaydy. Tipti azyq-týlik baghasy nege aspandady degen saualgha jauap izdegen sarapshylar da búl jayly birdeme deuden aulaq.
Al Qazaqstan Ýkimetining taghamdardyng baghasyn túraqtandyru maqsatyndaghy is-sharalarynan da jýieli júmysty kóre almaysyz. Auyl sharuashylyghy ministrligining algha qoyghan basty mindeti - 2015 jylgha qaray Reseyge ótkizetin 60 myng tonna etting sharuasyn qaujau. «Mine, biz býitip jatyrmyz» degenderi de osy әngimening tónireginen aspaydy.
Shyndyghyna kelsek, Reseyge et ótkizgennen góri, Resey arqy¬ly astyq tasymaldaghan jón edi. Búryn ghoy, eki basqa el boldyq. Ol tústa Resey óz bidayy ótip bolghansha, Qara teniz¬den qazaq bidayyna ótkel bermeytin. Endi odaqtaspyz.
Onyng ýstine, ótken jyly kórshi¬miz qúrghaqshylyqqa onbay úrynyp, egistigining jartysynan aiyrylyp qaldy. Olay bol¬sa, qazaq bidayynyng Qara teniz arqyly zyrqyraytyn kezeni, mine, osy emes pe edi.
Ókinishke qaray, odaqtas bolghan son, astyq satudan qinalmaymyz deytin pikir әnsheyingi kóp esekdәmening biri bolyp qalatyn synayly. Ótken jyl-dyng sonynda Resey «qúramynan kekire aramshóbining túqymy tabyldy» degen jeleumen 19 vagon qazaq astyghyn keri qaytaryp jiberdi. Jәne múny dýiim elge estirtip túryp aitty.
•    Sonda búl ne degeni? «Kórdinder me, qazaqtardyng astyghy sapasyz» degen sóz - búl. Odaqtas, niyettes el osynday sóz aita ma? Búl neni bildiredi? Reseyding әli de bayaghy әlsizdi tizege salghysy kep túratyn alkeude minezinen arylmaghanyn bildiredi. Sony kórip-bilip túryp, Kedendik odaqqa kirgennen keyin, Reseyge renjuding ne jóni bar?

Ishki sayasat ta irip túr

Jasyratyny joq, biylik tarapynan qymbatshylyqqa qarsy naqty bir shara qolgha alyndy. Jana jyldan bastap, ýkimet zeynetkerlerding zeynetaqy mólsherine 30 payyzdyq ýsteme qosyp qoydy. 2011 jyldyng 1 shildesinde budjettik sala qyzmetkerlerining jala¬qysy da 30 payyzgha kóbeyedi dep kýtilude.
Biraq osy kómek qymbatshylyqtyng qiyndyghynan halyq¬ty qútqara ala ma? Qútqara almaydy! Ol ýshin bagha kóterilgen sayyn zeynetaqy men jalaqy qosa kóterilui kerek. Oghan ýkimetting dәrmeni jetpeydi. Endeshe, búl shara da - «býitip jatyrmyz» deuge ghana tatityn tirlik.
Bir kezderi «Azyq-týlik beldeui» deytin baghdarlama týzilip, әkimdikter bel sheshe kirisken. Maqsaty - óndirushi men tútynushyny tikeley kezdestirip, ortadan tiyn tapqysh deldaldardy naryqtan yghystyryp tastau. Baghdarlama әli de jalghasyp jatyr. Nәtiyje qanday? Jәrmenkeden birer kelilep piyaz ben kartop, et pen may alyp jatqan orystyng kәri-qúrtang kempir-shaldaryn ghana kóresin. Nelikten jәrmenkeni qalanyng qalyng júrty basyp qalmaydy? Óitkeni baghanyng tómendigi shamaly ghana. Ózi ósirgen dýniyesin sharualar da jolyn tauyp qymbat baghagha satqysy keledi. Jәrmenkedegi jaymanyng jútandyghy osydan.
Jәne baghdarlama jóni týzu jýieden de júrday. Aytalyq, jәrmenkedegi et baghasy 800 tengeden satyluy kerek dep qoyayyq. Tegin orynda túrghannan keyin óndirushining búl baghany kóteruge qúqy joq. Mәselen, Almatygha kelgen sharuashylyq ókilderi týgel oblys aimaghynan jiylady.
•    Sonda qalanyng irgesindegi Talghar audanynyng sharuasy men sonau qiyandaghy Sarqand audanynyng sharuasy әkelgen etterin 800 tengeden, yaghny bir baghada satugha tiyis. Osy dúrys pa? Áriyne, dúrys emes. Búl mәsele - audandyq auyl sharuashylyghy basqarmasy basshylarynyng aldynan jii shygha beretin týitkil. Biraq olar múny ashyp aitpaydy, aitsa, ýkimetting sayasatyna qarsy kep qalamyz dep qorqady.
Esesine alys audandardaghy auyl sharuashylyghy basqarmalary «әke-kókelep», sharualargha jalynyp jýrgeni. Endeshe, múnday júmystan jemis kýte alasyz ba?
Bizde azyq-týlikting qoryn týzetin jóni týzu joba joq. Ár aimaqtaghy halyqtyng sanyna oray, jaz shyghyp, jana ónim auyzgha tiygenshe, qansha kókónis, qansha jemis, qansha may, qansha et kerek deytin esep-qisap jýrgizilmeydi. Sol kóp kerekti aimaqtyng ózinde saqtaytyn qoymalar da salynbaghan. Eng soraqysy, úlanghayyr jerge ie bolyp otyrghan Qazaqstan biyligi qazir 16 mln halyqty asyray almay, arqasyna ertoqym batqan jauyr attay qayqandap túr.

 

Sansyzbay NÚRBABA,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 04 (87) ot 02 fevralya  2011 g.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404